Aktiva Finance Group OÜ hagi D.S vastu põhivõla 11521 euro 63 sendi, intressi, haldustasu ja viivise saamiseks 15 626 eurot 63 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: D.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6158 eurot 93 senti ja intress 369 eurot 61 senti.
3.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (6158 eurot 93 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksekuupäe v 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027
5.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta Aktiva Finance Group OÜ nõuded muus osas rahuldamata.
7.Jätta menetluskuludest 57% D.S ja 43% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1160 eurot (riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 180 eurot).
9.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 661 eurot 20 senti.
10.Mõista D.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (661 eurot 20 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Toimeta otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11. novembril 2025 Tartu Maakohtule hagi D.S (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 11521 eurot 63 senti, intressi 495 eurot 77 senti, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2232 eurot 16 senti ja viivise põhivõlalt alates 12. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 11,9% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 1. juulil 2021 tarbijakrediidilepingu nr L89005978006, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 13,51% aastas.
16.jaanuaril 2022 sõlmiti kokkulepe lepingu muutmiseks, mis sai numbriks L89007751108. Kokkuleppe järgi oli kostja võlgnevuse suuruseks 14331 eurot 15 senti. Lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 13,05% aastas.
11.aprillil 2023 sõlmiti kokkulepe lepingu muutmiseks, mis sai numbriks L89012022479. Kokkuleppep järgi oli kostja võlgnevuseks 12545 eurot 69 senti. Lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 13,11% aastas. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale
7.märtsil 2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja
võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja 26. märtsil 2024 lepingu üles ning loovutas nõude hagejale.
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26. märtsil 2026 KÄPO vahendusel ja hagi menetlusse võtmise määrus 27. märtsil 2026 e-postiga. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 1. juulil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89005978006 (dtl 13-20; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 18-20, üldtingimused 13-17), 16. jaanuaril 2022 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppest nr L89007751108 (dtl 21-27, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 25-27, üldtingimused 21-24) ja 11. aprillil 2023 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppest nr L89012022479 (dtl 28-34; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 32-34, üldtingimused 28-31).
5.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
6.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr L89005978006 järgi oli krediidi kulukuse määr 13,51%, lepingu muutmise kokkuleppe nr L89007751108 järgi 13,05% ja lepingu muutmise kokkuleppe nr L89012022479 järgi 13,11% aastas. Lepingute sõlmimise ajal 1. juulil 2021, 16. jaanuaril 2022 ja 11. aprillil 2023 olid Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmised krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrad vastavalt 18,68%, 16,95% ja 15,31%. Kolmekordsed määrad olid seega vastavalt 56,04%, 50,85% ja 45,93% aastas. Seega ei ületanud lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
7.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p 18).
8.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat selgitanud hagi punktis 1.5. Hagist nähtuvalt lähtus esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud laenutaotlusest, tegi päringu maksehäireregistritesse ja analüüsis kostja konto väljavõtet. Hageja sõnul tegi esialgne võlausaldaja kostja konto väljavõtte alusel kindlaks, et kostja igakuine sissetulek oli 2450 eurot. Kostja finantskohustuste osas lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotluses esitatud andmetest, arvestades igakuisteks finantskohustusteks 300 eurot. Maksehäireregistri päringu kohaselt ei olnud kostjal krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et esialgne võlausaldaja on laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt tegi esialgne võlausaldaja konto väljavõtte põhjal kindlaks, et kostja igakuine sissetulek oli 2450 eurot. Samas nähtub konto väljavõtte analüüsist (dtl 114), et kostja tegelik keskmine sissetulek oli 1412 eurot 59 senti kuus. Kostja finantskohustuste osas lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotluse andmetest, mille järgi olid kostja finantskohustused 300 eurot kuus. Seda vaatamata asjaolule, et konto väljavõtte analüüsist lähtuvalt on kostja igakuised laenumaksed 553 eurot 57 senti. Lisaks ei ole esialgne võlausaldaja vaatamata konto väljavõtte küsimisele kindlaks teinud kostja majapidamiskulusid. Seega on esialgne võlausaldaja küll küsinud kostjalt konto väljavõtte, kuid ei ole sealt nähtuvat infot kostja krediidivõimelisuse hindamisel tegelikult kasutanud. Samuti ei ole esialgne võlausaldaja enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja varasemat maksekäitumist. Hageja on küll esitanud maksehäireregistri päringu väljavõtte (dtl 45), kuid päringust nähtub, et see on tehtud hagiavalduse esitamise päeval (11. novembril 2025), mitte enne lepingu sõlmimist. Eelneva
tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18- 134930, p 10).
