Multitude Bank p.l.c. (endise ärinimega Ferratum Bank p.l.c.) hagi E M vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5 650,32 eurot Hageja Multitude Bank p.l.c (välismaa kood C 56251; endine Ferratum Bank p.l.c), lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: E M (isikukood xxxx; elukoht xxxx), lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (e-post: xxxx).
KOHUS OTSUSTAB:
1.Rahuldada Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) hagi E M vastu võlgnevuse saamiseks osaliselt.
2.Välja mõista E Mlt Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) kasuks põhivõlgnevus 4 600 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 218,78 eurot.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 85,3% ulatuses kostja E M kanda ja 14,7% ulatuses hageja Multitude Bank p.l.c. kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Multitude Bank p.l.c. nõuab 15.11.2022 E M vastu esitatud hagis hageja ja kostja vahel 27.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust summas 4 801,06 eurot, intressi 113,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 685,52 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 5 000 eurot, esitades selleks vastava taotluse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 24,02% aastas ja krediidikulukuse määraks 26,85% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 24,02% aastas.
2.Kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning pärast meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, edastas laenuandja 28.03.2022 kostjale lepingu lõpetamise eelteate teavitades kostjat, et 5 päeva pärast saadetakse kostjale automaatselt teate lepingu lõpetamise kohta seoses pikaajalise võlgnevusega. Laenulepingu jätkamiseks tuli kostjal tasuda vähemalt eurot hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja saatmisest. Kostja olemasolevat võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu loetakse leping automaatselt üles öelduks 12.04.2022.
3.Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 5 000 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 198,94 eurot. Kostja viimane ja ainuke tagasimakse krediidisumma katteks oli 10.01.2022 summas 198,94 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei ole kostja tagasimakseid lepingu katteks inkassomenetluse raames teinud. Hageja on seisukohal, et kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga oli 4 801,06 eurot (5 000,00 – 198,94) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle summa põhivõlgnevusena välja mõista, samuti intressi 113,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 685,52 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud panna kostja kanda. Kostja seisukoht
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et laenulepingut ei ole sõlmitud, kostjal ei ole võlga hageja ees. Samuti on rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingus ei ole avaldatud andmed ei vasta tarbijakrediidilepingu nõuetele, laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Nõude kujunemine on ebaselge ja tõendamata. Nõuet ei ole hagejale loovutatud, hageja ei ole kostja võlausaldaja. Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2/9
8.Poolte vahel on vaidlus muuhulgas selles, kas Multitude Bank p.l.c (endise ärinimega Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel on 15.11.2021 krediidileping sõlmitud. Kostja leiab, et hagi aluseks olev väidetav laenuleping on jäänud sõlmimata. Kostjal ei ole kohustust hageja ees. Kohus kostjaga ei nõustu.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul on haginõude aluseks oleva lepingu puhul olla tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 404 lg 1 1. lause kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
10.Hageja esitas asjas lepingu sõlmimise tõendamiseks laenutaotluse (dtl 39); Ferratum Bank laenulimiidi eri- ja üldtingimused (dtl 40-49); Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (dtl 50-53). Kohtule nähtuvalt on laenutaotluses märgitud taotlejana E M isikukoodiga xxxx, e-posti aadressiga xxxx ning pangakontonumbriga xxxx (dtl 39). Sama nimi, isikukood, e-posti aadress ja konto number nähtub ka lepingu eritingimustest (dtl 40). Väljamakse on tehtud E M kontole xxxx (dtl 136). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et tegemist ei ole tema arvelduskontoga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et leping Multitude Bank Plc. ja kostja vahel on iseenesest sõlmitud.
