lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1740/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1740/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-26-1740

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht

3-26-1740 10.7.2026, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Kaebus tagastada Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

ASJAOLUD,MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas 10.4.2026 Viru Vanglale kahjunõude nr 1-9/3-26/63-1: „Pöördumises leiate, et kuna vangla ei rahuldanud Teie taotlust töötasu kandmiseks Teie isiklikule arvele või Olga Tederi arvele, on vangla põhjustanud Teile mittevaralise kahju, mille hüvitamist Te soovite 1500 euro ulatuses. Väidate, et vangistusseadus (VangS) ei kehtesta kuhu tuleb kanda vahistatu töötasu. Leiate, et vangla tegevus on õigusvastane, riivab Teie inimväärikust ja kahjustas Teie psüühilist tegevust ja seisundit“. Viru Vangla haldusosakonna juhataja 5.6.2026 otsusega nr. 1-9/3-26/63-2 jäeti esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata.
2.Tartu Halduskohtusse laekus 10.6.2026 Jaak Reinomägi (kaebaja) kaebus Viru Vangla vastu (vangla eiras taotlust ja kandis tööraha vanglasisesele isikuarvele). Kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralist kahju summas 1500 eurot pluss viivis ning tasu kaebuste koostamise eest võrdselt advokaatidele makstavate tasudega. Kaebuselt pole riigilõivu makstud (dtl 1-2).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2798/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.10.20263-26-3280/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.10.20263-23-2349/48Riigikohtu halduskolleegium
  • 09.10.20263-26-2425/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 16.6.2026 (dtl.6-9)

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Viru Vangla leidis vaideotsuses: „Mittevaralise kahju nõuet reguleerib RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas ning lg 2 kohaselt proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mis sätestab, et isik võib nõuda talle avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

3-26-1740 hüvitamist. Kahju hüvitamine on välistatud, kui kahju on võimalik vältida või kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamisega, toimingu lõpetamisega, haldusakti andmise või toimingu sooritamisega. Sellest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalik tuvastada avaliku võimu kandja õigusvastane ja samaaegne süüline käitumine, kahju tekkimine kannatanul ning nendevaheline põhjuslik seos. Esinema peavad kõik eelnevas lauses nimetatud nõuded, vastasel juhul ei kuulu kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Vangla on Teile 16.03.2026. a vaideotsuses nr 1-8/3-26/23-2 selgitanud, et vahistatule laekuvate summadega toimimine on reguleeritud VangS § 93 lg-s 2. Sätte kohaselt jäetakse vahistatu isikuarvele laekuvatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ning ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, jäetakse summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses samuti vanglasiseseks kasutamiseks. Viru Maakohus on 23.04.2026. a määrusega nr 2-26-7429 alustanud Teie maksejõuetusmenetlust. Nagu on selgitatud Teile vangla 25.05.2026. a selgitustaotluse vastuses nr 6-7/3-26/1720-2, peetakse ka maksejõuetusmenetluse ajal nõuete katteks Teie isikuarvele laekuvatest summadest kinni 50 protsenti. Eelnevast nähtub, et vangla ei ole tegutsenud õigusvastaselt, kui on Teie töötasust pidanud kinni seadusejärgse osa 50 protsenti ning seega ei kuulu kahjuhüvitamise nõue rahuldamisele“.

6.Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas 3-26-815 leidnud: „J. Reinomäe soovib sisuliselt vaidlustada seda, et ta ei saa kätte kogu töötasu, vaid sellest tehakse mahaarvamisi. Mahaarvamiste tegemine on talle selgelt ebasoodne...Halduskohus on juba põhjendanud seda, miks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et vanglal tuleb kaebaja vanglasisesele kontole laekunud töötasust ja muudest summadest 70% ulatuses kinni pidada kooskõlas VangS § 44 lg-ga 2. VangS § 44 lg 3 kohaselt vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Seega olukorras, kus isiku vabanemisfondi hoiustatud summa on väiksem kui kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, ei jäta VangS § 44 lg 2 vanglale kaalutlusruumi. Vanglal puudub õigus eirata VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Pidades silmas VangS 44 lg 2 eesmärke, mida halduskohus on ka selgitanud, ei ole põhjust eeldada, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust või muud põhiõigust. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguste riive on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 mõttes piisavalt väheintensiivne selleks, et lugeda kaebuse tagastamine õigustatuks. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlus käiks suure summa üle. Ka kaebaja ise nendib kaebuses ja määruskaebuses, et kinnipeetava töötasu on väike. Seega on töötasust maha arvatavate summade suurus veelgi väiksem. Arvestades iseäranis kaebuse ilmselget perspektiivitust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud seetõttu kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel“.
7.Mittevaralise kahju nõuet reguleerib RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas ning lg 2 kohaselt proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVastS)

3-26-1740 § 7 lg-s 1, mis sätestab, et isik võib nõuda talle avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalik tuvastada avaliku võimu kandja õigusvastane ja samaaegne süüline käitumine, kahju tekkimine kannatanul ning nendevaheline põhjuslik seos.

8.Esiteks on kohus seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus käsutada vanglas teenitud töötasu enda äranägemise järgi kogu selle summa ulatuses. Vangistuseaduse (VangS) § 44 lg-d 1 ja 2 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lg 2 järgi kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. Järelikult on kinnipeetaval subjektiivne õigus kasutada vanglasisesele kontole laekunud töötasust vaid 30 %.Eelnevast on näha, et VangS § 44 lg-d 1 ja 2 näevad ette seadusliku alusena PS §-s 32 kindlaksmääratud omandiõiguse piiranguid kinnipeetavate suhtes. VangS § 44 lg-d 1 ja 2 eesmärgiks on see, et oleks tagatud võimalus esitatud rahalisi nõudeid ka vangistuse ajal. Selle taga on suur avalik ehk ühiskondlik huvi, et kinnipeetava kohta kehtivad rahalised nõuded oleksid kas osaliselt või taielikult täidetud vangistuse ajal ehk nõude omanik ei peaks ootama vangistuse lõppu, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.
9.Teiseks märgib halduskohus, et VangS § 44 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud kinnipeetava omandiõiguse riive on proportsionaalne. Riik ei saa vabastada kinnipeetavaid kohutusest tasuda nende vastu esitatud nõudeid pelgalt selle tõttu, et nemad viibivad kinnipidamisasutustes ja nende võimalused raha teenida on võrreldes vabaduses viibivate isikutega kitsendatud. Muuseas väärib tähelepanu asjaolu, et kinnipeetavatele on tagatud tasuta elutingimused (söök jook ja eluase). Järelikult VangS § 44 lg-test 1 ja 2 vanglas teenitud töötasu osas käsutamise piirangu eesmärk on legitiimne ja sellega kaasnev omandiõiguse riive on proportsionaalne.
10.Halduskohus nõustub käesoleva määruse p-s 5 märgitud vaideotsuse põhjendustega ja ei korda neid.
11.Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui on kaebajas töötasust pidanud kinni seadusejärgse osa 50 protsenti ning arvestades iseäranis kaebuse ilmselget perspektiivitust on halduskohtu hinnangul põhjendatud seetõttu kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.10.20263-26-2376/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium