Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A Ui vastu võlgnevuse 45 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja A U (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Dmitri Santašev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A Uilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 45 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud A Ui kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse
edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Ui (kostja) vastu 60 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 18.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 45 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale järgnevatel kuupäevadel: 1) 19.06.2024, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber xxxx, maksetähtaeg 26.06.2024, võlgnevuse summa 55 eurot; 2) 20.06.2024, xxxx, leppetrahvinumber xxxx, maksetähtaeg 27.06.2024, võlgnevuse summa 55 eurot; 21.06.2024, xxxx, leppetrahvinumber xxxx, maksetähtaeg 28.06.2024, võlgnevuse summa 55 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja võlg hageja ees hagi esitamise päeva seisuga on kokku 45 eurot (leppetrahvivõlgnevus).
4.Hageja selgitab, et ajavahemikus 18.06.2024 kuni 28.06.2024 väljastati kostjale Ülemiste Põhja-Lõuna parkimisalal kokku 7 leppetrahvi (kogusummas 385 eurot). Nähtavasti ei olnud kostja tekkinud olukorraga rahul ning võttis 03.07.2024 e-maili teel (mitte esitades nõuetekohast pretensiooni, mille juhised on väljatoodud leppetrahvil) ühendust hagejaga, selgitades, et ta oli küll oma sõiduki parkinud, kuid parkimine oli lõppenud 24h möödudes. Kostja uuris, et kas oleks võimalik tasu ümber arvestada ning esitada üksnes tasumata jäänud parkimistasu arve 17. juunist 4. juulini. Hageja selgitas kostjale, et esialgsel hinnangul oleks nii pika perioodi eest parkimistasu tulnud tasuda 160-170 eurot, kuid on nõus kostjale vastu tulema ning kokkuleppe korras leppima kokku selliselt, et kui kostja tasub 3 trahvi (kogusummas 165 eurot), siis ülejäänud 4 leppetrahvi (kogusummas 220 eurot) tühistatakse. Samuti on hageja andnud selgitused kuhu ja kuidas võlgnevust tasuda. Kostjale on märgitud, et maksetähtajaks on 13.07.2024 ning juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust summas 165 eurot
tähtaegselt, jätab hageja õiguse nõuda kõikide trahvide täielikku tasumist. Kostja on teinud hagejale 04.07.2024 kolm ülekannet kogusummas 120 eurot. Järelikult ei täitnud kostja nõuetekohaselt oma kohustust, sest pooled olid leppinud erandkorras kokku, et kui kostja tasub nõude katteks 165 eurot, on hageja nõus ülejäänud leppetrahvid tühistama. Kostja oli tasunud kokku 45 eurot vähem. Kostjale saadeti 15.01.2025 meeldetuletuskiri seoses kolme leppetrahviga, mille jäägiks on 15 eurot. Kostjat teavitati, et võlgnevuse osas on antud täiendav tähtaeg (29.01.2025) ning kui kostja soovib võtta ühendust või sõlmida maksegraafikut, siis tuleks seda teha e-posti aadressil xxxx. 30.01.2025, s.o päev pärast täiendava tähtaja möödumist, on kostja saatnud hagejale (mitte hageja esindajale, nagu oli meeldetuletuskirjas viidatud) kirja, et ta sai hiljuti õigusbüroolt kirja seoses tasumata leppetrahvidega, kuid ta palub olukorra lahendada, sest väidetavalt on ta tasunud trahvid ettenähtud tähtaja jooksul. 31.01.2025 vastas hageja kostjale ja selgitas veelkord, et kokkuleppe eelduseks oli see, et kostja tasub 165 eurot, igaüks 55 eurot. Hageja selgitas, et kostja tasus 3*40 eurot ning kuna nõue ei ole korrektselt täidetud, on see edastatud menetlemiseks õigusbüroole. Samal päeval on kostja kirjutanud hagejale, et tema hinnangul on nõue tasutud korrektselt, sest tasumine on välja toodud vastavat sellele, mis leppetrahvis kirjas. Hageja on vastanud kostjale selgelt 3. veebruaril, et korduvalt on välja toodud, et vaja tasuda kogusumma 165 eurot. Kuigi hageja on kostjat teavitanud, et kui viimane jätab nõuetekohaselt