11.VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel, ka vorminõude täitmata jätmisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Isegi, kui asuda käesolevas asjas seiskohale, et vorminõue ei olnud kostja puhul täidetud, või hageja rikkus lepingueelse teabe edastamise kohustust, nagu väidab kostja, ei ole leping tühine. Kohus selgitab, et võimalik tarbijakrediidilepingu kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi järgimata jätmine ei too praegusel juhul kaasa lepingu tühisust seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte. Seega tuleb VÕS § 408 lg 2 alusel lugeda pooltevaheline 27.11.2021 krediidileping kehtivaks.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. 3/9
13.Kostja tugines vastuväidetes hagile muuhulgas ka sellele, et asjas ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
14.Riigikohus on selgitanud (RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis 4/9
võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.03.01.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas, et enne lepingu sõlmimist potentsiaalse laenuvõtjaga kogub krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Hageja selgitas, et lepingutingimuste kohaselt pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Seadus ei nõua krediidiandjalt küsida konto väljavõtet krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Laenuandja leiab, et täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ja järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Ühtegi tõendit, millest kohus saaks järeldada, et laenuandja on kostja maksevõimet kontrollinud ning kuidas ta on jõudnud järeldusele, et kostja on maksevõimeline, kohtule esitatud ei ole.
17.Kohus andis 26.06.2026 kirjaga hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (dtl 203-205). Hageja täiendavaid tõendeid ega selgitusi ei esitanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenu andmisel lähtuti taotleja esitatud andmetest ning maksehäireregistrist, kuid maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist asjaoludega piisavalt põhistanud ega ühegi 5/9
tõendiga tõendanud. Hageja esitatud selgitused ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.). Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on rikkunud VÕS § 403 4 lg 6 vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so kostja krediidivõimelisuse hindamise) osas tõendeid esitanud.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
19.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
20.Hagiavaldusest ja kostjale tehtud väljamaksete ning kostja tagasimaksete tabelist nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti kokku 5 000 eurot (dtl 56, 136). Lähtuvalt väljamaksete ja tagasimaksete tabelist on kostja teinud tagasimakseid kokku 400 eurot (10.01.2022 250 eurot ja 07.03.2022 150 eurot). Intressi ja muid tasusid kostja maksma ei pidanud, seega tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kohus on seisukohal, et seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa võlgnevus 4 600 eurot (5 000 - 400).
21.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. VÕS § 416 lg 2 rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
22.Hageja on esile toonud, et edastas 28.03.2022 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks 14 päeva kirja saatmise kuupäevast (dtl 54). Hageja teavitas kostjat, et võlgnevuse seisuga 28.03.2022 summas 585,44 eurot tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostja teates toodut ei täitnud, lõppes leping hageja hinnangul 12.04.2022. Kostja tõi esile, et ei ole hageja 28.03.2022 ülesütlemiseteadet kätte saanud. Seega ei jõustunud ülesütlemine hageja nimetatud ajal. Hageja tugines sellele, et dtl 97 toodud kuvatõmmis on 6/9
tehtud ajal, mil kostjaga sõlmitud leping oli üles öeldud ehk lõpetatud ning järeldas, et kostja poolt edastatud tõendist nähtub, et Ferratumi iseteeninduses oli sisse logitud kostja, so E M ning on välja toodud kostja kehtiv e-posti aadress. Lepingu punktis 12.1. on sätestatud, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto või muu sellel eesmärgil kokkulepitud sidevahendit kasutades. Konto kaudu hõlmab teate saatmist kliendi isiklikule e-posti aadressile ja/või kliendi kirjakasti, mis on kättesaadav kontole sisselogides. Eespool toodud viisil saadetud teated loetakse kättesaaduks samal kuupäeval, mil nad saadeti, välja arvatud postiga saadetud teated, mis loetakse kättesaaduks 5 kalendripäeva pärast nende saatmist. Hageja leidis, et kostja ise sisuliselt tõendas, et konto oli tema poolt loodud ning hageja hinnangul tahteavaldus tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks TsÜS § 69 lg 3 alusel.
23.Kohus nõustub hagejaga selles, et seega on täidetud ülesütlemise formaalne eeldus. Kohus on eelpool tuvastanud, et hagejaga sõlmis lepingu kostja. Kostja on ise tõendanud, et tal oli konto Ferratumi iseteeninduses ja ta kasutas e-posti aadressi xxxx (dtl 39, 97). Et kostja ei kontrollinud oma laenukontole saadetud teatisi, on tema enda risk ega mõjuta lepingu ülesütlemist.
