Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-26-9798

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-26-9798

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis, EAHLÜ) pankrotihaldur Martin Krupp EAHLÜ pankrotivara hulka kuuluva nõudeõiguse alusel pankrotiavalduse Weracity OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks. EAHLÜ ja võlgnik sõlmisid 28.09.2021 laenulepingu nr XXX laenusummaga 265 871.23 eurot, mille kättesaamist kinnitas võlgnik laenulepingu p- s 2.31 . Laenulepingu tingimuste (pd 3.1.1, 3.1.2 ja 3.2.1) kohaselt oli võlgnik kohustatud tasuma laenult intressi 11 % aastas, mis tuli tasuda koos laenusumma tagastamisega 31.12.2022. Laenulepingu juurde 01.12.2021 ja 04.02.2022 sõlmitud kokkulepped laenu intressimäära muutmiseks ning laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks tühistas võlausaldaja 05.12.2022 tsiviilasjas nr XXX esitatud hagiavalduse p-s 1.3 sisaldunud tühistamisavaldusega. Võlgnik on Laenulepingu alusel saadud laenust tagastanud EAHLÜ-le vaid 41 000 eurot (01.08.2022 21 000 eurot ja 02.08.2022 20 000 eurot). Ülejäänud laenusummat võlgnik laenu tagastamise tähtpäeval (31.12.2022) ei tagastanud, samuti ei tasunud ta EAHLÜ-le kuni nimetatud tähtpäevani arvestatud intresse. Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega tsiviilasjas nr XXX (resolutsiooni p-d 1-3) mõisteti võlgnikult EAHLÜ kasuks välja Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 224 871.25 eurot, intressivõlgnevus 34 985.65 eurot ning 30.12.2025 seisuga sissenõutav viivis 73 870.21 eurot, samuti viivis põhivõlgnevuselt alates 31.12.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03 % päevas. Maakohus leidis mh, et laenulepingu juurde 01.12.2021 ja 04.02.2022 sõlmitud kokkulepped laenu intressimäära muutmiseks ning laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks on võlausaldaja poolt kehtivalt tühistatud, mistõttu saabus laenu ja intresside tasumise tähtaeg 31.12.2022 (maakohtu otsuse põhjenduste p-d 65-85). Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust EAHLÜ-le tasunud ka pärast tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsust (võlgnik on esitanud otsuse peale apellatsioonkaebuse). Laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud võlgnevus 30.04.2026 seisuga on kokku 341 889.92 eurot, sh: (i) põhivõlg (tagastamata laenusumma) 224 871.23 eurot, mis muutus sissenõutavaks laenu tagastamise tähtaja saabumisel 31.12.2022.a; (ii) intressivõlg 34 985.65 eurot, mis muutus samuti sissenõutavaks 31.12.2022; (iii) 30.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodil 01.01.2023 – 30.12.2025 summas 73 870.21 eurot; (iv) viivis 0,03 % päevas põhivõla (224 871.23 eurot) tasumisega viivitamise eest perioodil 31.12.2025 – 30.04.2026 kokku summas 8 162.83 eurot. Võlgniku maksejõuetust põhistavad asjaolud - kooskõlas PankrS § 10 lg-ga 1 põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust järgmiste asjaoludega: võlgnik ei ole võlgnevust tasunud vaatamata pankrotihoiatusele. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võib võlgniku maksejõuetust põhistada asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; laenulepingust nr XXX tulenevad EAHLÜ laenu- intressinõuded võlgniku vastu muutusid vastavalt laenulepingu p-dele 3.1.2 ja 3.2.1 sissenõutavateks 31.12.2022. Hilisemad kokkulepped laenu intressimäära muutmiseks ning laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 20.09.2026 on võlausaldaja poolt kehtivalt tühistatud 05.12.2022, nagu leidis ka Harju Maakohus 30.12.2025 otsuses tsiviilasjas nr XXX, mõistes võlgnikult mh välja

