X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses vaba aja kompenseerimisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 2. juulil 2026 Viru Vanglale hiljem täiendatud pöördumise, milles selgitas, et tal oli 30. juunil 2026 kell 9.30-11.30 vestlus psühholoogiga. Vestlusel viibitud aega kaebajale 1. juulil 2026 ei kompenseeritud ning ta ei saanud ka telefoni kasutada koju helistamiseks. Kaebaja palus kompenseerida vaba aeg või anda telefon koju helistamiseks.
2.Viru Vangla vastas kaebaja pöördumisele 16. juulil 2026 vastuskirjaga nr 6-7/3-26/29042. Vangla käsitles kaebaja pöördumist märgukirjana. Vangla selgitas, et psühholoogi vestlus on osa taasühiskonnastavatest tegevustest ning seal viibitud aja võrra võib vaba aeg olla lühem. Viru Vangla ei ole kohustatud planeerima kõiki kohtumisi kinnipeetavale sobival ajal, samuti ei olnud tal vastuväiteid psühholoogi vastuvõtuajale. Kaebajal oli 30. juunil 2026 võimalus telefoni kasutada kolme tunni vältel ja 1. juulil 2026 nelja tunni vältel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vaba aja kompenseerimist või lisaaega helistamiseks.
3.Kaebaja esitas Viru Vanglale 28. juulil 2026 vaide. Kaebaja esitas algselt selge taotluse vaba aja kompenseerimiseks või telefoni kasutamise võimaldamiseks. Vangla piiras kaebaja kõnesid perekonnale. Kaebaja hinnangul ei ole kinnipeetaval õigust kohtumiste aja määramiseks. Kaebaja palub tunnistada Viru Vangla 16. juuli 2026. a vastus õigusvastaseks ning rahuldada tema 2. juuli 2026. a pöördumine.
3-26-2918
4.Viru Vangla vastas kaebaja vaidele 11. septembril 2026 dokumendiga nr 1-8/3-26/122-2. Viru Vangla selgitas, et vangla 16. juuli 2026. a vastuskiri ei ole haldusakt, vaid sellega annab vangla omapoolse selgituse ja vastuse tähelepanekutele ning küsimustele. Isegi kui kaebaja eesmärk on vaidlustada vangla vastuskirja, siis ei saa haldusmenetluse seaduse § 72 järgi vaides esitada õigusvastasuse tuvastamise nõuet ega esitada preventiivset vaiet. Vangla jääb varasemas vastuskirjas väljatoodud seisukohtade ja selgituste juurde.
5.Kaebaja esitas 20. septembril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ning tuvastada, et Viru Vangla on kohustatud tagastama kaebajale 1 tund vaba aega või lubama tal 1 tunniks koju helistada. Kaebaja pidid talle vabaks kasutamiseks mõeldud ajal viibima psühholoogi vestlusel, mistõttu ei saanud ta koju helistada. Kaebaja leiab, et vangla on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning tahtlikult piirab kaebaja vabadusi ja rikub tema õigusi. Kaebaja viitab Viru Vangla kodukorra seletuskirjale, mille kohaselt kinnipeetav ei peaks olema valiku ees, kas minna päevakavajärgsel avatud ajal hõivetegevusse ning kaotada sellega avatud osakonnas viibimise aeg. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Tartu Vangla esitas 28. septembril 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja esitatud taotlustest lähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja esitas HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel tuvastamiskaebuse, milles palub tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustus anda täiendav vaba aega või võimaldada koju helistada.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, sest HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.
