Hageja: D. Z. (isikukood XXX) Hageja esindaja: A. S. (e-post XXX) Kostja: A. Z. (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Simon (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. Z.-ilt elatisevõlgnevus perioodi 01.02.2024-31.10.2024 eest 2 394,72 eurot D. Z. kasuks.
3.Välja mõista A. Z.-ilt elatis perioodi 01.11.2024-20.06.2025 eest 1 714,88 eurot D. Z. kasuks.
4.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda D. Z. pangakontole nr XXX.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja oli hagi esitamise seisuga kostja täisealine õppiv laps, hageja õppis 12. klassis. Hageja õpingud lõppesid 20.06.2025. Kostja ei ole alates 01.02.2024 hagejat toetanud. Hageja õppis erakoolis tulenevalt oma tervislikust seisundist. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja: -
elatisvõlgnevuse 01.02.2024-31.10.2024 perioodi eest 2 700 eurot ja
-
igakuise elatise alates 01.11.2024 kuni keskhariduse omandamiseni 300 eurot kuus.
Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu nõutava elatisraha suurusega. Hageja väidetavad vajadused on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja lahkus nn tavakoolist ja asus tööle. Siis aga ilma kostjaga nõu pidamata pandi hageja tasulisse ja üsna kallisse kooli, kuigi tegemist oli tavalise keskhariduse omandamisega. Hageja ei ole tõendanud õpingute kestust. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kostja sissetulek meremehena on ebaregulaarne. Aasta jooksul viibib ta lepingulisel tööl merel ligikaudu 4–5 kuud ning ainult sel perioodil on tal reaalselt sissetulek ehk palka saab ta ainult tööl oldud aja eest. Ülejäänud 7–8 kuud viibib ta kodus ilma sissetulekuta. Samal ajal aga peab ta tagama täielikult oma pere – abikaasa ja kahe alaealise lapse – ülalpidamise üksnes merereiside ajal saadud palga eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus tuvastab, et hageja on kostja tütar, kes on XXX saanud täisealiseks (sünnitunnistus dtl 9). Hageja asus vastavalt OÜ-ga XXX sõlmitud hariduslepingule (dtl 340-345) õppima 11. klassi alates 01.09.2023, kus jätkas õpinguid ka 12. klassis (dtl 10) kuni keskhariduse omandamiseni 20.06.2025 (lõputunnistus dtl 332-334).
4.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).
5.Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised (dtl 6, 137-139): vajadus eluase toit riided-jalatsid hügieenitarbed, kosmeetika sidekulud tervishoid kool
eur/kuus
eratunnid transport meelelahutus kokku
1 000
6.Seoses eluasemekuludega esitas hageja KÜ arved ning kontode väljavõtted tasumiste kohta (dtl 4157, 330, 331), millest nähtuvalt oli 2024.a. veebruarist 2025.a. juunini keskmine kulu kommunaalteenustele 272,45 eurot kuus. Hageja märkis, et elab emaga kahekesi, kostja tõi välja, et muus hageja esitatud tõendis on märgitud, et koos elatakse neljakesi. Kohus leiab, et hageja on tõendanud eluasemekulu enda väidetud ulatuses 60 eurot kuus.
7.Tervishoiu osas märkis hageja, et tema vajadused on keskmisest kõrgemad seoses vaimse tervisega. 2022.a. koostatud psühholoogi hinnangu (dtl 142-143) kohaselt vajas hageja psühhoteraapiat, 25.02.2022 konsultatsiooni otsuse kohaselt leidis laste- ja noorukite psühhiaater, et hagejal on meeleoluproblemaatika, mille raskusaste pärsib episoodiliselt tema igapäevast funktsioneerimist, sh akadeemilist sooritust (dtl 144). Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et hageja oleks käinud seonduvatel vastuvõttudel regulaarselt. Kohtule on esitatud Confido lastepsühhiaatri vastuvõtu arved ning Vaimse Tervise Keskus OÜ laekumiste kinnitused valdavas osas 2023. aastast, so enne perioodi, mille eest elatist nõutakse (10.01.2023 dtl 60 ja 147, 20.03.2023 dtl 63 ja 146, 03.08.2023 dtl 61 ja 145, 21.10.2023 dtl 59 ja 150, 27.11.2023 dtl 62 ja 151). Asjassepuutuvast perioodist on ainult 14.05.2024 psühhiaatri arve 180 eurot (dtl 65 ja 148) ning 22.10.2024 kliinilise psühholoogi arve 100 eurot (dtl 149), so kulu aasta keskmisena ca 23 eurot kuus. Kohus leiab, et keskmised tavapärased kulutused tervishoiule, so vajadusel käsimüügiravimite, vitamiinide jms ostmiseks jäävad ca 15 euro piiresse kuus. Hageja vajadused seoses tervishoiuga kokku on kohtu hinnangul ca 38 eurot kuus.