2-26-9798 viivised põhivõla tagastamisega viivitamise eest alates 01.01.2023. 31.12.2022 sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustused EAHLÜ on tänaseni täitmata; võlausaldaja esitas võlgnikule 16.04.2026 pankrotihoiatuse, mis on toimetatud võlgnikule kätte tema äriregistrisse kantud e-posti aadressil XXX. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule saadetud e-kirja saab lugeda tema poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saatmist. Järelikult tuleb pankrotihoiatus lugeda võlgniku poolt kätte saaduks 17.04.2026. Lisaks edastas võlausaldaja pankrotihoiatuse ka võlgniku juhatuse liikme A. A.i teadaoleval eposti aadressil. Sellele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust tasunud; täiteasjas nr XXX ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi saab võlgniku maksejõuetust põhistada mh asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on ilmnenud, et tal ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik on esitanud viimase majandusaasta aruande (MAA) 2020.a kohta, milles esitatud andmed tema vara kohta ei ole ilmselgelt enam aktuaalsed. Võlgnikule kuulub XXX asuv kinnistu, võlgnikul mingi muu vara olemasolu avalikest andmetest ei nähtu. XXX kinnistule pöörati sissenõue võlgniku suhtes algatatud täiteasjas nr XXX, mille käigus kinnistu arestiti 09.08.2024, nagu järeldub kohtutäituri avaldusel kinnistusraamatusse kantud keelumärkest. Täitemenetlus algatati hüpoteegipidaja XXX OÜ taotlusel, kes loovutas 2025.a augustis kinnisasja koormava hüpoteegi summas 675 000 eurot ja väidetavalt ka hüpoteegiga tagatavad nõuded (ligi 800 000 eurot) XXX OÜ-le. Täitemenetluses välja kuulutatud enampakkumised alghinnaga 900 000 eurot ja 880 000 eurot nurjusid ostjate puudumise tõttu, misjärel pandi kinnistu 2026.a aprillis enampakkumisele alghinnaga 780 000 eurot. Nimetatud summast ei piisa (pärast täitekulude tasumist) sissenõudja XXX OÜ hüpoteegiga (675 000 eurot) väidetavalt tagatud nõuete ja EAHLÜ nõuete (kokku enam kui 340 000 eurot) tasumiseks; esinevad ka PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolud – PankrS § 10 lg 2 p 3 järgi saab võlgniku maksejõuetust põhistada mh asjaoluga, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Praegusel juhul esinevad ka sellised asjaolud. Võlgnik esitanud viimase MAA 2020.a kohta, st võlgnikul on esitamata 2021 - 2024 MAA-d. Võlausaldaja arvates saab seda käsitleda enda vara peitmisena juriidilisest isikust võlgniku poolt. 10.04.2026.a avaldatud XXX kinnistu enampakkumise kuulutuse kohaselt asub kinnistul korterelamu, milles on 27 väljaüüritavat pinda ning kinnistust saadav rahavoog on omaniku (so võlgniku) kinnitusel 80 000 eurot. AÕS § 344 kohaselt ulatub kinnisasjale seatud hüpoteek ka rendi- ja üürinõuetele, mis tekib ajavahemikus kinnistu arestimisest kuni kinnistu müümiseni. Samas viitavad asjaolud sellele, et kinnistust saadav rahavoog on suunatud kõrvale, kuna võlgnik ei deklareeri käivet ega töötajaid ning ta ei ole rahuldanud hüpoteegipidajate nõudeid, sh ei vähenenud täiteasjas sundtäitmiseks esitatud nõuded. On tõenäoline, et võlgniku teadmisel ja nõusolekul üritati XXX kinnistu arvel täitemenetluses nr XXX sundtäita selliseid nõudeid, mida tegelikult ei eksisteeri, mida saab käsitleda vara raiskamisena võlgniku poolt. Nagu eespool selgitatud, algatati täitemenetlus XXX OÜ avaldusel nõuete rahuldamiseks, mis tulenesid nimetatud isiku, võlgniku ja XXX OÜ väidetavatest tehingutest. Kõigi nimetatud äriühingute juhatuse liikmeks oli täitemenetluse algatamise ajal M. S.. 2025.a augustis loovutas XXX OÜ kinnistule seatud hüpoteegi ja sellega väidetavalt tagatavad nõuded XXX OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks on A. A., kes on nüüd ka võlgniku ja XXX OÜ juhatuse liige. Seega sundtäitmiseks esitatud nõue tulenes seotud isikute väidetavast tehingust ning sissenõudja ja võlgniku juhatuse liikmed olid ja on kattuvad (algselt M. S., nüüd A. A.). Võlausaldaja vaidlustas täitemenetluses nr XXX esitatud kaebusega XXX OÜ menetlusse lubamise sissenõudjana, misjärel esitas XXX OÜ koheselt

2-26-9798 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, millest lähtudes esitas kohtutäitur koheselt ka avalduse kinnistule seatud käsutuskeelu kustutamiseks. Hüpoteegipidajal, kes soovib hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel enda tegelike nõuete rahuldamist, ei ole mingit põhjust seda teha ning ilmselgelt oli täitemenetluse lõpetamise eesmärk kinnistule seatud käsutuskeelust vabanemine, et võlgnik saaks selle võõrandada kellelegi kolmandale ilma ekvivalentse vastusoorituseta. Ilmselt ongi võlgnik juba üritanud seda teha, kuna kinnistusraamatus on registreeritud 30.04.2026 kinnistamisavaldus seoses notar J. H. tehinguga nr XXX. Võlgnik OÜ Weracity on üks paljudest äriühingutest, mida EAHLÜ endine juhatuse liige M. S. kasutas EAHLÜ rahaliste vahendite omastamiseks. EAHLÜ juhatuse liikmena andis M. S. ilma mistahes tagatisteta laene tema enda poolt kontrollitavatele äriühingutele (M. S. oli võlgniku ainus juhatuse liige 2016 a augustist 2024.a detsembrini, samuti võlgniku ainuosanik OÜ XXX ja enne seda OÜ XXX kaudu. Isegi kui nendel äriühingutel oli mingi sisuline majandustegevus, kasutati sellest laekuvaid rahalisi vahendeid muudel eesmärkidel, mitte laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks EAHLÜ ees (nii ei ole ka võlgnik teinud EAHLÜ-le ühtegi makset Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks alates 2022.a augustist). Võlausaldaja andmetel kontrollib võlgniku tegevust ka praegu M. S., ehkki pärast tema suhtes ärikeelu kohaldamist EAHLÜ pankrotimenetluses 13.09.2024 määras ta enda asemel võlgniku (nagu ka teiste enda äriühingute) juhatuse liikmeks variisiku A. A.i, kes juhatuse liikme kohustusi tegelikult ei täida (sh ei esita majandusaasta aruandeid). Puuduvad asjaolud, mis välistaksid ajutise halduri nimetamise PankrS § 15 lg 3 järgi 3.1 Võlausaldaja leiab, et Laenulepingust tulenevat EAHLÜ nõuet võlgniku vastu ei saa lugeda ebaselgeks, isegi kui võlgnik esitab sellele samu vastuväiteid kui ta on esitanud tsiviilasjas nr XXX. Kohtupraktika järgi peab pankrotiavaldust lahendav kohus kontrollima võlgniku poolt võlausaldaja nõudele esitatud vastuväidete põhjendatust isegi juhul, kui võlgnik on esitanud võlausaldaja nõude vaidlustamiseks eraldi hagi. Sama kehtib ka juhul, kui kohtu menetluses on (samaaegselt pankrotiavaldusega) võlausaldaja hagi võlgniku vastu. Maakohus on 30.12.2025.a otsuses tsiviilasjas nr XXX võlgniku vastuväiteid laenulepingust tulenevale nõudele hinnanud ning pidanud neid selgelt põhjendamatuteks. Võlgnik on selle maakohtu otsuse vaidlustanud ilmselgelt ainult selle jõustumise edasilükkamiseks, et võita aega kinnistu võõrandamiseks. Ajutise halduri nimetamine ei ole välistatud ka PankrS § 15 lg 3 p 2 järgi, kuna EAHLÜ nõuded võlgniku vastu ei ole tagatud pandiga (vähemalt mitte täies ulatuses). Seda vaatamata asjaolule, et tsiviilasjas nr XXX on XXX kinnistule seatud EAHLÜ kasuks kohtulik hüpoteek summas 259 856.90 eurot: EAHLÜ nõuete summa (30.04.2026.a seisuga kokku 341 889.92 eurot) ületab EAHLÜ kohtuliku hüpoteegi summat (259 856.90 eurot), st EAHLÜ nõuded on hüpoteegiga tagamata ca 82 tuhande euro suuruses osas; EAHLÜ kohtulik hüpoteek on neljandal järjekohal, millest eespool on sisse kantud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 229 645 eurot, hüpoteek XXX OÜ kasuks 675 000 eurot ning hüpoteek G. K. ja G. K. kasuks 175 000 eurot. XXX kinnistut on üritatud täitemenetluses edutult müüa alghinnaga 880 000 – 900 000 eurot ning on ilmne, et kinnistu müügist saadavatest vahenditest ei piisaks EAHLÜ nõuete rahuldamiseks (vähemalt mitte täies ulatuses) isegi juhul, kui ostja tasuks võlgnikule kinnistu eest selle turuhinna. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu, mistõttu taotleb võlausaldaja võlgnikule ajutise halduri nimetamist ja võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja palub samuti