9.Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole piiramatu ning tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Viru Vangla jätkab kaebaja vaba aja kasutamise piiramist või võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3 3 1 48-15, p
3-26-2918 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1; 14. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-19-2164, p 17; 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366, p 15). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vastustajat tulevikus kaebajale vaba aega kompenseerima või täiendavat telefoni kasutamist võimaldama. Käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitse tagamiseks efektiivsem esitada heastamisnõue, et Viru Vangla kõrvaldaks negatiivsed tagajärjed ja võimaldaks samas mahus vaba aega kasutada või alternatiivselt kasutada telefoni. Kohus ei pea vajalikuks kaebajat sellise nõude esitamisele ja kaebuse muutmisele siiski suunata, sest kohtu hinnangul kuuluks ka heastamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kohus ei anna hinnangut sellele, kas Viru Vangla käsitles kaebaja 2. juuli 2026. a pöördumist õigesti märgukirjana. Olenemata sellest, kas kaebaja läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kuuluks heastamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel juhul, kui kinnipeetav nõudis keeleõppes osaletud aja kompenseerimist (Tartu Halduskohus 9. märtsi 2026. määrus asjas nr 3-26-624, p 6). Kohtu hinnangul ei riiva ühe tunni vaba aja kasutamise võimatus psühholoogi vestluse tõttu kaebaja õigusi intensiivselt. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 8 lg 1 viimase lause kohaselt peab kinnipeetaval osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Kuigi kaebaja ei saanud kasutada osakonnasisest vaba aega omal äranägemisel, ei pidanud ta siiski sellel ajal viibima enda elukambris ning tal oli võimalus sel ajal kohtuda psühholoogiga. Kaebaja viitab, et väiksema vaba aja tõttu ei olnud tal võimalik koju helistada. Kohtu hinnangul ei saa perekonnaelu riivet pidada praegusel juhul siiski oluliseks, kuna kaebajal oli võimalik perekonnaga suhelda samal päeval ülejäänud vabaks kasutamiseks mõeldud ajal kolme tunni vältel ning ka sellele järgnenud päevadel.
11.Kohtu hinnangul ei oleks heastamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. VsKE § 8 lg 1 1 kohaselt võib taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas. Seega võib kinnipeetava vaba aeg olla põhjendatud vajaduse korral mõnel päeval lühem kui neli tundi. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetavale täiendavat vaba aega, kui vaba aeg on taasühiskonnastava tegevuste tõttu olnud lühem kui neli tundi päevas. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et vanglal ei ole kohustust planeerida kõiki kohtumisi kinnipeetavale sobival ajal. Tegevused või kohtumised ei pea olema planeeritud viisil, et need toimuks alati ajal, mil kinnipeetav peab viibima oma kambris. Kohtupraktikas on leitud et täiendava vaba aja andmist tuleks vanglal põhjalikumalt kaaluda olukorras, kus kinnipeetava osakonnasisene vaba aeg väheneb pidevalt ja suures mahus (Tartu Halduskohus 9. märtsi 2026. määrus asjas nr 3-26-624, p 6). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Samuti ei ole vangla piiranud kaebaja perekonnaga suhtlemist ning helistamise võimalust. Kaebajal oli võimalik telefoni kasutada ning perekonnaga suhelda ülejäänud vabaks kasutamiseks mõeldud ajal. Kaebajal oli 30. juunil 2026 võimalik vabalt kasutada ülejäänud kolme tundi ning 1. juulil 2026 kogu ettenähtud nelja tundi. Seega ei saa kohtu hinnangul käsitleda eelnimetatud olukorda helistamisvõimaluse piiramisena. Kohtule esitatud teabest nähtub, et kaebaja kasutas
30.juunil 2026 võimalust helistada ning tegi kokku 11 kõnet, millest 5 toimus ning ülejäänute puhul kõnele ei vastatud või oli number hõivatud. Samuti sai kaebaja telefonikõnesid teha 29. juunil ning 1. ja 2. juulil 2026. Seetõttu ei nähtu kohtule, et vangla oleks ebakohaselt piiranud
3-26-2918 kaebaja helistamisvõimalusi. Seega heastamiskaebus ei kuuluks rahuldamisele ning esineks alus heastamiskaebuse tagastamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt ei juhi kohus kaebajat kaebuse nõuet muutma ning tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lgle 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.