Võlaõigus

2-25-7734 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 16.10.2024 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20000 eurot intressimääraga 10,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.10.2029. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 11,630% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 17.02.2025 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 19.03.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Põhivõlgnevus tekkis alates 10.12.2024 ehk ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid osaliselt või täielikult tasumata 10.12.2024, 10.01.2025 ja 10.02.2025 põhiosa maksed kogusummas 603,41 eurot. Peale ülesütlemise teatise väljastamist jäi tasumata ka 10.03.2025 põhiosa makse summas 279,81 eurot. Lepingu nr XXX sõlmimisele eelnevalt töötas kostja XXX OYJ ja tema keskmine sissetulek oli ~4 200 eurot kuus. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise hetkel Swedbank AS-i ees ega ka väljaspool Swedbank AS-i muid krediidikohustusi. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega (~444 eurot) laenusaaja sissetulekust ~11% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ~3 756 eurot. Kuivõrd ei nähtunud kostja arvelduskontode väljavõtetel kõiki vältimatuid majapidamiskulusid, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~518 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii

2-25-7734 krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal Creditinfos aktiivsed maksehäired. Kohtu selgitused Kostja sai 04.11.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 10.11.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja esitanud kostja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad nii kostja keskmise sissetuleku suurust 4200 eurot kui varasemate finantskohustuste puudumist (dtl 15-52). Arvestades kostja sissetulekut ja kohustuste puudumist oli põhjendatud kohaldada majapidamiskulude üldkohaldatavat määra 518 eurot. Kostjal ei esinenud maksehäireid ega maksuvõlgnevusi. Kohus leiab, et Swedbank AS järgis vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1260 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1260 eurot ning viivis menetluskuludelt (1260 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.