2-26-9798 kohaldada võlgniku suhtes vara käsutuskeeldu vastavalt PankrS §-s 20 sätestatule ning palub PankrS § 21 lg 1 kohaselt avaldada vastavasisulise määruse Ametlikes Teadaannetes.

2-26-9798 kriminaalmenetlusega seotud prokurör viibib puhkusel kuni 17.08.2026, siis ei osutunud ajutisel halduril võimalikuks leppida kokku dokumentidega tutvumises politseis. Sellest tulenevalt ei õnnestunud ajutise halduri tööperioodil selgitada, kas ja mis osas on võlgnik täitnud raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustust ning, kas üldse raamatupidamist on peetud, sest majandusaasta aruanded arvates 2021.a on esitamata (raamatupidamise seadus § 4 p 5, § 12). Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varad Võlgniku lepingulise esindaja avaldatud andmetel on võlgnikul järgmine vara: 1) nõue XXX OÜ vastu summas 50 000 eurot. XXX OÜ (reg.kood XXX, juhatuse liige on A. A., osanik V. L., äriregistrisse kantud 20.04.2026. Tegemist on võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 mõttes. Ajutise halduri teabenõudele nimetatud nõude olemasolu kohta laekus 15.08.2026 XXX OÜ-lt e-postilt XXX vastus, mille kohaselt Weracity OÜ-l on XXX OÜ vastu nõue, mille arvestuslik saldo seisuga 31.07.2026 on 44 539.09 eurot. Nõude suurus muutub, võttes arvesse seotud kohustuste täitmist ja pooltevahelisi kokkuleppeid. Nõude suurus ja selle sissenõutavus määratakse, võttes arvesse seotud kohustuste täitmist ja pooltevahelisi kokkuleppeid. Weracity OÜ seisukoha kohaselt ei ole nõue käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud. Weracity OÜ nõue XXX OÜ vastu ei ole tagatud. Võlgniku ja XXX OÜ poolt ei esitatud vaatamata nõudmisele haldurile ühtegi dokumentaalset tõendit ega muud teavet, mille alusel oleks võimalik kontrollida nõude summas 44 539.09 euro olemasolu võlgniku varade koosseisus. Märkimist väärib antud nõudega seonduvalt, et XXX OÜ asutati, kanti äriregistrisse 20.04.2026. Sellest tulenevalt sai nõude aluseks olev tehing toimuda, mitte varem kui 20.04.2026 ning tehingu tegemine toimus pärast pankrotiavalduse esitajaks oleva võlausaldaja poolt võlgnikule pankrotihoiatuse esitamist. Pankrotihoiatus esitati 16.04.2026. Võttes arvesse võlgniku vastust (nõude suurus XXX OÜ vastus summas 50 000 eurot ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ pankrotihalduri poolt esitatud 30.04.2026 lepingut, järeldab ajutine haldur, et võlgnik pidas silmas, et nõue XXX OÜ vastu tuleneb neli päeva pärast XXX OÜ äriregistrisse kandmist võlgnikuga 30.04.2026 sõlmitud XXX kinnistu müügilepingust. Lepingu p 3.1 järgi Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu eseme hinnaga, mis on kümme protsenti Lepingu eseme müügist saadavast müügitulust, kui Lepingu ese müüakse kahe aasta jooksul. Kui kahe aasta möödumisel on Lepingu ese Ostja poolt müümata, siis kohustub Ostja tasuma Müüjale ostuhinnana viiskümmend tuhat eurot hiljemalt 30 päeva jooksul tähtaja möödumisest, st hiljemalt 31.05.2028. Ostuhinnas ei sisaldu ega lisata käibemaksu. Võlgniku kinnitusel ka 30.04.2026 lepingu järgi on tegemist tagamata nõudega ja selle üle vaidlust ei ole.

