hageja O. P. (isikukood XXX); hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok, e-post XXX; kostja M. T. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. T.-lt (isikukood XXX) hageja O. P. (isikukood XXX) kasuks välja põhivõlg 2900 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1033.72 eurot.
3.Mõista kostjalt M. T.-lt (isikukood XXX) hageja O. P. (isikukood XXX) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja O. P. (isikukood XXX) hagi M. T. (isikukood XXX) vastu viivise 0.84 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud M. T. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt M. T.-lt (isikukood XXX) hageja O. P. (isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud 1745.50 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 1255.50 eurot (koos käibemaksuga) on õigusabikulud.
2-26-108311
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. T.-l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.O. P. esitas 08.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 09.04.2026 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.04.2026 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik M. T. esitas 28.04.2026 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.05.2026 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 22.05.2026 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. O. P. esitas 14.06.2026 hagiavalduse M. T. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1034.56 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni, riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 1255.50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks 19.10.2022 sõlmitud suuline laenuleping, millega pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 2900 eurot, tagastamise tähtajaga 6 kuud, ehk kostja kohustuseks oli laen tagastada hagejale hiljemalt 19.04.2023 (Hagiavalduse lisa 3 – Pangakonto väljavõte). Kostja laenu ei tagastanud. Harju Maakohus võttis 14.07.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 3141 lg-te 1,2,3 alusel 27.07.2026.
2-26-108311 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas, va viivise osas. Hageja nõuab viivist alates 19.04.2023 ehk alates laenu tagastamise tähtpäevast kuni 11.06.2026. Võttes arvesse, et 19.04.2023 seisuga ei olnud kostja veel makseviivituses, tuleb
2-26-108311 viivist arvestada alates 20.04.2023. Eelneva alusel on hageja põhjendatud viivis 1033.72 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg 2900 eurot, periood 20.04.2023-30.06.2023, viivismäär 10,5% aastas, viivis 60.06 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.07.2023-31.12.2023, viivismäär 12% aastas, viivis 175.43 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.01.2024-30.06.2024, viivismäär 12,5% aastas, viivis 180.26 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.07.2024-31.12.2024, viivismäär 12,25% aastas, viivis 178.60 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.01.2025-30.06.2025, viivismäär 11,15% aastas, viivis 160.35 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.07.2025-31.12.2025, viivismäär 10,15% aastas, viivis 148.38 eurot; põhivõlg 2900 eurot, periood 01.01.2026-11.06.2026, viivismäär 10,15% aastas, viivis 130.64 eurot; kokku: 60.06 + 175.43 + 180.26 + 178.60 + 160.35 + 148.38 + 130.64 = 1033.72.
5.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1033.72 eurot ja viivis alates 14.06.2026 kuni põhivõla summas 2900 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 0.84 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus märgib, et jättis rahuldamata hageja viivise nõude summas 0.84 eurot, kuid võttes arvesse hageja nõude suurust rahuldas kohus sisuliselt kogu hagi. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 1255.50 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
2-26-108311 esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 125.27 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 364.73 eurot, ehk kokku 490 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta ja 186 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgnevad toimingud: Kliendiga kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine, 1,0 t; Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine ning kostja vastuväitega tutvumine, 1,0 t; Kliendiga korduv kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine, 0,5 t; Hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine ja kohtule esitamine, 3,5 t; Käesoleva menetluskulude nimekirja koostamine, 0,75 t. Kohus peab hageja lepingulise esindaja ajakulu 6,75 tundi põhjendatuks. Hageja õigusabikulud 1255.50 eurot (koos käibemaksuga) on kohtu hinnangul põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (490 + 1255.50) 1745.50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.