24.Kostja tõi samuti esile, et kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise avalduse tegemise ajal lepingu ülesütlemist õigustavat võlga kolme makse ulatuses. Sama võib välja kujuneda olukorras, kui krediidiandja on kostja maksete arvelt katnud põhjendamatuid nõudeid. Sel juhul ei olnud tegelikult ülesütlemist õigustavat võlga.
25.Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud kaks tagasimakset kokku summas 400 eurot (10.01.2022 250 eurot ja 07.03.2022 150 eurot). Kuigi kohus palus hagejal esitada ümberarvestus juhuks, kui kohus asub seisukohale juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hageja ümberarvestust ei esitanud. Asja materjalide juurde on esitatud järgmised arved: 12.12.2021 arve, mille kohaselt tuli kostjal minimaalselt 27.12.2021 tasuda 250 eurot. Kostja tasus arve 10.01.2022. 12.01.2022 arvet, mille kohaselt kostja pidi minimaalselt tasuma 242,74 eurot, kostja ei tasunud. 12.02.2022 arvet, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus eelmise arve eest 242,74 eurot ning minimaalne summa, mis tuli 27.02.2022 maksta oli 247,74 eurot, tasus kostja 07.03.2022 osaliselt summas 150 eurot. 12.03.2022 arvet minimaalse summaga, mis tuli 27.03.2022 tasuda 244,81 eurot, kostja tasunud ei ole (dtl 132-135). Seega on kostjal tasumata kaks arvet/osamakset täielikult ning üks arve osaliselt. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei pea võlgnetavad osamaksed olema tasumata täielikult – piisab ka sellest, kui tarbija on viivituses maksetega osaliselt. Riigikohus selgitanud, et VÕS § 416 lg 1 järgi ei ole tähtsust sellel, kui suure osa võlgnetavad laenumaksed kogu laenust moodustasid, ning säte ei välista ülesütlemist ka juhul, kui võlgnik on nimetatud ulatuses viivituses vaid kõrvalnõuete maksetega (03.06.2020, 2-17-7502/66, p 17; 02.04.2014, 3-2-1-190-13, p 26). Seega on ülesütlemine kehtiv.
26.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 4 801,06 eurot, intressi 113,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 685,52 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. TsMS § 367 mõistes hageja edasiulatuvat viivist ei nõua. Arvestades seda, et kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhjendatud põhinõude summaks on 4 600 eurot ning kõrvalnõudeid saab hageja nõude üksnes seadusjärgses ulatuses, siis on viivisekalkulaator.ee kasutades põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 218,78 eurot (põhinõudelt 4 600 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 13.04.2022 kuni 15.11.2022 VÕS § 113 lg 1 määras). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 466,74 eurot (685,52-218,78 =466,74 eurot) ja intressivõlgnevuse summas 113,74 eurot rahuldamata. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole 7/9
kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus märgib, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne).
27.Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulu 50 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja pärast lepingu lõppemist kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: nõudekiri 03.05.2022 – 25 eurot, teade 12.05.2022 – 5 eurot, pretensioon 30.05.2022 – 5 eurot, pretensioon 16.06.2022 – 5 eurot; hagihoiatus 28.07.2022 – 5 eurot, hagihoiatus 30.08.2022 – 5 eurot.
28.Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 1132 lg 1 p 1 ei ole iseseisev alus sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirja saatnud. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega jääb hageja nõue rahuldamata
29.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4 600 eurot ja viivise summas 218,78 eurot ning jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse nõude osas summas 201,06 eurot, intressi nõude osas summas 113,74 eurot, viivise nõude osas summas 466,74 eurot ja sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot.
30.Kohtule on arusaamatu kostja vastuväide selle kohta nagu nõue oleks hagejale loovutatud ja loovutamine ei kehti. Hagejaks on Multitude (endine Ferratum) Bank p.l.c, kes on hagejale tarbijakrediiti võimaldanud laenuandja, kes on vaid muutnud oma ärinime.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
32.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 5 650,32 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kokku 5 650,32 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõude 4 818,78 euro, s.o ca 85,3 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 85,3% ulatuses kostja kanda ja 14,7% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 8/9
174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
35.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.