2-26-9798

Võttes arvesse 30.04.2026 lepingu p-s 3.1 tingimusi ja seda, et nõue on tagamata, siis ei pea ajutine haldur võlgniku nõuet XXX OÜ vastu likviidseks varaks. Puudub tagatis, et XXX OÜ täidab tulevikus 30.04.2026 XXX kinnistu müügilepingust tulenevad kohustused võlgniku ees. 2) Osamaks EAHLÜ-s summas 35 500 eurot, mida tuleb arvesse võtta EAHLÜ-ga seotud vastastikuste kohustuste lõpliku suuruse määramisel. Võlgniku esindaja ei vastanud ajutise halduri täpsustavale küsimusele selle kohta, et milline on võlgniku hinnangul osamaksu turuväärtus käesoleval ajal. Kuna Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (EAHLÜ) on pankrotis ja võttes aluseks avalikult meedias kättesaadava teabe EAHLÜ majandusliku olukorra kohta ja EAHLÜ pankrothalduri selgitused (tegemist võib olla registreerimata kapitaliga või osaliselt tagastatud osamaksega, kõigi võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada olemasoleva pankrotivara arvelt)), siis ajutine haldur ei pea tõenäoliseks, et võlgnikule kuuluv osamaks EAHLÜ-s on realiseeritav ning seda on võimalik pidada likviidseks võlgnikule kuuluvaks varaks. Isegi kui leiab tuvastamist, et võlgniku väited vara olemasolu kohta on tõesed, siis osamaksu on võimalik realiseerida/saada rahaline tulem EAHLÜ põhikirja ja kehtiva tulundusühistu seaduse järgi, kas läbi selle, et pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist jääb alles vahendeid, mille arvelt põhikirja p 10.4 tehakse liikmetele osamaksude tagasimaksed / likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel väljamaksed. Võttes arvesse avalikult kättesaadavat teavet EAHLÜ majandusliku olukorra kohta ja EAHLÜ pankrotihalduri selgitusi, siis ei pea ajutise haldurina väljamakset võlgnikule EAHLÜ põhikirja p 10.4 järgi tõenäoliseks. Teine alternatiiv võlgnikule kuuluva osamaksu realiseerimiseks on üldises korras läbi selle, et võlgnik esitab EAHLÜ väljaastumise avalduse ja taotleb osamaksu tagastamist (põhikirja p 2.9.5). Ka sellisel juhul ei pea ajutine haldur võimalikuks, et võlgnikul oleks võimalik saavutada osamaksu tagastamise nõude realiseerimine, kuna põhikirja p 2.9.4 järgi on EAHLÜ liikmel õigus välja astuda, kui tal ei ole EAHLÜ ees täitmata kohustusi. Pankrotiavalduse esitanud EAHLÜ väidab, et võlgnikul on seisuga 03.04.2026 EAHLÜ ees täitmata kohustusi kogusummas 341 889.92 eurot. Võlgnik vaidleb vastu, teisalt on võlgnik läbi oma lepingulise esindaja avaldanud ajutisele haldurile, et isegi kui võlgnikul eksisteerivad täitmata kohustused EAHLÜ ees, siis on need hüpoteegiga tagatud. Hüpoteek on seatud summas 259 856.90 eurot. Samuti on võlgniku lepinguline esindaja välja toonud, et võlgniku osamaksu EAHLÜ-s tuleb arvesse võtta EAHLÜ-ga seotud vastastikuste kohustuste lõpliku suuruse määramisel. Eeltoodust järeldab ajutine haldur, et võlgnik möönab ka ise, et EAHLÜl on nõue võlgniku vastu. Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega kohus mõistis välja võlgnikult EAHLÜ kasuks (tsiviilasi nr XXX) laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 224 871.25 eurot, intressivõlgnevus 31.12.2022 seisuga summas 73 870.21 eurot, viivis põhivõlgnevuselt 224 871.25 eurolt alates 31.12.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Kohtulahend ei ole jõustunud.

2-26-9798 Kohustuste olemasolul EAHLÜ ees on EAHLÜ põhikirja p 2.9.4 järgi välistatud võlgniku EAHLÜ liikmesusest väljaastumine, mis on põhikirja p 2.9.5 järgi eelduseks, et tekib osamaksu tagasimaksmise nõue EAHLÜ vastu. Ajutine haldur ei pea tõenäoliseks ka seda, et keegi teine isik on huvitatud ja valmis liikmesust üle võlgnikult võtma. Kokkuvõttes on tegemist mittelikviidse varaga. Võlgniku kohustused Võlgnik on oma 11.08.2026 esitatud vastuses ajutise halduri teabenõudele avaldanud, et: "Weracity OÜ kohustuste hulka kuulub kohustus XXX OÜ ees, mille arvestuslik suurus seisuga 31.07.2026 on 749 025.97 eurot, ning Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) vaidlustatud nõue summas 340 877.99 eurot. XXX OÜ ees olev kohustus ei ole praeguseks muutunud sissenõutavaks. EAHLÜ nõue on vaidlustatud. Mõlemad nõuded on tagatud hüpoteegiga, mis on seatud kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale. Olemasoleva hindamisakti kohaselt on selle kinnisasja väärtus 1 120 000 eurot.” XXX OÜ ees olev kohustus Ajutise halduri teabenõudele nimetatud nõude olemasolu kohta laekus 15.08.2026 XXX OÜ-lt e-postilt XXX vastus, mille kohaselt “XXX OÜ-l on Weracity OÜ vastu nõue, mille arvestuslik saldo seisuga 31.07.2026 on 749 025.97 eurot. Nõue tuleneb pooltevahelistest kokkulepetest ning on seotud laenulepingust nr 1801.P6 tulenevate kohustuste ja nende täitmisega. Nõude suurus on kohustuste täitmise käigus muutunud. Nõude suurus ja selle sissenõutavus määratakse, võttes arvesse seotud kohustuste täitmist ja pooltevahelisi kokkuleppeid. XXX OÜ seisukoha kohaselt ei ole nõue käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud. XXX OÜ nõue Weracity OÜ vastu on tagatud hüpoteegiga.” XXX OÜ (reg.kood, juhatuse liige on A. A., osanik ja tegelik kasusaaja M. S., äriregistrisse kantud 20.04.2026). Tegemist on võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 mõttes. Võlgniku ja XXX OÜ poolt ei esitatud vaatamata nõudmisele haldurile ühtegi dokumentaalset tõendit, mille alusel oleks võimalik kontrollida kohustuse summas 749 025.97 eurot olemasolu võlgniku vastu, sissenõutavaks muutumise aega. Kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ ees Võlausaldaja esindaja avaldas kohtuistungil, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 03.04.2026 seisuga 341 889.92 eurot.