kokkuleppe täitmata, siis on hagejal õigus nõuda kõiki seitset leppetrahvi, on hageja taaskord piirdunud vähemaga, st kolme leppetrahvi jäägiga. Hageja ei nõustu kostja väitega selles osas, et ta on tasunud vastavalt sellele, kuidas leppetrahvil välja toodud informatsioon. Igal leppetrahvil on märgitud leppetrahvi summaks 55 eurot ning makse tähtaeg. Kuigi hageja pakub teoreetiliselt leppetrahvisaajal võimalust tasuda väiksemat summat eeldusel, et leppetrahvinõue makstakse maksetähtaja jooksul (juriidilises mõttes pakub maksetähtaja tasumisel hageja kompromissi rahuldada nõue soodsamalt), siis vaidlust ei saa olla selles, et kostja teostas maksed pärast maksetähtaja möödumist. See, et leppetrahvi summa on 55 eurot, on märgitud leppetrahvil. Kostja väited selle kohta, et hageja oleks käitunud pahausklikult on alusetud kui ka tõendamata. Hageja on tulnud korduvalt kostjale vastu (tühistades trahve, leppides väikesema summaga ja seda ka olukorras, kus kokkulepitud summat ei tasutud korrektselt). 15.01.2025 on kostjale meeldetuletuskiri saadetud ja kostja on selle kätte saanud, sest 30. jaanuari kirjas hagejale on kostja ise kinnitanud, et ta sai õigusbüroolt kirja. Kostja väited selles osas, et teda ei ole teavitatud sellest, et hagejat esindab õigusbüroo on irrelevantne. Ka jääb selgusetuks kostja etteheide selles osas, et hageja ei ole teavitanud teda, et ta on täitnud nõude mittetäielikult. Esmalt kostjat on teavitatud sellest 15.01.2025 saadetud meeldetuletuskirjaga. Teiseks jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel peaks hageja, kes on olnud niigi nõus tühistama üle poolte leppetrahvidest ja tulnud seeläbi kostjale vastu, veel eraldi hakkama jälgima ja monitoorima kas kostja suudab erandkorras kokkulepitut täita nõuetekohaselt. Väiksema nõude tasumine on olnud algusest peale kostja huvides. Kostjale on selgelt teavitatud e-kirja teel, et nõude katteks peab laekuma 165 eurot, kuid kostja on ise seejärel otsustanud tasuda üksnes 120 eurot.
5.Hageja ei nõustu, et leppetrahvide kogusumma on ebamõistlikult suur. Parkimisalal kehtinud parkimistingimuste p 5 alusel on parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajal õigus väljastada leppetrahv summas 55 eurot ning rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uus leppetrahvinõue. Sõiduk parkis parkimistingimusi rikkudes parklas pikaaegselt, st ca 3 nädalat. Kostja on tasunud parkimistasu osaliselt. Päevadel, mil parkimisõigus puudus, ei olnud kostja parkimistasu tasunud ja seetõttu ei olnud ka saadud teenuse eest ettenähtud summat tasunud.
Seetõttu rikkus kostja parkimislepingus väljatoodud tingimusi. Kostja esitatud etteheide, et ta ei teadnud, et temale on määratud leppetrahvid või kirjavahetusest ei selgu, et ta oleks aktsepteerinud hageja pakkumist tasuda leppetrahve 165 euro ulatuses on absurdne. Kostja on ise võtnud hagejaga ühendust ja uurinud, kas oleks võimalik lahendada tekkinud olukord kuidagi soodsamalt. Hageja on selgitanud, mis on kogu leppetrahvidest tulenev võlgnevus ning on kohtueelselt kostjale vastu tulnud ning selgitanud, et tuleb tasuda 165 eurot. Hagejale ei saa ette heita seda, et kostja on tasunud ka vähendatud nõude osaliselt. Miks kostja tasus nõude vähendatult, sellele küsimusele teab vastust kostja, mitte hageja. Leppetrahvil ei ole välja toodud, et soodushinnaga leppetrahvi võiks tasuda 7 päeva jooksul alates selle nõude teada saamisest vmt. Leppetrahvidel on toodud välja selgelt kuupäev, milliseks tuleb nõue tasuda. Kostja on tasunud nõude osaliselt oluliselt hiljem, kui leppetrahvidel väljatoodud kuupäev. Kostja viited sellele, et ta maksis „40-eurose leppetrahvi nõude“ siis kui ta sellest teada sai on asjakohatud, sest pooled ei ole kokku leppinud selles, et kostja võinuks tasuda vähendatud summat hiljem. Vastupidiselt, kostjale on väljastatud hulgaliselt leppetrahve ning kostja on pöördunud kõigi nende osas hageja poole, kes on selgelt öelnud, et kui kostja tasub võlgnevuse katteks 165 eurot, siis sellega loeb hageja kohustused, mis tulenevad sõiduki nr xxxx leppetrahvidest perioodil 19.06.2024 – 04.07.2024, täidetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta ning samuti on hageja seisukohal, et on juba tulnud vastu, vähendades kogunõuet 385 eurolt 165 eurole, s.o enam kui 2 x. Hageja ei nõustu kostja väljatooduga, milles kostja leiab, et ta on saanud kätte leppetrahvid 04.07.2024. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahv on kätte toimetatud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul kui see jäetakse sõiduki kojamehe vahele. Seega on saanud kostja leppetrahvinõuded kätte samal päeval. Parkimisrakendustes on võimalik märkida ajaline limiit (vaikimisi on see 24h) ning parkimisrakenduse kasutamine on täielikult parkija kontrolli all, mitte hageja. Hageja ei saa mõjutada kostja seadeid parkimisrakenduses või parkija saadetud sõnumite sisu, seda saab teha parkija. Kostja viide selle kohta, et mitmete leppetrahvide väljastamine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, on vale. Jaatades kostja mõtteviisi, siis võiks sisuliselt parkida piiramatu aja konkreetsel parkimisalal, saades üksnes ühe leppetrahvi. Selline põhimõte ei kohaldu ei avalikel parkimisaladel (liiklusseaduse § 188 lg 7 sätestab, et kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus) ega ka muudes valdkondades.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Hagi puudutab leppetrahve seoses sõiduki xxxx parkimisega Tallinnas ajavahemikul 17.06.2024 – 04.07.2024. Parkimine vormistati ja tasuti Pargi.ee rakenduse kaudu, kuid rakendus katkestas parkimise automaatselt. Kõik trahvid on kostja poolt tasutud, ehkki summas esines tehniline eksimus. Hageja ei teavitanud kostjat tasumise erinevuse kohta, vaid vastupidi saabus teade kõigi trahvide täieliku tasumise kohta. Hageja jättis kostja õigeaegselt teavitamata väidetavast makse erinevusest ja andis asja viivitamatult üle juriidilisele esindajale. See käitumine on ebaproportsionaalne ja rikub hea usu põhimõtet.
8.Sõiduki (xxxx) parkimine oli vormistatud mobiilrakenduse „Pargi“ kaudu. Kostja viibis 17.06.2024 – 04.07.2024 puhkusel, mistõttu ei olnud tal kontrolli olukorra üle ega teadmist hageja poolt juba väljastatud leppetrahvide kohta. Kostja avastas, et rakendus katkestas parkimise automaatselt. Seejuures ei tulnud kostjale ühtegi teavet rakenduselt parkimise katkestamise kohta. Probleemi avastamisel vormistas kostja parkimise rakenduse Pargi kaudu uuesti. Seetõttu puudub alus väita, et kostja tahtlikult jättis parkimise eest maksmata või püüdis kuidagi oma kohustustest kõrvale hoida. Puhkuselt naasmisel, s.o 04.07.2024, sai kostja määratud leppetrahvidest teada. Tekkinud tehnilise vea tõttu määratud leppetrahvide kogusumma 385 eurot on ebamõistlik suur. Hageja ei teavitanud kostjat olukorrast, vaid jätkas leppetrahvide väljastamist, mis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja on leppetrahvid maksnud. Hageja ei saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust väidetavate maksmata leppetrahvide kohta. Kostja on maksnud nii parkimistasu kui ka leppetrahvi. Kostja ei jätnud parkimistasu maksmata tahtlikult. Sanktsioneerida kostjat väidetava lepingutingimuse rikkumise eest mitmekordselt olukorras, kus kostja isegi ei teadnud, et temale on määratud leppetrahvid maksmata parkimise eest, on põhjendamatu. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks aktsepteerinud hageja pakkumist tasuda leppetrahve 165 euro ulatuses. Kostja olles teadlik rakenduses toimunud parkimise katkemisest, pöördus 03.07.2024 hageja poole palvega ümber arvutada parkimistasu ja esitada arve parkimise eest 17. juunist kuni 4. juulini. Viidatud kirjavahetusest ei tulene kuidagi, et kostja oli teadlik määratud leppetrahvist ja palub neid tühistada. Kostja vaid palus ümber arvutada parkimistasu. Puhkuselt naasmisel tasus kostja 120 eurot. Kusjuures hageja leppetrahvides on välja toodud, et „makstes hiljemalt 26.06.2024 kuulub tasumisele 40 eurot“. Seega annab hageja sisuliselt soodustuse või teeb nö „kampaania“, kui leppetrahvi tasutakse 7 päeva jooksul. Hageja info leppetrahvide tasumise kohta on eksitav. Kostja ei saanud objektiivsetel põhjustel tasuda leppetrahve 26.06.2024, 27.06.2024 ega 28.06.2024, kuna kostja ei teadnud määratud leppetrahvide olemasolust, kuna ta viibis puhkusel kuni 04.07.2024. Kostja sai ametlikult teada leppetrahvidest alles 04.07.2024. Samal päeval tasus kostja hageja enda poolt kuulutatud „kampaania“ järgi 120 eurot (40 x 3). Ka hageja ei ole midagi vastu vaielnud. Kostjal oli seega põhjendatud arusaam, et probleem on lahenenud. Seetõttu leiab kostja, et hageja leppetrahvi nõue 45 euro ulatuses on põhjendamatu. Kostja on tasunud hagejale kokku 155 eurot (35 + 120). Seega ei tekkinud hagejal mingit kahju. Hageja ei saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust ega muud teavet leppetrahvide tasumise järel. Ainuke meeldetuletus tuli kostjale teiselt ettevõttelt hoopis jaanuaris 2025. aastal, mis ei ole küll mõistlik tähtaeg. Meeldetuletuse saatmiseks polnud vajadus kaasata esindajat. Kostja on leppetrahvid maksnud vastavalt hageja enda poolt kuulutatud kampaaniale samal päeval, mil kostja tuli tagasi Eestisse. Kostja on saanud leppetrahvid kätte 04.07.2024. Kostja ei saanud objektiivselt mõjutada olukorda, kuna ta viibis välismaal ega teadnud leppetrahvide määramisest. Ka hageja ei ole kostjale ajavahemikus 17.06.2024 – 04.07.2024 leppetrahvide määramisest teatanud. Tehnilise vea avastamisel reageeris kostja vastavalt olukorrale ning vormistas parkimise rakenduse kaudu uuesti. Oleks hageja teavitanud kostjat tasumata parkimistasust õigeaegselt, ei oleks hageja leppetrahve 385 euro ulatuses määranudki. Kostja leiab, et hageja nõutud leppetrahv summas 45 eurot on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada nullini (0).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - sõiduk numbrimärgiga xxxx oli ajavahemikul 17.06.2024 – 04.07.2024 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90, 1180), Tallinn (dtl 33-45) parkimistingimusi rikkudes, mille eest väljastas hageja kostjale 7 leppetrahvi kogusummas 385 eurot; - sõiduki omanik on kostja (dtl 54); - 03.07.2024 pöördus kostja hageja poole e-kirjaga, milles teavitas, et ta parkis oma auto Tallinnas EP90 parklasse, kasutades pargi.ee rakendust, kuid rakendus peatas parkimise 24 tunni pärast (dtl 98, tõlge dtl 101-102), millele hageja samal päeval (03.07.2024) vastas ning oli valmis kostjaga kokku leppima nii, et jätta kolm trahvi jõusse ning ülejäänud tühistama, st kostjal tuli tasuda 165 eurot hiljemalt 13.07.2024 (dtl 97, tõlge dtl 101); - kostja on teinud hagejale 04.07.2024 kolm ülekannet kogusummas 120 eurot (dtl 6769); - kostjale saadeti 15.01.2025 meeldetuletuskiri seoses kolme (19.06.2024, 20.06.2024, 21.06.2024) leppetrahviga, mille jäägiks on 3 x 15 eurot (dtl 93), mis on kostja poolt tasumata.
13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
14.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega parkimisalal parkimislepingu tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures (vt dtl 46-53).
Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kosja on tasunud leppetrahvi võlgnevuse ning kas hageja leppetrahvi nõue on üldse põhjendatud.
16.Kostja on seisukohal, et tekkinud tehnilise vea tõttu määratud leppetrahvide kogusumma 385 eurot on ebamõistlik suur. Hageja ei teavitanud kostjat olukorrast, vaid jätkas leppetrahvide väljastamist, mis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja väidete kohaselt on ta leppetrahvid maksnud (summas 120 eurot) ning hageja ei saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust väidetavate maksmata leppetrahvide kohta.