10.Hageja on 16. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud arvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse järgi andis esialgne võlausaldaja kostjale laenu 15 000 eurot. Kostja tasus lepingu nr L89005978006 alusel 1803 eurot 72 senti ja lepingu muutmise kokkuleppe nr L89007751108 alusel 3755 eurot 74 senti, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Ümberarvestuse järgi oli põhivõlg lepingu muutmise kokkuleppe nr L89012022479 sõlmimise aja seisuga 9440 eurit 54 senti. Kostja on sellest tasunud 2055 eurot 33 senti, mille hageja arvestab põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Ümberarvestuse järgi on täielikult tasutud osamaksed kuni 15. märtsini 2024 ja osaliselt 15. aprilli osamakse. Eeltoodu tähendab, et kostja ei olnud viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja palub välja mõista ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 4939 eurot 76 senti, intressi 352 eurot 48 senti ja viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingujärgses määras 11,9% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed 2751 eurot 48 senti ja intressi 17 eurot 13 senti vastavalt 16. märtsi 2026 menetlusdokumendis toodud maksegraafikule. Samuti palub hageja välja mõista viivise põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 11,9% aastas. Juhul, kui kohus leiab, et lepingujärgne viivisemäär ei kehti, palub hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras.
11.Kohtuotsuse tegemise ajaks (8. september 2026) on sissenõutavaks muutunud täiendavalt
15.aprilli 2026 kuni 15. augusti 2026 osamaksed, millest põhiosa 1219 eurot 17 senti ja intress 17 eurot 13 senti. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on tuginenud sellele, et kostja on viimase tagasimakse teinud novembris 2023. Pärast seda ei ole kostja enam kui kahe aasta jooksul lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul on seega alust eeldada, et kostja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi õigel ajal ka edaspidi. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 6158 eurot 93 senti, intressi 369 eurot 61 senti ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 15.
septembrist 2026 vastavalt hageja 16. märtsi 2026 menetlusdokumendis maksegraafikule.
toodud
12.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Hageja ei ole 16. märtsi 2026 menetlusdokumendis märkinud, mis kuupäevast alatest hageja sissenõutavaks muutunud põhiosalt viivist nõuab. Kuivõrd hageja 16. märtsi menetlusdokumendis esitatud viivisenõue on ebaselge, jätab kohus selle rahuldamata. Arvestades hagis toodud taotlusi peab kohus võimalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (6158 eurot 93 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 6 euro suuruse laenuhaldustasu väljamõistmist.
14.Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 6158 eurot 93 senti, intressi 369 eurot 61 senti ja viivise põhivõlalt (6158 eurot 93 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 15. septembrist 2026 vastavalt hageja 16. märtsi 2026 menetlusdokumendis toodud maksegraafikule ning viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 3801 euro 3 senti ulatuses, intressinõude 126 euro 16 sendi ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 2232 eurot 16 senti, haldustasu nõude 6 eurot ja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra ületavas osas.
15.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 14255 eurot 56 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8090 eurot 21 senti, seega rahuldab kohus hagi umbes 57% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 43% hageja ja 57% kostja kasuks.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1318 (riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda arvestades mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et ka lepingulise esindaja ajakulu (2 h) ei ole praeguses asjas põhjendatud. Tegemist on tüüphagiga, kostja ei ole oma vastuväiteid esitanud ning ka täiendava seisukoha esitamine vastavalt kohtunõudele ei õigusta sellist tasu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on 180 eurot (1,5 x 120).
17.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1160 eurot (180 eurot + 980 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 661 eurot 20 senti (1160 x 0,57). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (661 eurot 20 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.