2-26-9798 Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude suuruse arvestamisel juhindub haldur Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega tsiviilasjas nr XXX võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud summadest. Nimetatud kohtulahendi alusel on võlausaldajal EAHLÜ-l võlgniku vastu laenulepingust tulenev põhivõlgnevuse nõue summas 224 871.25 eurot, intressivõlgnevus 31.12.2022 seisuga summas 73 870.21 eurot, viivis põhivõlgnevuselt 224 871.25 eurolt alates 31.12.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Kohtulahend ei ole jõustunud. Seisuga 16.08.2026 on viivisenõude suurus 15 448.65 eurot. Kokku on võlausaldaja EAHLÜ nõue võlgniku vastu 314 190.11 eurot (põhivõlgnevus 224 871.25 + intressinõue 73 870.21 eurot + viivisenõue 15 448.65). Tegemist on võlgniku poolt vaidlustatud nõudega. Eelviidatud kohtulahend ei ole jõustunud. Puudub vaidlus, et võlausaldaja EAHLÜ nõue on hagi tagamise korras tsiviilasjas nr XXX tagatud hüpoteegiga summas 259 856.90 (XXX kinnistule IV järjekohale seatud hüpoteek, vt pankrotiavalduse lisa 10 kinnistu registriosa väljavõte). Eelnevatel järjekohtadel on 3 hüpoteeki: • hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 229 645 eurot (seatud kohtuasja nr XXX raames, sisse kantud 15.06.2022 kohtumääruse alusel 20.06.2022); • hüpoteek 675 000 eurot XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks (sisse kantud 09.12.2022. 22.08.2025 kinnistamisavalduse alusel muudetud 09.09.2025); • hüpoteek summas 175 000 eurot ühiselt G. K. ja G. K. kasuks (sisse kantud 9.12.2022. 2.12.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 9.12.2022). Seega on võimalik järeldada, et kui jääb jõusse Harju Maakohtu 20.12.2025 otsus tsiviilasjas nr XXX, mille alusel nõue ajutise halduri arvestuste kohaselt seisuga 16.08.2026 on kokku 314 190.11 eurot, siis on võlausaldaja EAHLÜ nõue tagatud osaliselt hüpoteegiga summas 259 856.90 eurot ning summas 54 333.21 eurot (314 190.11 – 259 856.90) on nõue tagamata. Võlgnikul puudub maksuvõlg. Samas on võlgnikul tulevikus tekkiv maksukohustus, hiljemalt 01.10.2026 tuleb tasuda maamaks summas 330.69 eurot. Ajutise halduri nimetamise aja seisuga ei olnud võlgnikuga seonduvalt ühtegi käimasolevat täitemenetlust seisuga 25.06.2026 (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 25.06.2026 vastus ajutise halduri teabenõudele). Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustusse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile avaldanud seonduvalt oma maksevõimega, et “Kohustused on tagatud. Ühtegi tunnistatud ega sissenõutavaks muutunud nõuet ei ole. Sellega pankroti olukorda ettevõttel Weracity OÜ ei ole”. Ajutise halduri hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad. Võlgnikul ei ole kunagi olnud töötajaid töötamise registri järgi. Võlgnikule kuulus omandiõiguse alusel XXX asuv kinnistu, mis oli välja üüritud.

2-26-9798

Pärast pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt pankrotihoiatuse esitamist 16.04.2026 sõlmis võlgnik 30.04.2026 XXX OÜ-ga lepingu, mille kohaselt võõrandas võlgnik ainsa temale kuulunud kinnisvara ( XXX kinnistu) XXX OÜ-le. Nimetatud XXX kinnistu müügileping on esitatud kohtule pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt 28.05.2026, mistõttu pole lisatud ajutise halduri aruandele. Omanikukande muudatus tehti kinnistusraamatus 25.06.2026. Arvates XXX kinnistu võõrandamisest on ära langenud võlgniku jaoks võimalus teenida tulu XXX kinnistu üürile andmisest. Võlgniku ainsaks varaks on ka võlgniku esindaja kinnistusel üksnes varaline nõue XXX OÜ vastu summas 50 000 eurot, mis ei ole muutunud sissenõutavaks ja lisaks on võlgnik pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ liige, omab osamaksu EAHLÜ-s summas 35 500 eurot. Eelduslikult pidas võlgnik silmas, et nõude aluseks on 30.04.2026 sõlmitud XXX kinnistu müügileping. Sellisel juhul nõustub ajutine haldur võlgnikuga esindajaga, et võlgniku nõue XXX OÜ vastu summas 50 000 eurot ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna lepingu p 3.1 järgi tekib kohustus XXX OÜ tasuma võlgnikule 50 000 eurot kahe aasta möödumisel hiljemalt 31.05.2028 ja sellisel juhul, kui XXX kinnistu on XXX OÜ poolt edasi müümata. Võlgnik müüs nimelt XXX kinnistu XXX OÜ-le hinnaga, mis on 10% XXX müügist saadavast müügitulust, kui XXX kinnistu müüakse kahe aasta jooksul arvates 30.04.2026 kinnistu müügilepingu sõlmimisest. Kui kahe aasta möödumisel on XXX kinnistu XXX OÜ poolt müümata, siis alles kohustus XXX OÜ tasuma võlgnikule ostuhinnana 50 000 eurot hiljemalt kolmekümne päeva jooksul tähtaja möödumisest, st hiljemalt 31.05.2028. Ostuhinnas ei sisaldu ega lisata käibemaksu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik täita maamaksu tasumise kohustust 01.10.2026 ja kohustust pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ ees, kui jõustub võlausaldaja EAHLÜ nõude aluseks olev kohtulahend – Harju Maakohtu 30.12.2025 otsus tsiviilasjas nr XXX – suuremas summas, kui on seatud võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek hagi tagamise korras tsiviilasjas nr XXX, so summas 259 856.90 eurot. Ajutine haldur ei nõustu võlgniku esindaja väitega selle kohta, et kõik võlausaldajate nõuded on tagatud. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ nõue ei ole täies ulatuses tagatud, kui lähtuda eeldusest, et jääb jõusse võlausaldaja nõude aluseks olev kohtulahend, mille kohaselt rahuldatakse võlausaldaja nõue võlgniku vastu suuremas, summas kui on seatud võlausaldaja nõude tagatisena hüpoteek Püssirohu tn kinnistule. Ajutise halduri arvestuste kohaselt (vt aruande p II), kui jõustub Harju Maakohtu 30.12.2025 otsus tsiviilasjas nr XXX, siis seisuga 16.08.2026 on võlausaldaja nõue tagatud kohtuliku hüpoteegiga üksnes osaliselt summas 259 856.90 eurot ning summas 54 333.21 eurot (314 190.11 – 259 85.90) on nõue tagamata. Võlausaldaja EAHLÜ nõude tagatuse osas on oluline arvesse võtta, et enne võlausaldaja EAHLÜ kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki on seatud kolm hüpoteeki kogusummas 1 339 502 eurot. XXX kinnistu 30.04.2026 lepingu p-s 3.3 tuleneb, et võlgnik ja vara ostja XXX OÜ nõustusid ja kinnitasid, et on teadlikud, et kinnistu ostuhind 50 000 eurot on alla XXX kinnistu turuhinna, maamaksustamishinna ning hüpoteekide summa (tehinguväärtus 1 339