8.Seoses kooliga tõi hageja välja, et õppis tasulises erakoolis. Nähtuvalt esitatud arvetest (al dtl 13) oli õppemaks 320 eurot kuus ning eraldi tuli tasuda toitlustamise eest (arved vahemikus 15-84 eurot kuus). Arvete tasumise tõendamiseks esitas hageja ka konto väljavõtted (dtl 328, 329). Kohus leiab, et hageja on tõendanud kulutused koolile 350 eurot kuus õppeaasta vältel. Esitatud lepingu (dtl 340 jj) kohaselt on õppeaasta maksumus 3 200 eurot ja õppeaasta kestus septembrist kuni juunini, so 10 kuud. Keskmine kulu kuus aasta kohta arvestatuna on seega 291,67 eurot (3500:12). Kostja on seisukohal, et õppimine erakoolis ei ole esmavajadusena hinnatav kulutus. Hageja selgitusel oli erakooli valik tingitud hageja vaimse tervise probleemidest. Erakoolis sai õppida 7 õpilasega väikeklassis, mis oli hagejale vajalik toetav ja vähem stressirohke keskkond. Kohus leiab, et hageja põhjendustel vastab koolivalik hageja vajadustele.
9.Hageja märkis täiendavalt, et eratundidele kulub 180 eurot kuus (100 eurot inglise keel, 80 eurot matemaatika). Hageja esitas kolm MTÜ Spordiklubi Garant arvet (dtl 152-154) perioodist 28.10.2024 - 28.12.2024 vastavalt summades 120 eurot, 90 eurot ja 30 eurot, milles teenuse saajaks on märgitud hageja ning kirjelduseks on „Individual English Course“, ühe tunni hind 30 eurot. Kostja märkis, et tegemist on spordiklubiga, mis avalike andmete kohaselt eratundide andmisega keeleõppes või matemaatikas ei tegele. Nimetatud vastuolu hageja selgitanud ei ole. Samuti ei esitanud hageja vaatamata kohtu 23.07.2026 ettepanekule tõendeid selle kohta, et eratundide arved oleksid makstud. Hageja poolt täiendavalt esitatud konto väljavõtted (dtl 328 jj) makseid MTÜ-le Spordiklubi Garant ei sisalda. Kohus asub seisukohale, et dtl 152-154 tõendid on ilmselt ebausaldusväärsed ning jätab need TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kohus leiab, et hageja vajadused seoses eratundidega ei ole tõendatud.
10.Kohtu hinnangul jäävad kulud harilike hügieenitarvete soetamiseks 15 euro piiresse kuus. Hageja väited seoses transpordikuludega on üldsõnalised, hageja märkis, et kooli ja teiste asutuse asukohad nõuavad sageli lisasõite või teistsuguseid transpordilahendusi (nt takso). Kas ja miks on hageja igapäevase elukorralduse osaks regulaarsed taksosõidud põhjendatud ei ole, samuti ei ole vastava osas tõendeid esitatud. Kohus leiab, et väidetud vajadused seoses transpordiga ei ole
tõendatud. Ülejäänud osas leiab kohus, et hageja väljatoodud vajadused vastavat harilikku tavapärast ulatust ei ületa. Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus eluase toit riided-jalatsid hügieenitarbed, kosmeetika sidekulud tervishoid kool eratunnid transport meelelahutus kokku
eur/kuus
291,67
714,67
11.Nähtuvalt maksuandmete tõendist (274) töötas hageja perioodil alates 2024.a. juulist, ühe kuu keskmine netosissetulek perioodil 2024.a. juulist 2025.a. juunini oli 187,32 eurot kuus. Kogu asjassepuutuval perioodil, so 2024.a. veebruarist kuni 2025.a. juunini sai hageja lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 365). Kohus asub seisukohale, et 01.02.2024 - 30.06.2024 oli hageja abivajadus 634,67 eurot kuus (714,67 - 80) ning 01.07.2024 - 20.06.2025.a. 447,35 eurot kuus (714,67 187,32 - 80), mis ülalpidamiskohustuse jaotamisel vanemate vahel võrdselt teeb kostjale langevaks osaks vastavalt 317,34 eurot ja 223,68 eurot kuus.
