9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade I.C kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.08.2023 määrusega välja I.C pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks B.L-i. Tartu Maakohtu 09.06.2025 määrusega lõpetati I.C pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas B.L. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (29. augustiks) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 24. augustiks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 26 393,96 eurot (kõik teised II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on menetluses esitanud aruande 06.09.2026. Võlgnik on kogu menetluse kestel töötanud töölepingu alusel Aktsiaseltsis Pajusi ABF. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis, peretoetus, elatis, lapse sotsiaaltoetus ja tulumaksutagastus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik väga hästi täitnud võlgniku kohustusi käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole teinud kulutusi, mis viitaksid võlausaldajate huvide kahjustumisele. Usaldusisik ei pea võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist vajalikuks ega mõistlikuks. Usaldusisik leiab, et kuna võlgnik on täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ning puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, siis tuleb I.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
3.Kohus küsis 11.09.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
3.1.B2 Impact OÜ teatas 11.09.2026, et jätab kohustustest vabastamise menetluse kohtu otsustada.
3.2.Bondora AS teatas 15.09.2026, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist.
3.3.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 18.09.2026, milles palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Võlausaldaja teavitab, et menetluse kestel on laekunud võlausaldajale 27,59 eurot ning leiab, et isegi kui võlgnik on
2/7
nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.
3.4.Bigbank AS palub 24.09.2026 edastatud teates otsustada võlgniku kohustustest vabastamine vastavalt kohtu siseveendumusele, sh arvestades nii kohustustest vabastamise menetluse eesmärki kui ka sissenõudja omandipõhiõiguse kaitset.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
5.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust, usaldusisiku ja võlausaldajate poolt avaldatust.
7.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. I.C ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja töötanud töölepingu alusel Aktsiaseltsis Pajusi ABF. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
9.2.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
3/7
Usaldusisik on kohtule aruande esitanud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
9.3.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis, peretoetus, elatis, lapse sotsiaaltoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik tegi võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi, arvestades TMS § 131 ja 132 sätestatud nõudeid. Lisaks on võlgnik vabatahtlikult teinud makseid võlausaldajate nõuete katteks. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist on laekumised võlausaldajate nõuete katteks 553,15 eurot, millest 529,33 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
9.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
9.5.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 49 lg 7 sätestatud teabe andmise kohustust kuna kohus ei ole kohustanud võlgnikku andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik väga hästi täitnud oma kohustusi käesolevas menetluses ja vastanud alati kiirelt pankrotihalduri kõikidele järelepärimistele. Võlgnik ei ole teinud kulutusi, mis viitaksid võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ esindaja seisukohaga, mille kohaselt on võlgnik süüliselt rikkunud pankrotiseaduses sätestatud kohustusi kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus. Võlgnik on maksejõuetusavalduse kohaselt alates 2021.aastast töötanud AS Pajusi ABF. Riigikohus on 30.10.2019. a 4/7
tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Võlgnikul on avalduse kohaselt põhiharidus ja ta elab maakohas. Kohus leiab, et võlgniku kogemusi ja eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole tõenäoline, et võlgnik leiaks oluliselt tasuvama töö. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused, omades püsivat töökohta ja regulaarset sissetulekut.
12.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt – töötanud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Usaldusisik toetab võlgniku kohustustest vabastamist ja leiab, et võlgnikku ei saa karistada selle eest, et ta pole suutnud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja Bondora AS on esitanud põhistamata seisukoha, milles teatab, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. Kohus märgib, et võlausaldaja seisukoht on vastuolus kehtiva seadusega, mille kohaselt ei või menetlus kesta kauem kui neli aastat. Võlausaldaja ei ole enda seisukohta põhjendanud ega selgitanud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
13.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.C tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
15.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded I.C vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt 5/7
tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kuna kohus lõpetab I.C kohustustest vabastamise menetluse, tuleb B.L vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest I.C kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
18.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
19.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2,25 tundi tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 199,35 eurot.
20.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu välja maksta büroole Advokaadibüroo B.L & B.L, mille kaudu ta tegutseb ning määrata tasuks 199,35 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 47,84 eurot, kokku 247,19 eurot.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku B.L-i tasuks määrata 247,19 eurot (sisaldab käibemaksu).
22.Usaldusisiku tasu summas 59 eurot tuleb hüvitada võlgniku I.C poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
23.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse 6/7
seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et I.C-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 188,19 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.