2-26-9798 502 eurot). Samuti kinnitati, et ollakse teadlik, et müügihinna tasumine on tagamata, hüpoteegi seadmist võlgnik müüjana ei soovi. XXX kinnistu registriosa väljavõttest seisuga 17.08.2026 nähtub, et XXX kinnistu III jakku on 04.06.2026 kohtumääruse alusel sisse kantud 23.07.2026 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks (tsiviilasja number XXX) Eesti Arengu Hoiulaenuühistu (pankrotis) (registrikood 12674703) kasuks. Lisaks on 06.07.2026 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 26.07.2026 Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur R. S. (isikukood XXX), XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks. Seetõttu tuleb arvestada, et hüpoteegipidaja XXX OÜ on asunud oma nõude tagatiseks oleva XXX kinnistu realiseerimist taotlema täitemenetluses. XXX OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige on A. A., osanik V. L., äriregistrisse kantud 19.08.2025. Tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 mõttes. Täiteasjas nr XXX enne ajutise halduri nimetamist välja kuulutatud vara enampakkumise teate järgi oli XXX kinnistu müüki pandud alghinnaga 780 000 eurot ja tingimusega, et vara jääb koormama I järjekoha hüpoteek. Kuna I järjekoha hüpoteegi suurus on 229 645 eurot, siis järeldub sellest, kohtutäituri poolt hinnatuna oli XXX kinnistu võimalikuks turuväärtuseks vähemalt 1 009 645 eurot (780 000 + 229 645) ning kinnistu turuväärtus võib olla väiksem kui kinnistut koormavate hüpoteekide summa. Nimetatud täitemenetlus lõppes kohtutäitur Elin Vilippuse 26.06.2026 vastuse kohaselt enne ajutise halduri nimetamist aprilli lõpus. Kokkuvõttes ei leidnud ajutise halduri tööperioodil kinnitust, et kõik võlgniku kohustused võlausaldajate ees on tagatud. Ajutisel halduril oli võimalik kontrollida väidetava kohustuse tagatust XXX OÜ ees iseseisvalt läbi päringute esitamise vararegistritele. Kinnistusregistrist teostatud otsingu tulemuse järgi ei oma võlgnik käesoleval ajal ühegi kinnisasja osas õigustatud isiku positsioonis, st võlgniku kasuks ei ole seatud tagatisi. Samuti ei tuvastanud ajutine haldur teistliiki tagatiste olemasolu. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et võlgniku maamaksu tasumise kohustus summas 330.69 eurot on tagamata. Kuna võlgnik on temale kuulunud vara võõrandanud 30.04.2026 vahetult pärast võlgniku vastu pankrotihoiatuse esitamist (pankrotiavaldus esitati 16.04.2026) ja ka võlgniku kinnitusel muud vara ei ole peale samast 30.04.2026 kinnistu müügilepingust tuleneva nõudeõiguse ja väidetava mittelikviidse osamaksu pankrotistunud EAHLÜ-s, siis puuduvad ajutise halduri hinnangul väljavaated ja võimalused makseraskuste ületamiseks ja võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Makseraskuste täpne tekkimise aeg vajab täiendavat selgitamist edaspidise pankrotimenetluse käigus, kuna ajutisel halduril ei olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooniga ega võlgniku raamatupidamisega andmetega, mh saada teavet raamatupidamisprogrammist ja seejärel kontrollida teabe õigsust. Esialgse arvamuse kohaselt saab lugeda, et makseraskused tekkisid siis, kui muutus sissenõutavaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ nõue võlgniku vastu, st saabus laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksetähtaeg, mis oli 31.12.2022. Kõige hilisem

