3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. oktoober 2026 kell 13.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 219).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Määrata ajutise halduri G.S tasu suuruseks 2520 eurot, millele lisandub käibemaks 604,80 eurot, kokku 3124,80 eurot. Ajutise halduri tasu välja mõista Woodbright OÜ pankrotivarast OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111, a/a EE662200221024695063), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
10.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
11.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Woodbright OÜ esitas 16.08.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus edastas 17.08.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Woodbright OÜ püsiv maksejõuetus on tingitud mitmete pikaajaliste ja ettenägematute välistegurite koostoimest. Üldine majanduslik keskkond ja puidusektori kriis: Eestis püsinud üldine majanduslangus, drastiline inflatsioon, sisendhindade (eelkõige energia ja tooraine) hüppeline kasv ning maksukoormuse tõus on kahjustanud tõsiselt tootmisettevõtete konkurentsivõimet. Eriliselt raskelt on tabanud kriis puidutööstuse sektorit, kus eksportturgude nõudlus ja müügimahud on drastiliselt langenud (Woodbright OÜ 2026. aasta I poolaasta müügitulu oli vaid 22 762,53 eurot, millest eksport 0 ning 2025.aasta müügitulu 47 524,74 eurot, millest eksport ca 14%). Pikemaajalise refinantseerimise ebaõnnestumine: Woodbright OÜ on tegutsenud heauskselt ning otsinud aktiivselt võimalusi kohustuste ümberstruktureerimiseks ja refinantseerimiseks. Läbirääkimisi peeti mitmete finantsasutustega (sh Swedbank, Coop Pank, Citadele Bank, Holm Bank, Hüpoteeklaen AS, Finora Bank, Berger Financial Group OÜ). Puidusektori madalseisu, intressimäärade tõusu ning finantsasutuste drastiliselt tõusnud riskikartlikkuse tõttu (sh asukoht maapiirkonnas), keeldusid laenuandjad refinantseerimislaenu väljastamisest. Võlausaldaja (MES) jäikus kompromisside osas: ettevõte on esitanud põhivõlausaldajale Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) korduvalt erinevaid osalisi maksegraafikuid ja kompromissettepanekuid. Võlausaldaja keeldus kõigist osalistest lahendustest, nõudes kohustuste viivitamatut täielikku tasumist, mis muutus turuolukorras teostamatuks.
2026. aasta juunis läbi viidud kinnisvara hinnangute tulemusel selgus, et ettevõtte kinnisvara ja seadmete tegelik turuväärtus on turu madalseisu tõttu drastiliselt langenud. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi 214 901,22 eurot ja vara 114 894,69 eurot. Woodbright OÜ püsivalt maksejõuetu. Ettevõtte varadest ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2.Kohus võttis avalduse 26.08.2025 määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks G.S (ajutine haldur).
Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväidet ei esitanud.
Ajutise halduri arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot
Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara turuväärtuses ca 120 000 eurot, kohustusi vähemalt 243 747,01 eurot. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara kordades, võlgnik on lõpetanud tegutsemise, seega puudub võlgnikul võimalus kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnik tegutses viimastel aastatel kahjumlikult, kuid jätkas vaatamata tekkinud makseraskustele kuni 2026.a majandustegevust ning kohustuste täitmist ulatuses, mida olemasolev likviidsus võimaldas. 15.01.2026.a ütles Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) võlgniku laenulepingud ennetähtaegselt üles, mille tulemusena muutusid laenukohustused tervikuna sissenõutavaks. Seejärel alustas võlgnik tagatisvara müüki ning otsis aktiivselt võimalusi kohustuste refinantseerimiseks. MES võimaldas võlgnikule selleks korduvalt täiendavat aega. Võlgniku maksejõuetus kujunes püsivaks 2026.a suveks, kui sai selgeks, et tagatisvara müük ei ole õnnestunud, täiendavat finantseerimist ei ole võimalik kaasata ning võlgnikul puuduvad vahendid MES-i ees sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse kujunemise peamiseks põhjuseks on olnud võlgniku pikaajaline kahjumlik majandustegevus ja müügitulu vähenemine, millega kaasnes käibekapitali puudus ja võimekuse vähenemine laenukohustusi teenindada. Olukorda süvendasid puidusektori ebasoodne turuolukord, ekspordinõudluse vähenemine ja sisendhindade kasv ning asjaolu, et võlgnikul ei õnnestunud vaatamata tehtud katsetele realiseerida kinnisvara ega kaasata olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks täiendavat finantseerimist. Seega peab ajutine haldur maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 tähenduses muud asjaolu. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur analüüsis võlgniku arvelduskonto tehinguid juhatuse liikme ja ainuosaniku G.K-ga . Alates 2025.a on G.K-lt omaniku laenuna võlgniku kontole laekunud kokku 3560 eurot, samas kui omaniku laenu tagasimaksetena on talle tasutud kokku 12 295 eurot. Lisaks on G.K-lt selgitusega „kanne“ või „tagasikanne“ laekunud võlgniku kontole kokku 4587 eurot ning samade või sarnaste selgitustega on võlgniku kontolt G.K-le tasutud kokku 11 910 eurot. Seega ületavad vaadeldud perioodil G.K-le tehtud väljamaksed temalt võlgnikule laekunud makseid. Samal ajal kajastuvad võlgniku raamatupidamises kohustustena G.K ees omaniku laen summas 52 032,89 eurot ning kohustus aruandva isiku ees summas 8435,49 eurot. Raamatupidamises kajastub lisaks kassajääk summas 6460,60 eurot, kuigi võlgniku selgituste kohaselt sellises ulatuses sularaha tegelikult kassas ei ole. Eeltoodut arvestades ei ole ajutisel halduril käesolevas menetlusstaadiumis võimalik lõplikult hinnata juhatuse liikmega seotud arvelduste aluseid ja põhjendatust. Pärast pankroti väljakuulutamist vajavad täiendavat kontrollimist eelkõige juhatuse liikmele tehtud väljamaksete alused ning raamatupidamises kajastatud vastastikuste nõuete ja kohustuste kujunemine. Muid selgeid tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis tuvastanud. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu 3571,20 euro (sh käibemaks) määramiseks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (vähemalt 243 747,01 eurot) vara väärtust (120 000 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (võlgniku pikaajaline kahjumlik majandustegevus ja müügitulu vähenemine, millega kaasnes käibekapitali puudus ja võimekuse vähenemine laenukohustusi teenindada. Olukorda süvendasid puidusektori ebasoodne turuolukord, ekspordinõudluse vähenemine ja sisendhindade kasv ning asjaolu, et võlgnikul ei õnnestunud vaatamata tehtud katsetele realiseerida kinnisvara ega kaasata olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks täiendavat finantseerimist), kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks G.S, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1 järgi, määratud resolutsioonis.
Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).
Ajutise halduri tasu
9.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2880 eurot, millele lisandub käibemaks 691,20 eurot, kokku 3571,20 eurot.
10.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 18 tundi (tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades
pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 18 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 160 eurot. Kohtu hinnangul on menetluse maht tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 140 eurot tund, s.t. 74% maksimaalsest võimalikust. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 2520 eurot (18 h x 140 €/h), millele lisandub käibemaks 604,80 eurot, kokku 3124,80 eurot.
12.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
13.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ INC Partner, registrikood 11008111), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ INC Partner käibemaksukohustuslane (nr EE100900660). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1).