Kostja osaühing Sauna Pesuteenus (registrikood 10880344), lepinguline esindaja Tarmo-Tanel Padrik Kohtuistungi toimumise aeg
27. august 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista osaühingult Sauna Pesuteenus E.K kasuks välja kahju 2037 eurot 10 senti ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni.
2.Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
5.Tasaarvestuse tulemusel tuleb mõista osaühingult Sauna Pesuteenus E.K kasuks välja menetluskulude katteks 1969 eurot 36 senti.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb osaühingul Sauna Pesuteenus tasuda E.K-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.K (hageja) esitas 23. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi osaühingu Sauna Pesuteenus (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 2353 eurot 30 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 26. juunil 2024 osaühingult xxxxxxxxxxxxxxxxxx mõõtude järgi valmistatud rohelise siidkleidi hinnaga 2000 eurot. Tegemist oli uue tootega. Hageja andis 19. augustil 2025 kleidi puhastamiseks osaühingule Sauna Pesuteenus. Hageja väidab, et enne teenuse tellimist juhtis ta teenindaja tähelepanu kleidi pesujuhendile ning sai kinnituse, et pesumaja suudab vastavat puhastusteenust osutada. Hageja avastas 29. augustil 2025 kleidi tagasisaamisel, et siidkleit on rikutud. Hageja väitel on kleidil kollased plekid ja värvierisused ning kahjustunud on nii vooder kui ka kleidi erinevad osad. Hageja hinnangul muutus kleit kasutuskõlbmatuks. Hageja esitas kostjale kahjunõude. Kostja vastas 7. oktoobril 2025, et tellimiskviitungil sisaldub tingimus, mille kohaselt pretensiooni korral hüvitatakse kahju kuni viiekordse puhastusteenuse hinna ulatuses ning rõivad võetakse puhastamiseks vastu kliendi omal vastutusel. Kostja ei ole hagejale hüvitist maksnud. Hageja leiab, et kostja osutas lepingutingimustele mittevastava puhastusteenuse, mille tagajärjel rikuti pöördumatult tema siidikleit. Hageja hinnangul on kleidi väärtus kahjustamise hetkel vähemalt 1600 eurot. Hageja taganeb töövõtulepingust ning nõuab puhastusteenuse tasu 15 euro 50 sendi tagastamist ja kohtueelse õigusabi kulude hüvitamist summas 737 eurot 80 senti. Hageja vaidlustab ka kostja poolt kasutatud tüüptingimuse, mille kohaselt on kahju hüvitis piiratud viiekordse puhastusteenuse hinnaga, leides, et tegemist on tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega.
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et kleit sai tema juures puhastamisel kahjustada, kuid vaidleb vastu vastutusele kahju tekkimise eest ning hageja nõutava hüvitise suurusele. Kostja märgib, et hageja esitatud andmed kleidi vanuse ja kasutuse kohta ei ole usaldusväärsed. Samuti leiab kostja, et hageja väide kleidi vähese kandmise kohta on vastuolus hageja enda kinnitusega, mille kohaselt oli kleiti enne vaidlusalust juhtumit vähemalt kahel korral teises pesumajas keemiliselt puhastatud. Kostja hinnangul näitab see, et tegemist oli korduvalt kantud ja puhastatud esemega. Kostja väidab, et siid on õrn materjal ning keemilise puhastusega kaasneb alati teatud kahjustumise risk. Kostja hinnangul võis kahjustuse põhjuseks olla muu hulgas kleidi varasem kulumine, varasemad puhastused või kangal olnud ainete, näiteks parfüümi, reageerimine puhastusprotsessis kasutatud ainetele. Kostja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et kahjustus tekkis kostja tegevuse, hooletuse või puhastusjuhiste rikkumise tõttu. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, et kleidi kahjustumise põhjuseks oli puhastusjuhiste eiramine. Kostja hinnangul ei tõenda seda hageja poolt esitatud disaineri arvamus ega muud esitatud tõendid.
