Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-114543.

Määrata menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

ABCMODUL OÜ (hageja) esitas 06.07.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J V (kostja) 249,50 euro saamiseks.

Avalduse kohaselt on nõude aluseks kasutusleping (laoruumi üürileping, 03.07.2024) ja arved (M61555, 08.04.2026 ja M64909, 08.06.2026). Avalduse asjaoludena on välja toodud, et pooled sõlmisid laoruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile laoruumi ning kostja kohustus tasuma igakuist üüri. Kostja jättis hageja üüriarved tähtaegselt tasumata ning hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt rahalise põhikohustuse täitmist, viivist, jooksvat viivist, sissenõudmiskulu, menetluskulu ja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

Pooled esitasid Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel (dtl 38-40). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Harju Maakohus selgitas täiendavalt pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (dtl 52-53).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 486 lg 1 punkt 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Käesoleval juhul esitasid pooled kohtule enne maksekäsu tegemist kompromisslepingu. TsMS § 486 lõike 4 esimene lause sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsM § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kohus leiab, et viidatud säte võimaldab kohtul kinnitada kompromissi, mis on kohtule esitatud enne hagimenetluses hagiavalduse esitamist ja enne hagiavalduse menetlusse võtmist kohtu poolt.

TsMS § 430 lõike 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss kuulub kinnitamisele TsMS § 428 lg 1 punkti 4 ja § 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

Menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument.

TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis teisiti kokku leppinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.