Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Anna Liiv Lii Zerel 02.09.2026, Tallinn 2-26-14280
Tsiviilasi
Elmo Rent Eesti OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik Elmo Rent Eesti OÜ (registrikood 14980864), Seaduslik esindaja E.L.
esindajad
ajutine pankrotihaldur: Veiko Viisileht (isikukood XXX, Epost: XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
Rahuldada avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Kuulutada välja Elmo Rent Eesti OÜ (14980864) pankrot 02.09.2026 kell 11:00.
Viia Elmo Rent Eesti OÜ pankrotimenetlus läbi avaliku uurimisena.
Nimetada Elmo Rent Eesti OÜ pankrotihalduriks Veiko Viisileht.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma E.e pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena.
Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Kohustada Elmo Rent Eesti OÜ juhatuse liiget E. L. (isikukood XXX) vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
kutsetegevuse kohta on temale teadaolevalt õiged. Vande andmiseks kohustada juhatuse liiget ilmuma 30.09.2026 kell 14:30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) saali 2021. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
Jätta menetluskulud võlgniku Elmo Rent Eesti OÜ kanda.
Määrata ajutise (käibemaksuga).
Hüvitada ajutisele haldurile Veiko Viisilehele ajutise halduri tasu 1173,04 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arveldusarvele nr EEXXX.
Mõista võlgnikult Elmo Rent Eesti OÜ välja ajutise halduri Veiko Viisilehe tasu 2199,76 eurot (käibemaksuga) Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arveldusarvele nr
pankrotihalduri
Veiko Viisileht
tasuks
3372,80 eurot
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata.
Elmo Rent Eesti OÜ (võlgnik) esitas kohtule 02.07.2026 pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veiko Viisileht.
Ajutine haldur esitas 23.07.2026 kohtule aruande. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 393 874 eurot, kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, tema olemasolevad kohustused ületavad tema olemasolevat vara ning äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada.
Kohus määras 27.07.2026 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi maksmise tähtajaks 10 päeva alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest ehk hiljemalt 06.08.2026. Deposiiti ei tasutud, mistõttu tegi kohus 10.08.2026 PankrS § 30 lg 5 alusel ettepaneku maksejõuetuse teenistusele avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Maksejõuetuse teenistus esitas 31.08.2026 kohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuna ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentide alusel on maksejõuetuse teenistusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi, ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku juhtorgani liige on jätnud pankrotiavalduse kohtule tähtaegselt esitamata.
Maksejõuetuse teenistus taotleb, et kohus kohustaks juhatuse liiget ilmuma kohtusse ja kohtus vandega kinnitama, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus-või kutsetegevuse kohta on õiged.
Pankrotiavalduse lahendamine
Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja ajutise pankrotihalduri andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 2). Ajutine haldur esitas 23.07.2026 kohtule aruande. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 393 874 eurot, kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, tema olemasolevad kohustused ületavad tema olemasolevat vara ning äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 või PankrS § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 19211 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui PankrS § 19211 lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud.
Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3). Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleks avalikes huvides läbi viia, sest võlgniku maksejõuetus võib olla põhjustatud pahatahtlikult PankrS § 192 11 lg 2 tähenduses: ajutise halduri aruandest järeldub, et võlgnik on jätnud õigel ajal esitamata pankrotiavalduse.
Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Veiko Viisilehe (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (PankrS § 33 lg 2 , PankrS § 192 lg 3 teine lause).
Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget E. L. kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86 lg 1, § 90).
Menetluskulud
Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2720 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 170 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Seega kohus määrab ajutise halduri Veiko Viisileht tasuks 3372,80 eurot (käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja. PankrS § 23 lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras,
kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka PankrS § 31 lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka PankrS § 31 lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist.
Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu PankrS § 23 lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 16 tunni eest summas 1956 eurot (alustatud pooltunde 32 x 33), s.o koos käibemaksuga 1080 eurot, kuid seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 946 eurot, s.o koos käibemaksuga 1173,04 eurot. Ülejäänud ulatuses 2199,76 eurot (3372,80-.1173,04) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja võlgnikult.
(allkirjastatud digitaalselt) Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.