Kahju suuruse osas leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud kahjustatud kleidi turuväärtust. Kostja vaidlustab väite, et kasutatud kleidi väärtus oli ligikaudu 1600 eurot, ning peab esitatud hinnangut subjektiivseks ja ebapiisavalt põhjendatuks. Kostja viitab kasutatud disainerrõivaste järelturul kujunenud hindadele ning leiab, et kasutatud luksus- ja disainerrõivaste väärtus on tavapäraselt oluliselt madalam kui nende esialgne müügihind. Lisaks tugineb kostja tellimiskviitungis sisalduvale tingimusele, mille kohaselt hüvitatakse eseme kahjustamise korral kuni viiekordne puhastusteenuse tasu. Kuna kleidi puhastamise hind oli 15,50 eurot, leiab kostja, et tema võimalik vastutus on piiratud summaga 77,50 eurot. Kostja hinnangul oli hageja sellest tingimusest teadlik ning nõustus sellega teenust tellides. Kostja ei nõustu ka hageja nõudega tagastada puhastusteenuse eest makstud tasu ega seisukohaga, et kahju hüvitamisel tuleks lähtuda uue kleidi ostuhinnast. Kostja leiab, et kahju korral tuleb arvestada kahjustatud eseme tegelikku väärtust kahjustamise hetkel, mitte samaväärse uue eseme soetamise maksumust. Kohtueelsete õigusabikulude osas leiab kostja, et hageja nõutavad kulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus loeb asja materjalide põhjal tuvastatuks alljärgnevad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:
hageja ostis 26. juunil 2024 xxxxxxxxxxxxxxxxx-lt siidkleidi hinnaga 2000 eurot (dtl 7, arve); hageja andis siidkleidi 19. augustil 2025. a puhastamiseks osaühingule Sauna Pesuteenus, siidkleidi puhastamise maksumus 15 eurot 50 senti, siidkleit tagastati
29.augustil 2025 (dtl 8); siidkleit sai puhastamisel kahjustada (kollased plekid, värvierinevus jms) (dtl 9 jj); kostja ei ole hagejale tekkinud kahju hüvitanud.
5.Kohus leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja andis kostjale puhastamiseks siidkleidi ning kleit sai kostja juures puhastamise käigus kahjustada. Seega on tuvastatud asja kahjustumine ajal, mil see viibis kostja valduses töövõtulepingu täitmise eesmärgil. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel tekkis kleidi puhastamiseks üleandmisel töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Hageja kui tellija andis kostjale üle talle kuuluva kleidi eesmärgiga lasta kostjal osutada professionaalset puhastusteenust ning kostja kohustus kokkulepitud tasu eest vastava töö tegema. Lepingu esemeks ei olnud üksnes puhastustoimingute tegemine, vaid konkreetse tulemuse saavutamine.
5.1.Vaidlust ei ole ka selles, et hagejale kuuluv kleit sai kostja juures puhastamise käigus kahjustada. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl puuduvad kokkulepitud omadused või kui töö ei sobi selleks otstarbeks, milleks tellija seda vajas. Kohus leiab, et puhastusteenuse eesmärk oli kleidi puhastamine ja hagejale kahjustamata ning kasutuskõlblikuna tagastamine. Olukorras, kus puhastamiseks üle antud kleit tagastati hagejale kahjustatuna, ei vastanud töö tulemus lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Kostja ei ole vaidlustanud kahjustuse tekkimist, vaid on väitnud, et kahjustuse võisid põhjustada kleidi varasem kasutamine, eelnevad puhastused, parfüümi kasutamine või
siidmaterjali eripära. Kohus leiab, et nimetatud väited on jäänud tõendamata. Kostja ei ole esitanud eksperdiarvamust ega muid usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks kahjustuse alternatiivne põhjus. Kostja ei ole tõendanud, et puudus oleks tingitud üksnes kleidi omadustest või muust temast sõltumatust asjaolust. Seetõttu ei välista kahjustuse täpse tekkepõhjuse kindlakstegemata jäämine kostja vastutust. VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui puudus oli olemas töö üleandmise ajal. Käesolevas asjas ilmnes puudus kohe pärast töö valmimist ja eseme tagastamist hagejale. Kohus leiab, et kostja viited hageja väidetele kleidi ostmise aja ning kleidi kasutusintensiivsuse kohta ei ole määrava tähtsusega kostja vastutuse hindamisel. Asjaolu, et kleiti oli varem kantud või puhastatud, ei vabasta kostjat kohustusest osutada teenust professionaalselt ja nõuetekohaselt. Töövõtja võttis konkreetse eseme puhastamiseks vastu selle seisundis, milles ese talle üle anti. Samas võib kleidi vanus, kasutus ja eelnev puhastamine omada tähtsust kahju suuruse määramisel ning kohus arvestab neid asjaolusid eseme väärtuse hindamisel. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis vabastaksid teda vastutusest, ning kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 642 lg 1 alusel.
5.2.Kostja tugineb vastutuse piiramise tingimusele, mille kohaselt hüvitatakse eseme kahjustamise korral kahju kuni viiekordse puhastusteenuse hinna ulatuses (tingimus märgitud väljastatud tellimiskviitungil). Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses, kuivõrd see oli kostja poolt eelnevalt välja töötatud ja mõeldud kasutamiseks paljudes samalaadsetes lepingutes ning hagejal kui tarbijal ei olnud võimalik selle sisu eraldi läbi rääkida. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Tarbijaga sõlmitud lepingus tuleb tüüptingimuse kehtivuse hindamisel arvestada muu hulgas lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ning seda, kas tingimus piirab tarbija õiguskaitsevahendeid ebamõistlikult. Kohus leiab, et tingimus, mille järgi kostja vastutus sõltumata kahjustatud eseme tegelikust väärtusest piirdub üksnes viiekordse puhastusteenuse hinnaga, kahjustab hagejat kui tarbijat ebamõistlikult. Praegusel juhul tähendaks tingimus, et kostja vastutus piirduks 77 euro 50 sendiga, kuigi kostjale puhastamiseks üle antud eseme väärtus oli oluliselt suurem. Selline piirang välistaks sisuliselt hageja õiguse saada hüvitist tegeliku kahju eest ning rikuks poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu tarbija kahjuks. Seetõttu on vastutuse piiramise tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 alusel tühine ning kostja ei saa sellele tugineda. Kahju suurus tuleb seega kindlaks teha üldistel alustel, lähtudes hagejale tegelikult tekkinud kahjust. Samadel põhjustel ei saa kostja tugineda ka tingimusele, mille järgi võetakse rõivad puhastamiseks vastu kliendi omal vastutusel, kuivõrd selline tingimus välistaks või piiraks ebamõistlikult kostja vastutust oma lepingurikkumise eest.
