X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.11.2023 otsuse nr 4.2-1/13268-3 ja 26.06.2024 otsuse nr 4.21/5874-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X , esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 otsus apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
20.07.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-2975 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis X-ile DL10002593 kehtivusega kuni 06.05.2024.
(kaebaja) 22.05.2019 relvaloa nr
2.Kaebajale esitati 29.09.2022 kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 9 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
3.PPA peatas 13.10.2022 otsusega kaebaja relvaloa nr DL10002593 kehtivuse relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p-de 2 ja 21 ning lg 2 alusel.
4.Kaebajale esitati 26.09.2023 süüdistus KarS § 215 lg 1, § 120 lg 1 ja § 157 3 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Harju Maakohus lõpetas 10.11.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-23-5603 menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel ning pani kaebajale KrMS § 202 lg 2 alusel mitmesuguseid kohustusi.
5.PPA lõpetas 27.11.2023 otsusega nr 4.2-1/13268-3 relvaloa nr DL10002593 kehtivuse peatamise RelvS § 43 lg 1 p-de 2 ja 21 alusel ning peatas relvaloa kehtivuse RelvS § 43 lg-te 13 ja 2 alusel. RelvS § 43 lg 13 kohaselt võib PPA peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §-de 202, 2031 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada KrMS § 202 lg 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203 1 lg-s 5 või § 205 lg-s 2 sätestatud tähtajani. Kaebaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel ja talle on pandud kohustused tähtajaga 18 kuud. Kaebajat süüdistati mitme kuriteo toimepanemises. Need süüdistused olid tõsised. Ähvardus lasta kannatanu sõiduk granaadiga õhku on tegu, mis seab kahtluse alla relvaomaniku usaldusväärsuse. Kui inimene sellise teo päriselt toime paneks, oleks tegemist üldohtliku süüteoga, millel võivad olla väga rasked tagajärjed. Ka kannatanuga korduva ja järjepideva kontakti otsimine ning lubadus kannatanule kätte maksta on teod, mida ei saa relvaomaniku puhul sallida. Kaebaja ise ei näe endal süüd, mistõttu on alus arvata, et ta ei ole teinud juhtunust vajalikke järeldusi. Seega on oht, et kaebaja võib jätkata sarnase käitumisega. Verbaalne agressiivsus võib üle minna füüsiliseks ning ei ole välistatud, et järgmise konflikti käigus võib kaebaja kasutada tulirelva. Arvestades kaebajale etteheidetud tegusid, on põhjendatud peatada tema relvaloa kehtivus kuni maakohtu määrusega pandud kohustuste täitmiseni. Kaebajat positiivselt iseloomustav teave ei kaalu üles tema teisi inimesi ohustavat ja ebaadekvaatset käitumist. Relvaloa kehtivuse peatamine on proportsionaalne meede.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 27.12.2023 kaebuse PPA 27.11.2023 otsuse tühistamiseks osas, millega peatati relvaloa nr DL10002593 kehtivus (haldusasi nr 3-232975). PPA 27.11.2023 otsuse resolutsioon on ebaselge. Haldusakt on ka sisuliselt õigusvastane. PPA tugines kannatanu eeluurimisel antud ütlustele ja prokuröri süüdistusaktile, mis ei ole kriminaalmenetluses tõendid. Seega ei saa need olla tõendid ka haldusmenetluses. Otsustamaks, kas KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määratud kohustus saab olla relvaloa kehtivuse peatamise aluseks, tulnuks PPA-l hinnata, kas see kohustus on seotud relvaloa omamisega.
7.PPA 15.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 231723000119 karistati kaebajat RelvS § 893 lg 1 alusel RelvS § 45 lg 1 ja § 782 lg 3 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses (120 eurot). Otsus jõustus 08.06.2024. 2(6)
3-23-2975
8.PPA tunnistas 26.06.2024 otsusega nr 4.2-1/5874-2 relvaloa nr DL10002593 RelvS § 36 lg 1 p 7 ja § 43 lg 3 p 2 alusel kehtetuks ning kohustas kaebajat relva ja laskemoona võõrandama või alustama võõrandamist kolme kuu jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam RelvS-ga kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-des 1–7, 9 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 sätestab soetamisloa või relvaloa andmist välistavad asjaolud ning selle paragrahvi lg 1 p 7 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, keda on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Kaebajat on väärteomenetluses karistatud RelvS-i nõude rikkumise eest (ta käitles piiratud tsiviilkäibega gaasirelva, omamata selleks relvaluba). Seega tuleb tema relvaluba tunnistada kehtetuks.
9.X esitas Tallinna Halduskohtule 25.07.2024 kaebuse PPA 26.06.2024 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-2182; liidetud haldusasjaga nr 3-23-2975). Relvaloa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne, arvestades kaebaja väärteo asjaolusid. RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 7 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 19 lg-ga 1 osas, milles need sätted ei võimalda PPA-l relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada karistatud isiku ja temale süüks arvatud teo asjaoludega.
