Hageja: Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592; asukoht XXX), volitatud esindaja M P (e-post: xxxx); Kostja: T.I (isikukood XXX; elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T.I hageja Modena Estonia OÜ kasuks välja krediidilimiidi lepingust nr xxxx tulenev laenu põhiosa ja intressi võlgnevus kogusummas 345,32 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T.I hageja Modena Estonia OÜ kasuks viivis laenu põhiosa võlgnevuselt 325,56 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla (325,56 eurot) tasumiseni.
Välja mõista kostjalt T.I hageja Modena Estonia OÜ kasuks krediidilimiidi lepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
Põhiosa
Intress VÕS § 94
Osamakse kokku
10.09.2026
20,07 eurot
0,83 eurot
20,90 eurot
10.10.2026
20,13 eurot
0,77 eurot
20,90 eurot
10.11.2026
20,14 eurot
0,76 eurot
20,90 eurot
10.12.2026
20,19 eurot
0,71 eurot
20,90 eurot
10.01.2027
20,22 eurot
0,68 eurot
20,90 eurot
2-25-103146 10.02.2027
20,25 eurot
0,65 eurot
20,90 eurot
10.03.2027
20,35 eurot
0,55 eurot
20,90 eurot
10.04.2027
20,31 eurot
0,58 eurot
20,89 eurot
10.05.2027
20,37 eurot
0,52 eurot
20,89 eurot
10.06.2027
20,40 eurot
0,50 eurot
20,90 eurot
10.07.2027
20,46 eurot
0,45 eurot
20,91 eurot
10.08.2027
20,48 eurot
0,43 eurot
20,91 eurot
10.09.2027
20,52 eurot
0,39 eurot
20,91 eurot
10.10.2027
20,57 eurot
0,34 eurot
20,91 eurot
10.11.2027
20,60 eurot
0,31 eurot
20,91 eurot
10.12.2027
20,65 eurot
0,26 eurot
20,91 eurot
10.01.2028
20,66 eurot
0,24 eurot
20,90 eurot
10.02.2028
20,71 eurot
0,20 eurot
20,91 eurot
10.03.2028
20,76 eurot
0,15 eurot
20,91 eurot
10.04.2028
5,31 eurot
0,12 eurot
5,43 eurot
10.05.2028
5,32 eurot
0,11 eurot
5,43 eurot
10.06.2028
5,33 eurot
0,10 eurot
5,43 eurot
10.07.2028
5,33 eurot
0,09 eurot
5,42 eurot
10.08.2028
5,35 eurot
0,08 eurot
5,43 eurot
10.09.2028
5,36 eurot
0,07 eurot
5,43 eurot
10.10.2028
5,37 eurot
0,06 eurot
5,43 eurot
10.11.2028
5,38 eurot
0,05 eurot
5,43 eurot
10.12.2028
5,38 eurot
0,04 eurot
5,42 eurot
10.01.2029
5,40 eurot
0,03 eurot
5,43 eurot
10.02.2029
5,40 eurot
0,02 eurot
5,42 eurot
10.03.2029
5,42 eurot
0,01 eurot
5,43 eurot
5.Käesoleva otsuse p-s 4 märgitud põhiosa osamakse tasumise kohustuse täitmisega
2-25-103146 viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 157,62 eurot, intress 68,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7,70 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis käesoleva resolutsiooni p-s 3 ja 5 ületavas osas.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt T.I hageja Modena Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista rahaline nõue kokku 1071,52 eurot, mis koosneb: põhinõudest 935,37 eurot; intressinõudest 98,45 eurot; viivise nõudest kuni 03.02.2025 (k.a) 7,70 eurot; sissenõudmiskuludest kokku 30 eurot (25 + 5 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt täiendav viivis alates 04.02.2025 tasumata põhinõudelt 935,37 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,0915% päevas. Hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 1000 eurot. Lepingu alusel tegi hageja kostja taotluste alusel kokku 3 krediidi väljamakset kogusummas 988,50 eurot. 09.04.2024 summas 688,50 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 48 kuu jooksul. Hageja on teinud kostja palvel krediidi väljamakse otse kaupmehe
2-25-103146 xxxx OÜ kontole, kellelt ostu finantseerimiseks sõlmis kostja lepingu. 09.04.2024 summas 100 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul. 10.04.2024 summas 200 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul. Lepingu krediidi kulukuse määr on 49,7% aastas. Aastane intressimäär on 27,3%. Lepingu eritingimuste punkti 3 kohaselt on viivisemäär 0,0998% päevas, 35,77% aastas.