5.3.Kohus analüüsib järgmisena, mis on hagejale tekkinud kahju suurus. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kohustuse rikkumise puudumisel. VÕS § 128 lg 3 käsitab otsese varalise kahjuna mh vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist ja kahju kõrvaldamiseks tehtavaid mõistlikke
kulutusi. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seetõttu tuleb käesolevas vaidluses kahju suuruse määramisel lähtuda kahjustatud kleidi turuväärtusest kahjustamise ajal, mitte selle algsest ostuhinnast ega samaväärse uue kleidi soetamise maksumusest. Praeguses asjas tuleb kleidi kahjustamiseelse väärtuse hindamisel arvestada, et kleit oli valmistatud kvaliteetsest siidist ning tegemist oli disainerkleidiga. Samuti ei ole pooled esile toonud, et kleit oleks olnud varasemalt kulunud või kahjustatud. Hageja väitel oli kleiti kasutatud üksikutel kordadel. Need asjaolud toetavad järeldust, et vaatamata ligikaudu üheaastasele kasutusajale oli tegemist hästi säilinud kasutatud esemega. Hageja on kleidi väärtuse tõendamiseks esitanud 18. oktoobri 2025. a e-kirja (dtl 32), milles xxxxxxxxxxxxxxxxxx M. P. märgib, et arvestades asjaolu, et kleit on soetatud eelmisel suvel, vähe kantud ning valmistatud kvaliteetsest siidist ja ajatu disainiga, oleks selle järelturuväärtus ligikaudu 1600 eurot. Samas nõustub kohus kostjaga selles osas, et kõnealune e-kiri ei kujuta endast sõltumatu eksperdi koostatud ekspertiisi ega sisalda üksikasjalikku analüüsi, millest nähtuks, milliste võrdlusandmete või metoodika alusel on jõutud järeldusele, et kleidi väärtus oli ligikaudu 1600 eurot. Kohus ei nõustu siiski kostja seisukohaga, et kleidi väärtus oleks olnud võrreldav kostja esitatud järelturukuulutustes kajastuvate üksikute rõivaste hindadega. Kostja esitatud Facebook Marketplace'i, Yaga või muude müügikeskkondade kuulutused puudutavad teisi esemeid, erinevaid mudeleid ja erinevaid müügisituatsioone ning nende põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärset järeldust käesolevas asjas vaidluse all oleva konkreetse kleidi väärtuse kohta. Samuti ei võimalda asjaolu, et hageja on müünud teatud muid kasutatud rõivaid hinnavahemikus 16 kuni 50 eurot, järeldada, et ka vaidlusaluse kleidi väärtus oli samas suurusjärgus. Kohus arvestab seejuures, et tegemist oli kvaliteetsest siidist disainerkleidiga, mille ostuhind oli 2000 eurot ning mis oli kahjustamise ajaks olnud kasutuses ligikaudu aasta. Toimikust ei nähtu tõendeid selle kohta, et kleit oleks enne kahjustamist olnud kulunud, kahjustatud või kaotanud olulisel määral oma väärtust. Ka asjaolu, et kleiti oli varem professionaalselt puhastatud, ei võimalda iseenesest järeldada selle vähest väärtust. Seetõttu leiab kohus, et kostja väited kleidi väärtuse kohta mõnekümne euro suuruses ulatuses ei ole leidnud tõendamist. Kohus arvestab lisaks, et kostja on esitanud tõendina R. S. , endise AS-i xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-i xxxxx juhatuse liikme ning müügidirektori arvamuse (dtl 86) kasutatud rõivaste turuväärtuse kujunemise kohta. Nimetatud arvamuse kohaselt on üldteada, et uus rõivas kaotab olulise osa oma väärtusest juba pärast ostmist ning kasutatud rõivaste turuväärtus kujuneb üldjuhul oluliselt madalamaks kui uutel toodetel. Arvamuses on märgitud, et disainerrõivaste puhul jääb kasutatud eseme väärtus tavapäraselt ligikaudu 5070% võrra madalamaks algsest müügihinnast ning luksus- ja disainertoodete järelturul võib väärtuse langus olla veelgi suurem. Kohus peab nimetatud arvamust usutavaks osas, milles selles selgitatakse rõivaste järelturul üldiselt esinevaid hinnakujunduse põhimõtteid. Eluliselt usutav on, et kasutatud rõiva väärtus on madalam sama eseme uuena müüdava toote hinnast ning et ka kvaliteetsed ja kallimad disainerrõivad kaotavad kasutamise tulemusel osa oma väärtusest.