PPA palus jätta kaebus rahuldamata.
11.Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Relvaloa kehtivuse peatamine PPA 27.11.2023 otsusega oli õiguspärane. Haldusmenetluses ei otsustatud kaebaja süü küsimust. Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel, nõustus kaebaja ühtlasi sellega, et ta on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud ja selle toimepanemises süüdi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 otsus nr 3-17-2282, p 13). Relvaloa kehtivuse peatamiseks ei pidanud KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määratud kohustus seonduma relvaloa omamisega. Relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA 26.06.2024 otsusega oli samuti õiguspärane. PPA tuvastas RelvS § 36 lg 1 p-s 7 nimetatud asjaolu. RelvS ei andnud PPA-le kaalutlusõigust otsustamaks, kas tunnistada relvaluba sellises olukorras kehtetuks või mitte. Seega on kaebuse rahuldamine võimalik vaid juhul, kus kohus jätab RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 pga 7 kohaldamata ning algatab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Riigikohus on 18.06.2019 otsuses nr 5-19-26 juba hinnanud RelvS-i kooskõla PS-ga osas, milles see ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteomenetluse korras karistatu isikut ja tema toimepandud teo asjaolusid, ning leidnud, et väärteokorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne. Kui Riigikohus on mingi normi kooskõla PS-ga juba hinnanud, saab uue menetluse algatamine olla õigustatud vaid juhul, kui ilmnevad mingid uued asjaolud, millega Riigikohus ei saanud varasemas menetluses arvestada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus nr 3-21-745, p 12). Kaebaja ei ole välja toonud selliseid faktilisi või õiguslikke asjaolusid, mis erineksid asjas nr 5-19-26 tuvastatust. Seega pole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus relvaloa kehtetuks tunnistamist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega rahuldada selles osas tema kaebus. 3(6)
3-23-2975 PPA toimis relvaluba kehtetuks tunnistades formaalselt õigesti, kuid sisuliselt valesti, sest kaebaja väärtegu oli vähese tähtsusega. Siinse vaidluse asjaolud erinevad asjaoludest, mille alusel Riigikohus kontrollis RelvS § 36 lg 1 p 7 ja § 43 lg 3 p 2 kooskõla PS-ga asjas nr 5-1926. Viidatud asjas karistati relvaloa omajat väärteokorras tulirelva padrunite käitlemise nõuete rikkumise eest. Kaebaja ei ole rikkunud nõudeid, milleks riik oli talle väljastanud relvaloa, vaid käitles seadust rikkudes relva, mis ei kuulu tulirelvade hulka. Vaidlusalune püstol oli valmistatud hoiatus- ja signaalrelvaks ning püstolit ei olnud parandatud ega ümber ehitatud. Tegemist oli laskekõlbmatu relvaga ning kaebaja ei lisanud sellele mingeid puuduvaid osasid, et muuta see laskekõlblikuks. Seega tuleks asjaomased õigusnormid tunnistada PS-ga vastuolus olevaks osas, milles need ei anna PPA-le relvaloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust, kui relvaloa omajat on karistatud väärteo korras mittetulirelva käitlemise nõuete rikkumise eest.
13.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes PPA 26.06.2024 otsuse õiguspärasuse üle (vt ka ringkonnakohtu 01.04.2026 määrus). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus apelleeritud osas muutmata.
15.Kuna kaebajat karistati väärteomenetluses RelvS-s sätestatud nõuete rikkumise eest, tuli PPA-l tema relvaluba RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 alusel kehtetuks tunnistada ilma asjaolusid kaalumata. Seega saab apellatsioonkaebuse rahuldada üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab viidatud sätted kohaldamata vastuolu tõttu PS-ga.
16.Riigikohus hindas RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 kooskõla PS-ga 18.05.2019 otsuses nr 5-19-26 ning leidis, et need tagavad proportsionaalse tulemuse ka ilma haldusorganile kaalutlusõigust ette nägemata. Viidatud asjas olid isikul jahipidamiseks relvaload ning teda karistati 26.04.2017 kiirmenetluse otsusega väärteomenetluses RelvS § 891 lg 1 järgi RelvS § 45 lg-s 2 sätestatud laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest viie trahviühiku (20 euro) suuruse rahatrahviga, sest tema autost leiti viis jahipüssi padrunit. Kuna auto oli kinnipidamise ajal isiku poja valduses, võimaldas ta kõrvalistel isikutel laskemoonale juurde pääseda. PPA tunnistas isiku relvaload RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 alusel kehtetuks.
17.Riigikohus selgitas 18.05.2019 otsuse p-s 47, et „[l]askemoona kui ohtliku ja piiratud tsiviilkäibega eseme soetamisele, hoidmisele, kandmisele, veole ning kasutamisele RelvS-i ja muude õigusaktidega nõuete kehtestamise eesmärk on sarnaselt relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärgile kaitsta isikute elu ja tervist, riigi julgeolekut ja avalikku korda. Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu eelnimetatud hüvedele (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, punkt 16.1). Ohtu ei muuda iseenesest olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud, kuigi vähetähtsa väärteo korral on menetlejal võimalik otstarbekuse kaalutlusel menetlust mitte alustada ja piirduda isiku hoiatamisega (VTMS § 31 lõige 2) või väärteomenetlus lõpetada (VTMS § 30 lõige 1).“ Riigikohus märkis, et isik tekitas oma teoga ohu neile õigushüvedele, mille kaitsmist relvaloa kehtetuks tunnistamine teenib, ning PPA ei loobunud väärteomenetluse alustamisest ega lõpetanud seda otstarbekuse kaalutlusel (otsuse p 48).
18.Riigikohus võttis 18.05.2019 otsuse tegemisel arvesse, et laskemoona kogus ei olnud suur, isik rikkus laskemoona käitlemise nõudeid hooletusest ning uue relvaloa taotlemisega kaasnesid isikule aja- ja rahakulu (p 49). Riigikohus leidis siiski, et relvaloa kehtetuks 4(6)
3-23-2975 tunnistamisega või uue relvaloa taotlemisega kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajadust (otsuse p 50). Riigikohus rõhutas, et riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid ning ei kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise nõuete kohta kontrollitakse enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil (RelvS § 35 lõige 5). Kui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa väljastamisel. Kui rikkumine on väheoluline ega ületa ühiskonna hukkamõistu piiri, ei ole vaja väärteomenetlust alustada või saab alustatud väärteomenetluse lõpetada ja piirduda nõuete rikkuja hoiatamisega (otsuse p 51). Sisuliselt leidis Riigikohus seega, et rikkumise olulisust, süü suurust jms asjaolusid on võimalik kaaluda väärteomenetluses ning relvaloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõiguse puudumine ei ole PS-ga vastuolus.
19.Kaebajat karistati 15.05.2024 väärteoasjas tehtud otsusega RelvS § 893 lg 1 järgi RelvS § 45 lg 1 ja § 782 lg 3 nõuete rikkumise eest 30 trahviühiku (120 euro) suuruse rahatrahviga. Kaebajale ette heidetud rikkumine seisnes selles, et ta hoidis oma viibimiskohaks oleval kinnistul (oma suvilas) kergesti eemaldatava suudmekorgiga hoiatus- ja signaalpüstolit Ekol Firat Magnum cal 9 mm P.A.K. ja selle salve, omamata selleks relvaluba. Väärteoasjas tehtud otsuses on viidatud ekspertiisiaktile nr 22E-TB0104, mille kohaselt on kõnealune püstol valmistatud hoiatus- ja signaalrelvaks ning seda ei ole parandatud või ümber ehitatud. Leitud kujul on püstol laskekõlbmatu, kuid puuduvate relvaosadega täiustatult muutub püstol tõenäoliselt laskekõlbulikuks. Kergesti eemaldatava suudmekorgiga püstolilt on võimalik kasutada tuli- või gaasirelvana. Ekspertiisiaktile tuginedes leidis PPA 15.05.2024 otsuses, et kuna kõnealune hoiatus- ja signaalrelv on võimalik muuta laskekõlbulikuks ja kasutada gaasirelvana, tuleb seda käsitada piiratud tsiviilkäibega relvana RelvS § 19 lg 1 p 1 tähenduses.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et temale väärteomenetluses etteheidetud tegu oli oluliselt vähem ohtlik kui eespool nimetatud asjas nr 5-19-26 ette heidetu, sest tegemist polnud tulirelvaga. PPA 15.05.2024 otsuse kohaselt rikkus kaebaja piiratud tsiviilkäibega gaasirelva käitlemise nõudeid. Ka gaasirelvaga on võimalik tekitada kahju inimese tervisele ja ohustada avalikku korda (vt RelvS § 11 p 2 ja § 13). PPA kaalus 15.05.2024 otsuses võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kuid ei pidanud seda põhjendatuks. Kaebajale väärteo eest määratud karistus (30 trahviühikut) on seejuures isegi raskem kui asjaga nr 5-19-26 seotud isikule määratud karistus (viis trahviühikut), kuigi RelvS § 893 lg 1 alusel gaasi-, pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseadusliku käitlemise eest määratav maksimaalne rahatrahv on 100 trahviühikut, kuid RelvS § 891 lg 1 alusel tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest on maksimaalne rahatrahv 300 trahviühikut (mõlemal juhul võib karistuseks olla ka arest). Kaebaja ei vaidlustanud 15.05.2024 otsust ning see on jõustunud. Seega ei erine siinse vaidluse asjaolud oluliselt asjas nr 5-19-26 käsitletud asjaoludest.
21.Eelneva põhjal leidis halduskohus õigesti, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse algatada RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
22.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
5(6)
3-23-2975
23.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 alusel ja füüsilise isiku eraelu kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.