17.Parkimisalal kehtinud parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja (kostja) parkimislepingu rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale (hagejale) leppetrahvi 55 eurot ning rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Pooled ei vaidle, et sõiduk parkis parkimistingimusi rikkudes parklas pikaaegselt, st ca 3 nädalat, ning kostja on tasunud parkimistasu osaliselt (vt dtl 71). Asja materjalidest nähtub, et päevadel, mil parkimisõigus puudus, ei olnud kostja parkimistasu tasunud ja seetõttu ei olnud ka saadud teenuse eest ettenähtud summat tasunud. Seega rikkus kostja parkimislepingus väljatoodud tingimusi. Veel nähtub asja materjalidest (vt kirjavahetus dtl 94-98, tõlge dtl 99-102), et kostja võttis ise 03.07.2024 e-kirja teel hagejaga ühendust ning uuris, kas oleks võimalik lahendada tekkinud olukord soodsamalt. Hageja on 03.07.2024 e-kirjas selgitanud kostjale, et tema ligikaudne parkimisarve oleks 160170 eurot ning hageja on valmis kokku leppima ja jätma kolm trahvi jõusse ning ülejäänud tühistama, kostjal tuli tasuda hagejale 165 eurot hiljemalt 13.07.2024. Vaidlus puudub, et selle peale tasus kostja hagejale 04.07.2024 kolme ülekandega kokku 120 eurot (40 eurot x 3). 15.01.2025 saatis hageja esindaja kostjale meeldetuletuskirja kolme vaidlusaluse leppetrahvi osaliselt tasumata jätmise kohta kogusummas 45 eurot (15 eurot x 3), andes tasumiseks täiendava tähtaja kuni 29.01.2025. Nimetatud kirja peale saatis kostja 30.01.2025 hagejale ekirja, milles teatas, et ta maksis juba trahvid ettenähtud aja jooksul, viidates varasemalt pooltevahelisele kirjavahetusele. Hageja selgitas 31.01.2025 e-kirjaga kostjale, et hageja märkis tasumisele kuuluvaks summaks 165 eurot, mis tähendab kolme trahvi, igaüks 55 eurot, kuid kostja maksis ainult 120 eurot, mis tähendab, et iga trahv oli 40 eurot. 03.02.2025 ekirjas märkis hageja uuesti, et tasumisele kuulus summa 165 eurot ning palus kostjal tasumata summa tasuda. Vaidlus puudub, et kostja seda teinud ei ole.
18.Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus VÕS § 82 lg 2 järgi täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 82 lg 7 teise lause järgi kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja väidete kohaselt tasus ta hagejale 04.07.2024 viimase poolt kuulutatud „kampaania“ järgi 120 eurot (40 x 3). Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvidel olev info tasumise kohta eksitav. Leppetrahvidel on toodud välja selgelt kuupäev (praegusel juhul 26.06.2024, 27.06.2024 ja 28.06.2024), milliseks ajaks tuleb nõue tasuda (vt dtl 33, 36, 41). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud aga nõude oluliselt hiljem (04.07.2024) ja seega osaliselt. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv (vt parkimislepingu tingimuste p 5), mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt iga rikkumise eest leppetrahvi
summas 55 eurot. Hageja on tõendanud, et ta jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumiste tuvastamist (vt dtl 34-35, 37-40, 42-45). Nimetatud üle puudub pooltel ka vaidlus. Kohus märgib, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (vt nt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hagejal ei ole kohustust kostjale leppetrahvi edastada muul viisil või korduvalt kostja poole pöörduda, kui hageja on leppetrahvi pannud kostja sõiduauto esiklaasi kojamehe vahele. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine. Samuti ei ole võimalik asjas esitatud tõenditest järeldada, et pooled oleksid leppinud kokku 120 euro tasumises vaid pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja on olnud nõus, kui kostja tasub nõude vähendatud kujul summas 165 eurot (385 euro asemel) hiljemalt 13.07.2024. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole kostja osaliselt leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
19.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võiksid anda praegusel juhul alust leppetrahvi täiendavalt vähendada. Hageja on juba vähendanud kogunõuet 385 eurolt 165 eurole, s.o enam kui kaks korda.
20.Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte hõlmab ka enda õiguste kuritarvitamise keeldu. Kohus praegusel juhul siiski ei nõustu kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta hageja poolt. Kostja väited, et ta ei saanud mõjutada parkimistasu maksmist on paljasõnalised. Parkimisrakendustes on võimalik märkida ajaline limiit (vaikimisi on see 24h) ning parkimisrakenduse kasutamine on täielikult parkija (kostja) kontrolli all, mitte hageja. Hageja ei saa mõjutada kostja seadeid parkimisrakenduses või kostja saadetud sõnumite sisu, seda saab teha vaid kostja ise.
21.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi) nõue summas 45 eurot rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
23.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
24.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.