12.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
13.Kostja märkis, et töötab XXX, mistõttu on tema sissetulek ebaregulaarne. Aasta jooksul viibib ta lepingulisel tööl merel ligikaudu 4–5 kuud ning ainult sel perioodil on tal sissetulek. Ülejäänud 7-8 kuud aastas tal sissetulek puudub. Töötamise ajal on netosissetulek kostja väitel ca 2 400 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on abikaasa ja kaks alaealist last J. ja D., kostja aitab ka oma kasuisa ja oma abikaasa vanemaid. Kostjale kuulub korter asukohaga XXX, mis on kasutuses elukohana; korter asukohaga XXX, kus elab kostja vend ning 1⁄2 kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX, kus elavad kostja vanemad suveperioodil. Samuti kuulub kostjale garaaž aadressil XXX, väärtusega umbes 7 000–8 000 eurot. Kostjal on kaks pangakontot XXX, millel märkimisväärses ulatuses raha hoiustatud ei ole. Kostja vältimatud püsikulutused on ca 1 182,60 eurot kuus (sh eluase 656 eurot (sh eluasemelaen), toit 225 eurot, transport 219,60 eurot kuus (sh kütus, kasko, automaks), tervishoid 17 eurot kuus, sidekulu 50 eurot kuus, riided-jalanõud 15 eurot kuus). Kostjal on veel telefoni järelmaks 40 eurot kuus, arvelduslaen maksega 5 eurot kuus ja kostja tasub ka elukindlustusmaksed 35 eurot kuus. Kogu pere toidule kulub täiendavalt 675 eurot kuus, tervishoiule 50 eurot, hügieenile 10 eurot, sidele 15 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot ning meelelahutusele 30 eurot kuus. J. õpib erakoolis, mille tasu on 484,50 eurot kuus. D. lastehoid maksab 258,79 eurot kuus.
14.Maksu- ja Tolliameti vastuse (dtl 276) kohaselt puuduvad andmed kostja töötasu vm sissetulekute kohta (v.a paarieurosed intressimaksed) perioodist 02.2024 - 06.2025, st kostja sissetulekud pärinevad üksnes välisriikidest. AS-i XXX vastuse kohaselt on kostjal kogumishoius (XXX, al dtl 232), millel 01.02.2024 seisuga oli hoiustatud 281,77 eurot ning 20.06.2025 seisuga 2 012,56 eurot. 2025.a. veebruarist maini laekus kostja kontole XXX (al dtl 261) töötasu XXX Ltd-lt 2 715 eurot kuus. Kostja kontolt XXX (al dtl 236) nähtuvad korduvad sissemaksed XXX kontolt (tehingutunnus algusega XXX), näiteks 2024.a. aprillis 400 eurot, mais 1 500 eurot, juunis 200 eurot, juulis 1 500 eurot, augustis 2 000 eurot. Kohus selgitas 23.07.2026 määruses kostjale, et
kostjal tuleb tõendada oma majanduslik seisund tervikuna, sh esitada andmed ja tõendid ka välisriikides asuva vara ja sissetulekute kohta, sh kontod välisriikide pankades ja nn makseteenuse osutajate juures. Kohus määras, et kostjal tuleb esitada kohtule oma XXX konto väljavõte perioodist 01.02.2024 - 20.06.2025; juhul kui kostjal on täiendavaid kontosid välisriikides, ka nende kontode väljavõtted samast perioodist. Kohus palus kostjal ka täpsustada, kas kõik tema väljatoodud pere kulud on kostja kanda, kas kostja abikaasa nende kulude kandmises ei osale ning kas ja mis asjaoludel vajab ka kostja abikaasa ülalpidamist kostjalt.
15.Kostja andmeid oma välisriikides asuva vara ja sissetulekute kohta ega oma XXX konto väljavõtet ei esitanud, samuti ei selgitanud kostja kas ja mis asjaoludel vajab ülalpidamist abikaasa ning kas ja millises ulatuses osaleb tema pere kulude kandmises. Kohus leiab, et kostja väited tema majandusliku seisundi kohta on tõendamata. Kostja väidetud aastasissetulekust 12 000 eurot neto aastas (2400 x 5 k) ei piisa isegi kostja enda väidetud vältimatute püsikulutuste katteks, so aasta kohta arvestatuna 14 191,20 eurot (1 182,60 x 12 k), millele lisaks peab kostja väidetavalt veel üleval abikaasat, kahte last, abistab täiendavalt lähikondseid ning teeb täiendavaid kulutusi. Väidetud ulatuses kulutuste tegemiseks peab kostjal olema kas täiendav sissetulek ja/või täiendav vara, mille kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist anda.
16.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 30.10.2024. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 01.02.2024 31.10.2024 eest summas 2 700 eurot arvestusega 300 eurot kuus. Kohus rahuldab nõude osaliselt ning mõistab kostjalt 01.02.2024 - 31.10.2024 eest hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse 2 394,72 eurot ((300 x 5) + (223,68 x 4). Alates 01.11.2024 kuni õpingute lõpetamiseni 20.06.2025 oli hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist 223,68 eurot kuus. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.11.2024-20.06.2025 eest elatise 1 714,88 eurot ((223,68 x 7) + (223,68:30x20)).
17.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja pangaarvele.
18.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.