Samas leiab kohus, et üksnes üldise turupraktika põhjal ei saa teha kindlat järeldust selle kohta, et iga kasutatud rõiva turuväärtus langeb automaatselt või vältimatult 50-70% võrra. Turuväärtus sõltub lisaks eseme vanusele ka selle seisukorrast, kasutusintensiivsusest, materjalist, brändist, mudelist, nõudlusest ning muudest konkreetse eseme omadustest. Seetõttu ei võimalda R. Saksa arvamus iseenesest tuvastada käesolevas asjas vaidluse all oleva kleidi täpset turuväärtust. Lisaks on hageja esitanud tõendina tootja veebilehe väljavõtte (dtl 28), millest nähtub, et sama mudeli kleit on ka hagi esitamise ajal jätkuvalt müügis hinnaga 2625 eurot. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei tõenda otseselt kahjustatud kleidi turuväärtust kahjustamise ajal, kuna tegemist on uue tootega. Küll aga kinnitab see, et tegemist oli kõrge väärtusega disainertootega, mille turuhind ei olnud kahjustamise ajaks langenud ega tegemist olnud hooajaliselt või turult kadunud mudeliga. Seetõttu toetab nimetatud tõend järeldust, et vaidlusaluse kleidi väärtus kahjustamise ajal ei olnud võrreldav kostja viidatud mõnekümneeuroste järelturuhindadega. Arvestades kleidi algset ostuhinda 2000 eurot, asjaolu, et sama kleidi uus eksemplar maksis vaidluse ajal jätkuvalt 2625 eurot, kleidi suhteliselt lühikest kasutusaega, kvaliteetset materjali, selle head seisukorda enne kahjustamist ning M. P. hinnangut, peab kohus usutavaks, et kleidi väärtus kahjustamise ajal oli ligikaudu 1600 eurot. Kohus leiab, et selline väärtus kajastab mõistlikult nii kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist kui ka konkreetse kleidi tegelikku turuväärtust kahjustamise hetkel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale on tekkinud kahju 1600 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.Hageja nõuab kostjale makstud puhastusteenuse tasu 15 euro 50 sendi tagastamist. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Hageja tasus kostjale puhastusteenuse eest 15 eurot 50 senti. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral võib tellija kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas lepingust taganeda, kui selleks on alus. Hageja on avaldanud, et taganeb töövõtulepingust. Lepingust taganemise korral tuleb VÕS § 189 lg 1 järgi kummalgi poolel tagastada lepingu alusel saadu. Kuna hageja ei saanud nõuetekohast töö tulemust, ei ole kostjal alust jätta endale puhastusteenuse eest saadud tasu. Seetõttu tuleb kostjal tagastada hagejale puhastusteenuse eest saadud tasu 15 eurot 50 senti.
7.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 737 eurot 80 senti (dtl 33) (3,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele kahju, mis on kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline kahju muu hulgas kahjustatud isiku poolt oma õiguste kaitseks tehtud mõistlikke kulutusi. Riigikohtu praktika kohaselt võivad kohtueelsed õigusabikulud olla hüvitatavad varalise kahjuna üksnes ulatuses, milles need olid vajalikud ja mõistlikud. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli hagejal õigus kasutada oma õiguste kaitseks professionaalset õigusabi. Arvestades, et kostja ei rahuldanud hageja esitatud nõuet vabatahtlikult ning poolte vahel tekkis vaidlus nii vastutuse aluse kui ka kahju suuruse üle, oli õigusabi kasutamine enne kohtusse pöördumist põhjendatud. Samas tuleb hinnata ka kantud kulude mõistlikkust. Kohtueelses menetluses koostati kostjale nõudekiri ning analüüsiti hageja nõude õiguslikku alust. Tegemist ei olnud õiguslikult ega faktiliselt eriti keeruka vaidlusega, mis oleks eeldanud ulatuslikku kohtueelset menetlust või märkimisväärset õigusabi mahtu. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades oli mõistlikuks ja vajalikuks õigusabikuluks kahe töötunni ulatuses osutatud õigusabi.
Seetõttu loeb kohus hüvitatavaks kohtueelseks õigusabikuluks kahe töötunni maksumuse kokku 421 eurot 60 senti (340 eurot + käibemaks 24%), mis oli vajalik ja mõistlik kulu hageja õiguste kaitseks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ülejäänud osas jätab kohus kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamata.