2-26-9798 tähtaeg, mida saab pidada alaliste makseraskuste tekkimise ajaks on 30.04.2026, so võlgniku poolt ajutise halduri hinnangul nii võlgniku enda kui võlausaldajate huve kahjustava tehingu tegemisega oma lähikondsega ja XXX kinnistu võõrandamise tulemusel alla turuhinna. Alaliste makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt võlgniku juhatuse liikme A. A.i poolt raskete juhtimisvigade tegemist PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis vastab ka kuriteo tunnustele (KarS § 384 ja § 384 1): võlgniku varalise seisundi kahjustamine läbi vara koormamise ja müügi alla turuhinna võlgniku lähikondsele PankrS § 117 mõttes, mille tulemusel kujunes välja võlgniku maksejõuetus. Võlgniku juhatuse liige A. A. on eelistanud võlgniku varaga (XXX kinnistu) tehingute tegemisel tema endaga seotud isikuid, seadnud enda isiklikud ärihuvid kõrgemale, millega on rikkunud ka ÄS § 187 lg 1 tulenevat korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Lisaks võib võlgniku juhatuse liige olla toime pannud ka KarS § 381 1 sätestatud kuriteo tunnustele vastavaid tegusid, kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esindaja poolt pärineva teabe kohaselt on kriminaalmenetluses võlgnikult ära võetud raamatupidamine kindlasti osaliselt tagastatud, tagastamata võivad olla osaliselt paberkandjal olevad võlgniku raamatupidamise dokumendid, kuid need saavad pärineda juunist 2022.a ja sellele eelnenud perioodist (dokumentide võetus toimus juunis 2022.a). Seega võlausaldaja esindaja selgituste kohaselt ei saa võlgnik tuua võlgniku raamatupidamise dokumentide esitamise võimatuse põhjusena dokumentide politseis asumist perioodi kohta, mis järgnes dokumentide võetusele, so arvates juuli 2022.a. Võlgniku raamatupidamise algdokumentide olemasolu (võlgniku poolt dokumentide säilitamise kohustuse täitmine) ja tervikuna raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmine, XXX kinnistu üüritulu kasutus, vajab täiendavat selgitamist edaspidise menetluse käigus. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri poolt kogutud teabe ja esialgse arvamuse kohaselt on alust vaidlustada võlgniku poolt 30.04.2026.a XXX OÜ-ga tehtud XXX kinnistu müügitehing PankrS § 110 lg 1 p alusel, alternatiivselt PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel. Lõplik seisukoht tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas on võimalik esitada pärast seda, kui on õnnestunud tutvuda võlgniku raamatupidamise andmetega, dokumentidega ja teha täiendavaid päringuid võlgniku tegevuse kohta XXX kinnistuga majandamisel. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on esitanud kohtule tagasivõitmise hagi, mis on tagatud kohtu poolt tagatud keelumärkega XXX kinnistu III jaos. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on võimalik pankrotihalduril astuda menetlusse hagi esitanud võlausaldaja asemele. Andmed kuritegude, juhtimisvigade kohta Ajutise halduri poolt kogutud teabe kohaselt leidis tuvastamist senise ajutise halduri tööperioodil, et võlgniku makseraskuste tekkimine ja alalisteks muutumine on seotud võlgniku juhatuse liikme poolt eelpool käsitletud raskete juhtimisvigade ja kuriteo tunnustega tegude toimepanemise tulemusel (KarS § 3811, § 384 ja § 3841).

2-26-9798

Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad ning pankroti väljakuulutamine eeldab pankrotimenetluse täiendavat finantseerimist. Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palun välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks, mille kohta esitatakse eraldiseisev taotlus. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt kanda mistahes summas pankrotimenetluse kulusid, mh tasuda ajutise halduri tasu, siis taotleb ajutine haldur tasu väljamõistmist kohtudeposiiti tasutud summa arvelt. Kokkuvõttes on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara. Võttes aluseks võlgniku esindaja arvamust, on võlgnikul vara kokku maksimaalses väärtuses 85 500 eurot (nõue XXX OÜ vastu summas 50 000 eruot + EAHLÜ osamaks 35 500 eurot). Nõue XXX OÜ vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohustusi on seisuga 16.08.2026 maksimaalselt kogusummas 1 063 546.77 eurot, sh maamaks 330.69 eurot, tasumise tähtaeg 01.10.2026; kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja EAHLÜ ees kogusummas 314 190.11 eurot (seisuga 16.08.2026); kohustus XXX OÜ ees summas 749 025.97eurot (seisuga 31.07.2026). Võttes aluseks võlgniku esindaja arvamust, on võlgnikul kohustusi kokku summas 749 025.97 eurot, mis võlgnikul esindaja sõnul ei ole muutunud sissenõutavaks ja on tagatud, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohustused ületavad vara väärtust. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. II Kohtu põhjendused

2-26-9798

EAHLÜ ja võlgnik sõlmisid 28.09.2021 laenulepingu nr XXX laenusummaga 265 871.23 eurot, mille kättesaamist kinnitas võlgnik laenulepingu p- s 2.31 . Laenulepingu tingimuste (pd 3.1.1, 3.1.2 ja 3.2.1) kohaselt oli võlgnik kohustatud tasuma laenult intressi 11 % aastas, mis tuli tasuda koos laenusumma tagastamisega 31.12.2022. Laenulepingu juurde 01.12.2021 ja 04.02.2022 sõlmitud kokkulepped laenu intressimäära muutmiseks ning laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks tühistas võlausaldaja 05.12.2022 tsiviilasjas nr XXX esitatud hagiavalduse p-s 1.3 sisaldunud tühistamisavaldusega. Võlgnik on Laenulepingu alusel saadud laenust tagastanud EAHLÜ-le vaid 41 000 eurot (01.08.2022 21 000 eurot ja 02.08.2022 20 000 eurot). Ülejäänud laenusummat võlgnik laenu tagastamise tähtpäeval (31.12.2022) ei tagastanud, samuti ei tasunud ta EAHLÜ-le kuni nimetatud tähtpäevani arvestatud intresse. Harju Maakohtu 30.12.2025 otsusega tsiviilasjas nr XXX (resolutsiooni p-d 1-3) mõisteti võlgnikult EAHLÜ kasuks välja Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 224 871.25 eurot, intressivõlgnevus 34 985.65 eurot ning 30.12.2025 seisuga sissenõutav viivis 73 870.21 eurot, samuti viivis põhivõlgnevuselt alates 31.12.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,03 % päevas. Maakohus leidis mh, et laenulepingu juurde 01.12.2021 ja 04.02.2022 sõlmitud kokkulepped laenu intressimäära muutmiseks ning laenu ja intresside tasumise tähtaja pikendamiseks on võlausaldaja poolt kehtivalt tühistatud, mistõttu saabus laenu ja intresside tasumise tähtaeg 31.12.2022 (maakohtu otsuse põhjenduste p-d 65-85). Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust EAHLÜ-le tasunud ka pärast tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsust (võlgnik on esitanud otsuse peale apellatsioonkaebuse).