2.Krediiditaotluses avaldas kostja oma igakuise regulaarse sissetuleku netosummaks 654 eurot ning igakuise finantskohustuste koondsummaks 60 eurot. Kostja esitatud sissetulekute ja finantskohustuste andmed vaatas hageja üle ning tegi omapoolsed hindamised kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja tuvastas kostja viimase nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 721 eurot kuus ning finantskohustuste suuruseks 66,65 eurot kuus. Kostja esitas krediiditaotluses hagejale oma elamiskuludeks 304 eurot kalendrikuus. Kuna taotluse esitamise hetkel kehtis elatusmiinimumina 304 eurot ning kostjal ülalpeetavad puudusid, võttis hageja krediidivõimelisuse hindamise käigus igakuiste elamiskuludena arvesse 304 eurot. Hageja on tuvastanud kostja tööhõive staatuse, sissetuleku regulaarsuse ja sissetuleku allika. Hageja kontrollis kostja suhtes maksehäireid Krediidiregister OÜ hallatavast andmebaasist. Kostja esitas hagejale info, et tal ülalpeetavad puuduvad, samuti puuduvad rahvastikuregistri väljavõtte alusel kostjal lapsed. Eelpool nimetatud andmete alusel tegi hageja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vastavad arvutused, hinnates mh kostja vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi ning kontrollides, et kostja ei tohi kulutada üle 50% oma sissetulekust finantskohustustele tehes järgneva arvutuse: 66,65 x 1,1 + 41,21/721 = 15,88%. Olemasolevad finantskohustused pluss puhver 10% pluss krediidi igakuine makse hagejale jagatud sissetulekuga. Samuti hindas hageja kostja vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi tehes järgneva arvutuse: 721 eurot - (66,65 eurot + 304 eurot) x 1,1 – 41,21 eurot = 272,10 eurot. Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine tagasimakse hagejale. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et taotletav krediit on kostjale jõukohane.
3.Kostja on teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks kokku 6 tagasimakset kogusummas 247,26 eurot, millest 53,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 194,13 eurot intressi katteks. Kuna kostja oli 11.01.2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumise kuupäevad vastavalt 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025), saatis hageja kostjale 11.01.2025 e-kirja teel teavituse palvega tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt 25.01.2025. Nimetatud teatega teavitas hageja ka kostjat, et kui ta viivituses olevaid tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks (25.01.2025) ei tasu, ütleb hageja lepingu kostjaga erakorraliselt ühepoolselt üles ja kostjal tuleb kohe täita kõik lepingust tulenevad varalised kohustused. Kuna kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud, loeti leping alates 26.01.2025 üles öelduks. Novembrikuu viivituses oleva osamakse kohta on hageja edastanud kostjale nii SMS-i kui e-kirja teel teated kuupäevadel 12.11.2024, 15.11.2024, 19.11.2024 ja 24.11.2024. Tasuta meeldetuletuskirjaks loeb hageja meeldetuletuskirja, mis on kostjale edastatud 12.11.2024. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud meeldetuletuskirja 03.02.2025 . Kohtu põhjendused
4.Kostja sai käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 16.12.2025 menetlusdokumentide postkasti jätmisega kostja elukoha aadressil xxxx. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
2-25-103146 õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 09.04.2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 1000 eurot, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu ja pidi laenu koos sellelt arvestatava intressiga tasuma üks kord kuus 10. kuupäeval (dtl 37-47). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
6.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 17,36%= 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 27,3% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.Krediidiandja saatis 11.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.01.2025 (dtl 97). Hageja loeb lepingu ülesöelduks 26.01.2025. Hagi kohaselt on kostjal tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma
2-25-103146 jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
10.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtte (xlsx vormis) (dtl 74-127). Konto väljavõttest nähtub, et kostja ainuke sissetulek oli töötutoetus, sotsiaaltoetus ja peretoetus kogusummas ligikaudu 720 eurot. Samas väljavõttest nähtub kohtule, et kostjal juba esines laenukohustus Bondora AS ees (13.12.2023, 21.02.2024 väljamaksed kostjale). Teadupärast viitab sotsiaaltoetuse saamine toimetulekuraskustele ja töötutoetuse saamine töökoha puudumisele. Samuti saab eeldada, et toetuste tasumisel on kindel tähtaeg. Hagist ei selgu, millistest vahenditest pidanuks kostja täitma hageja ees laenukohustusi pärast toetuste tasumise lõppemist. Kohus on seisukohal, et hageja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
12.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja sai laenu 988,50 eurot, hageja selgituste kohaselt krediidi väljamakse maksekorraldus on 936,91 eurot ja sisaldab lisaks kostja maksele teist hageja makset kaupmehele (dtl 49-53). Kostja on teinud hagejale tagasimakseid summas 247,26 eurot (dtl 136-146). Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise hetkel 11.01.2025 tasumisega viivituses, mistõttu polnud lepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane. Hageja tehtud ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus (põhiosa + seadusjärgne intress) kohtuotsuse tegemise seisuga 345,32 eurot (10.08.2026 osamakse). Kohus mõistab eelnimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kuivõrd hageja esitas ümberarvestuse kohtumenetluse kestel (st tegi kostjale teatavaks), siis hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 20,28 eurot põhjendatud ei ole.
13.Hageja ümberarvestusest saab järeldada, et hageja palub mõista kostjalt välja ka edasiulatuvad põhiosa ja intressi osamaksed. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse alates 10.09.2026 ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed ja seadusjärgses määras intressi maksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise seadusjärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. Ümberarvestuse kohaselt loobus hageja võla sissenõudmiskuludest. Menetluskulude jaotus
2-25-103146
14.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 300 eurot.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 75% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot (75% summalt 300 eurot).
16.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.