Aktiva Finance Group OÜ hagi W.D vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes 9853,36 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema
(registrikood
Kostja: W.D (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi W.D vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 4387,08 eurot, sh kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3988,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 399,05 eurot.
3.Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt, 3988,03 eurolt, viivis 6,5% aastas alates 02.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027
5.Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt 6,5% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi W.D vastu suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas.
7.Jätta menetluskulud 66% ulatuses W.D kanda ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 666,60 eurot.
9.Mõista välja W.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 666,60 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse W.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 30.01.2026. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 7926,75 eurot, intressi 316,78 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1044,59 eurot ja viivise põhivõlalt 7926,75 eurot määraga 6,5% aastas alates 09.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja
2-25-21262 mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.11.2023 kuni 15.01.2026 summas 3525,81 eurot, millest põhiosa on 3150,34 eurot ja intress 375,47 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi maksed TsMS § 369 alusel vastavalt esitatud graafikule ning viivise tasumata põhiosalt lepingujärgses määras 6,5% aastas kuni põhiosa tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 06.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006685110, mille alusel sai kostja laenu 9500 eurot. Laenulepingu kohaselt oli intressimäär 6,5% aastas, krediidi kulukuse määr 13,10% aastas, osamaksete arv 72 ja lepingu sõlmimise tasu 275,50 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 21.11.2022 lepingu nr L89010533287 tarbijakrediidilepingu muutmiseks, mille kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 8481,42 eurot. Lepingu muudatusega võimaldati kostjale põhiosa maksepuhkust alates 16.11.2022 kuni 15.03.2023 ning lepingu muudatuse kohaselt oli intressimäär 6,5% aastas, krediidi kulukuse määr 12,20% aastas ja osamaksete arv 62. Kostja jäi võlgnevusse 15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023 osamaksetega, mistõttu saatis AS Inbank Finance kostjale 07.11.2023 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles lepingu 28.11.2023 üles ning loovutas nõude hagejale 29.11.2023. Kostja on lepingu nr L89006685110 alusel teinud tagasimakseid summas 2439,28 eurot ja lepingu nr L89010533287 alusel summas 1210,14 eurot. Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kogus andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi päringud maksehäireregistritesse ning kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, maksehäireid ei tuvastatud ning kostja krediidivõime hinnati piisavaks. AS Inbank Finance tuvastas, et kostja viimase 8 kuu keskmine sissetulek oli 2699,20 eurot ja muid finantskohustusi ei olnud. Krediidiandja ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja igakuiste kohustuste suurust muul viisil kui laenutaotluses esitatud andmete ja registripäringute alusel. Laenutaotluse kohaselt olid kostja sissetulekud 850 eurot kuus ning kohustused 0 eurot. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuses on hageja arvestanud kõik lepingu nr L89006685110 alusel tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, saanud lepingu muudatuse põhisummaks 7060,72 eurot ning arvestanud intressi VÕS § 94 lg 1 intressimäära alusel. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajaks kolme järjestikuse osamaksega võlas ja lepingu ülesütlemine ei ole seega kehtiv, kuid kuna kostja on viimati enda lepingulisi kohustusi täitnud 2023. aastal, siis palub hageja mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed kuni lepingu lõppemiseni 15.01.2028.
2.Kohus võttis hagi 04.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges kostjale dokumendid kättetoimetatuks nende saatmisega kostja avaldatud e-posti aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel 20.02.2026. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtpäev 06.03.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2-25-21262 Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja tarbijakrediidilepingu. AS Inbank Finance on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused,
2-25-21262 sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kontrollis AS Inbank Finance kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning lisaks kontrollis avalikest registritest maksehäirete olemasolu. Kostja finantskohustuste osas lähtus AS Inbank Finance kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest, mille kohaselt olid kostja igakuised kohustused 0 eurot. Hageja esitatud andmete kohaselt oli kostja viimase 8 kuu keskmine sissetulek 2699,20 eurot ning lepinguga lisandus igakuine kohustus 188,19 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõimet. Kostja esitatud andmed ja registritest saadud info kostjal maksehäire puudumise kohta ei saanud olla kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav ning krediidiandja oleks pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja ei teinud kindlaks kostja majapidamiskulude suurust, samuti ei kontrollinud kostja kohustuste suurust muul viisil kui kostja laenutaotluses esitatud andmete ja registripäringute alusel. Kostja on ise laenutaotluses märkinud enda igakuiseks sissetulekuks märgatavalt väiksema summa kui laenuandja tegi kindlaks päringutega, st laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid selgitusi enda sissetulekute kohta. Kohus arvestab ka sellega, et krediidiandja andis kostjale laenu summas 9500 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja viivise ning seadusjärgses määras intressi nõudes.
5.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on kohtule esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole tagasimaksete ümber arvestamisel järgitud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piiranguid, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Hageja taotleb alternatiivselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev on 15.01.2028, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Arvestades, et kostja viimane makse hagejale toimus 2023. aastal ning et kostja ei osale
2-25-21262 kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on: Maksepäev 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028
Hageja on arvestanud lepingu muudatuse põhisummaks 7060,72 eurot ja seadusjärgseks intressiks perioodi 15.12.2022–15.01.2028 osas kokku 571,08 eurot. Kuivõrd kostja on lepingu nr L89010533287 võlgnevuse katteks tasunud 1210,14 eurot, kuulub veel tasumisele kokku 6421,66 eurot, millest tasumata põhivõlg on 6022,61 eurot ja tasumata intress 399,05 eurot. Vastavalt esitatud ümberarvestusele on kohtuotsuse tegemise ajaks 02.09.2026 muutunud sissenõutavaks põhivõlg 3988,03 eurot ja intress 399,05 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 2034,58 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 3988,03 eurot ning intressi 399,05 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 2034,58 eurot alates 15.09.2026 kuni 15.01.2028 vastavalt esitatud maksegraafikule.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Erandiks on olukord, kus tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Sellisel juhul on krediidiandjal õigus nõuda viivist üksnes lepingus kokku lepitud intressimäära ulatuses.
2-25-21262 Käesolevas asjas oli laenulepingus kokku lepitud intressimäär 6,5% aastas, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Seetõttu saab hageja nõuda viivist üksnes määras 6,5% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 3988,03 eurolt lepingus kokku lepitud määras 6,5% aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt 2034,58 eurolt lepingus kokku lepitud määras 6,5% aastas alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni.
7.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 3988,03 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 399,05 eurot ning viivise põhivõlalt 3988,03 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni 6,5% aastas. Samuti mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 2034,58 eurot alates 15.09.2026 kuni 15.01.2028 vastavalt kohtuotsuse p-s 5 esitatud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt 6,5% aastas alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja primaarse nõude suuremas ulatuses intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 9338,12 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 7926,75 eurolt 6,5% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 9716,43 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetega välja kokku 6421,66 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude ligikaudu 66% ulatuses ja jätab menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 770 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 338 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses hagi koostamise ja kohtule esitamisega 2 tundi ning esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
9.1.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 770 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 770 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
9.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks osaliselt.
2-25-21262 TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 2 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Kohus võtab arvesse selle, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpselgitusi seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega. Kohus arvestab sellega, et hageja on esitanud hagiavalduse täpsustuse. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta). Seega loeb kohus kokku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1010 eurot, sh riigilõiv 770 eurot ning lepingulise esindaja kulu 240 eurot.
9.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 66% ulatuses, s.o summas 666,60 eurot (1010 x 66%) kostjalt hageja kasuks välja.
9.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.