8.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 2037 eurot 10 senti (1600 + 15 eurot 50 senti + 421 eurot 60 senti). Hageja palub mõista välja ka viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Praeguses asjas on kohus tuvastanud, et kostja on töövõtulepingu rikkumise tõttu kohustatud hüvitama hagejale varalise kahju. Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist rahalise kohustusega VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Kui võlgnik ei täida rahalist kohustust selle sissenõutavaks muutumisel, on võlausaldajal õigus nõuda lisaks põhinõudele viivist. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Tsiviilasja hind on 2592 eurot 16 senti. Rahuldatud nõude väärtus koos aastase viivisega on 2245 eurot 46 senti. Seega rahuldab kohus hagi ligikaudu 87% ulatuses ning menetluskulud tuleb jätta 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3331 eurot 50 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 385 eurot, lepingulise esindaja kulud 2805 eurot 50 senti (13 h 5 min hinnaga 170 eurot tund, millele lisandub käibemaks 24%, 2025. aastal ja 180 eurot tund, millele lisandub käibemaks 24%, 2026. aastal) ning sõidukulud 141 eurot). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (385 eurot). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) 2025. aastal ja 180 eurot (käibemaksuta) 2026. aastal. Vandeadvokaatide tunnihinna kohta ei ole ametlikku statistikat tehtud, mistõttu saab kohus lähtuda senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnihindadest. Riigikohus on näiteks pidanud vandeadvokaadi puhul põhjendatud tunnitasuks 295 eurot (ilma käibemaksuta; vt nt RKTKo 28.05.2024, 2-18-8743, p 16). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamisele 13 h ja 5 min. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hinnates ja analüüsides õigustoimingutele kulunud aega, kohtule esitatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, sh seda, et asjas toimus üks kohtuistung ning menetlusosalised ei esitanud menetluses palju seisukohti ega menetlusdokumente, leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu 2025. aastal tehtud toimingutele on 6 tundi ja 2026. aastal tehtud toimingutele 2,5 tundi. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 8,5 tunni ulatuses, s.o 1822 eurot 80 senti ((6 × 170 eurot + käibemaks 24%) + (2,5 × 180 eurot + käibemaks 24%)).
Hageja lepinguline esindaja on märkinud, et tal on tekkinud sõidukulu 30 eurot ja transpordikulu Tallinn-Tartu-Tallinn vahel 111 eurot (2 x 185 x 0,3). Hageja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel hageja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna hageja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (XXX) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, on kohtuistungile sõitmise aja eest hüvitatav maksimaalselt 30 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu ja on osalenud ühel kohtuistungil Tartu kohtumajas. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatav menetluskulu, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (TsMS § 144 lg 1; vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Kui võtta analoogia korras aluseks eespool viidatud korra § 17 lg-s 2 sätestatud määr 0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta, jääb hageja lepingulise esindaja transpordikulu piirmäära sisse (Tallinn-Tartu-Tallinn, 370 km maksumusega 0,3 eurot/km = 111 eurot). Seega on tegemist põhjendatud kuluga. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 2348 eurot 80 senti (385 + 1822,80 + 30 + 111).
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 570 eurot (7,6 tundi hinnaga 75 eurot tund, käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja õigusabitoimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja mõistlik. Samuti on mõistlik tunnitasu määr. Kostja põhjendatud menetluskulud on kokku 570 eurot (käibemaksuta).
12.Hageja põhjendatud menetluskuludeks on 2348 eurot 80 senti, millest kostja on kohustatud hüvitama 87%, s.o 2043 eurot 46 senti. Kostja põhjendatud menetluskuludeks on 570 eurot, millest hageja on kohustatud hüvitama 13%, s.o 74 eurot 10 senti. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1969 eurot 36 senti. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.