2-26-9798 olemasolu. Antud juhul ei ole välistatud, et see võlgniku vastuväide seal teises hagimenetluses ka rahuldatakse

2-26-9798 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule saadetud e-kirja saab lugeda tema poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saatmist. Järelikult tuleb pankrotihoiatus lugeda võlgniku poolt kätte saaduks 17.04.2026. Lisaks edastas võlausaldaja pankrotihoiatuse ka võlgniku juhatuse liikme A. A.i teadaoleval eposti aadressil. Sellele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust tasunud; täiteasjas nr XXX ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi saab võlgniku maksejõuetust põhistada mh asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on ilmnenud, et tal ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; esinevad ka PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolud – võlgnik on esitanud viimase majandusaasta aruande 2020.a kohta, st võlgnikul on esitamata 2021 - 2024 majandusaasta aruanded. Võlausaldaja arvates saab seda käsitleda enda vara peitmisena juriidilisest isikust võlgniku poolt. 10.04.2026.a avaldatud XXX kinnistu enampakkumise kuulutuse kohaselt asub kinnistul korterelamu, milles on 27 väljaüüritavat pinda ning kinnistust saadav rahavoog on omaniku (so võlgniku) kinnitusel 80 000 eurot. AÕS § 344 kohaselt ulatub kinnisasjale seatud hüpoteek ka rendi- ja üürinõuetele, mis tekib ajavahemikus kinnistu arestimisest kuni kinnistu müümiseni. Samas viitavad asjaolud sellele, et kinnistust saadav rahavoog on suunatud kõrvale, kuna võlgnik ei deklareeri käivet ega töötajaid ning ta ei ole rahuldanud hüpoteegipidajate nõudeid, sh ei vähenenud täiteasjas sundtäitmiseks esitatud nõuded. On tõenäoline, et võlgniku teadmisel ja nõusolekul üritati XXX kinnistu arvel täitemenetluses nr XXX sundtäita selliseid nõudeid, mida tegelikult ei eksisteeri, mida saab käsitleda vara raiskamisena võlgniku poolt. Nagu eespool selgitatud, algatati täitemenetlus XXX OÜ avaldusel nõuete rahuldamiseks, mis tulenesid nimetatud isiku, võlgniku ja XXX OÜ väidetavatest tehingutest. Kõigi nimetatud äriühingute juhatuse liikmeks oli täitemenetluse algatamise ajal M. S.. 2025.a augustis loovutas XXX OÜ kinnistule seatud hüpoteegi ja sellega väidetavalt tagatavad nõuded XXX OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks on A. A., kes on nüüd ka võlgniku ja XXX OÜ juhatuse liige. Seega sundtäitmiseks esitatud nõue tulenes seotud isikute väidetavast tehingust ning sissenõudja ja võlgniku juhatuse liikmed olid ja on kattuvad (algselt M. S., nüüd A. A.). Võlausaldaja vaidlustas täitemenetluses nr XXX esitatud kaebusega XXX OÜ menetlusse lubamise sissenõudjana, misjärel esitas XXX OÜ koheselt avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, millest lähtudes esitas kohtutäitur koheselt ka avalduse kinnistule seatud käsutuskeelu kustutamiseks. Võlgnik OÜ Weracity on üks paljudest äriühingutest, mida EAHLÜ endine juhatuse liige M. S. kasutas EAHLÜ rahaliste vahendite omastamiseks. EAHLÜ juhatuse liikmena andis M. S. ilma mistahes tagatisteta laene tema enda poolt kontrollitavatele äriühingutele (M. S. oli võlgniku ainus juhatuse liige 2016 a augustist 2024.a detsembrini, samuti võlgniku ainuosanik OÜ XXX ja enne seda OÜ XXX kaudu. Isegi kui nendel äriühingutel oli mingi sisuline majandustegevus, kasutati sellest laekuvaid rahalisi vahendeid muudel eesmärkidel, mitte laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks EAHLÜ ees (nii ei ole ka võlgnik teinud EAHLÜ-le ühtegi makset Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks alates 2022.a augustist). Võlausaldaja andmetel kontrollib võlgniku tegevust ka praegu M. S., ehkki pärast tema suhtes ärikeelu kohaldamist EAHLÜ pankrotimenetluses 13.09.2024 määras ta enda asemel võlgniku (nagu ka teiste enda äriühingute) juhatuse liikmeks variisiku A. A.i, kes juhatuse liikme kohustusi tegelikult ei täida (sh ei esita majandusaasta aruandeid). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse.

2-26-9798 Võlgniku maksevõime hindamine

2-26-9798 võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused

2-26-9798 dokumentatsiooniga ega võlgniku raamatupidamisega andmetega, mh saada teavet raamatupidamisprogrammist ja seejärel kontrollida teabe õigsust.

2-26-9798 Lõplik seisukoht tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas on võimalik esitada pärast seda, kui on õnnestunud tutvuda võlgniku raamatupidamise andmetega, dokumentidega ja teha täiendavaid päringuid võlgniku tegevuse kohta XXX kinnistuga majandamisel. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on esitanud kohtule tagasivõitmise hagi, mis on tagatud kohtu poolt tagatud keelumärkega XXX kinnistu III jaos. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on võimalik pankrotihalduril astuda menetlusse hagi esitanud võlausaldaja asemele.

2-26-9798 PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Weracity osaühingu ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 17,5 töötunni eest 2625 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 630 eurot, kokku 3255 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 17,5 tundi, mille käigus täidetud ülesanded on ajutine pankrotihaldur aruandes välja toonud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 150 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 17,5 h osas. Samuti vastab ajutise pankrotihaldur tunnitasu määr PankrS § 23 lg 3 sätestatud määrale, millest tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 17,5 töötunni eest 2625 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 630 eurot, kokku 3255 eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvelduskontole nr XXX XXX AS-is. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Tetris OÜ-le (registrikood 16236688) pangakontole. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

2-26-9798 Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Tetris OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number XXX). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Tetris OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata ajutise halduri tasu summas ajutise halduri tasuks summa 3255 eurot (sh käibemaks) ja maksta see välja Advokaadibüroo Tetris OÜ-le, ning mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja kohtu deposiiti menetluskulude katteks makstud deposiidist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 11 ja § 150 lg 2 leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks makstud raha arvelt ja seda ületavas osas võlgniku vara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.