Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt
Kohtuasi
Aktsiaseltsi NT Bunkering pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi NT Bunkering pankrotihalduri Margus Lentsiuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Pankrotihaldur Margus Lentsius Avaldaja (võlgnik) aktsiaselts NT Bunkering, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erik Salur ja vandeadvokaadi abi HannaLisa Kuslap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-16902 osas, milles ringkonnakohus tühistas samas tsiviilasjas Harju Maakohtu
1.detsembri 2025. a määrusega määratud ajutise halduri tasu suuruse ja tasu ajutisele haldurile pankrotivarast väljamõistmise. Tühistada ka Harju Maakohtu 1. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-16902 osas, milles maakohus mõistis ajutise halduri tasuks 3050 eurot 40 senti (käibemaksuga) ning mõistis selle pankrotivarast Margus Lentsiuse kasuks välja (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 9). Saata tsiviilasi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Margus Lentsiuse määruskaebus osaliselt. Jätta Margus Lentsiuse määruskaebus läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu
13.veebruari 2026. a määruse tsiviilasjas nr 2-25-16902 pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse kohta.
3.Keelduda Margus Lentsiuse määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toomas Saarma esitas aktsiaseltsi NT Bunkering (võlgnik) nimel 9. oktoobril 2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2-25-16902 Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud, tema netovara on väiksem kui pool aktsiakapitalist ning pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 12 ja äriseadustiku (ÄS) § 292 lg 1 p 1 kohaselt tuleb eeldada võlgniku maksejõuetust. Võlgniku ainuaktsionär Osaühing Baltic Sea Bunkering otsustas 1. oktoobril 2025 ÄS § 301 alusel esitada kohtule võlgniku pankrotiavalduse ja määrata T. Saarma võlgniku esindajaks kohtus pankrotiavalduse esitamisel ning menetlemisel. T. Saarma on võlgniku ainuaktsionäri Osaühingu Baltic Sea Bunkering ajutine juhatuse liige, kelle Harju Maakohus määras 20. mai 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-7093 hagi tagamise korras Osaühingu Baltic Sea Bunkering esindajaks ühise esindusõigusega koos Aleksei Mürisepaga. Avalduse kohaselt varjab võlgniku juhatuse liige A. Mürisep ainuaktsionäri esindaja eest teavet võlgniku majandusseisu kohta.
2.Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2025. a määrusega pankrotiavalduse käiguta ja andis võlgnikule tähtaja avalduse puuduse kõrvaldamiseks põhjusel, et avalduse esitaja esindusõigus on tõendamata.
3.T. Saarma esitas 21. oktoobril 2025 avalduse täienduse selgituste ja võlgniku ainuaktsionäri
9.oktoobri 2025. a otsusega. Selgituste kohaselt ei ole võlgnikul kehtiva ametisuhtega nõukogu ega juhatuse liikmeid. Võlgniku ainuaktsionär otsustas esitada ÄS § 301 alusel võlgniku pankrotiavalduse ning määras T. Saarma selles võlgniku esindajaks. Võlgniku ainuaktsionäri osanike vahel on patiseis, mistõttu on võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete tagasikutsumine ning valimine raskendatud. A. Mürisep on huvide konfliktis kõigi pankrotiavalduse esitamisega seotud otsuste vastuvõtmisel. Ainuaktsionäri otsus tõendab T. Saarma esindusõigust.
4.Maakohus võttis 24. oktoobri 2025. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Margus Lentsiuse.
5.Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 40 korda enam kui teadaolevat vara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2) ning maksejõuetus kujunes välja 2022. aasta lõpuks.
6.Harju Maakohus rahuldas 1. detsembri 2025. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse ning kuulutas välja võlgniku pankroti. Maakohus leidis, et pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg-d 2 ja 3) ning maksejõuetust eeldatakse, kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik (PankrS § 31 lg 4). Maakohus nimetas võlgniku pankrotihalduriks M. Lentsiuse, jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras ajutise pankrotihalduri tasuks 3050 eurot 40 senti, mille mõistis pankrotivarast ajutise halduri kasuks välja.
7.Võlgniku juhatuse liige A. Mürisep esitas 3. detsembril 2025 võlgniku nimel määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 159 alusel või saata sama asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kuulutas pankroti välja selleks õigustamata isiku avalduse alusel olukorras, kus võlgniku juhatus pole pankrotiavaldust esitanud. T. Saarma ei saanud üksi esindada ainuaktsionäri pankrotiavalduse esitamiseks esindaja määramise otsuse vastuvõtmisel, sest A. Mürisepal ja T. Saarmal on ainuaktsionäri ühine esindusõigus. T. Saarma ei teavitanud ainuaktsionäri teist juhatuse liiget ega ka teist osanikku sellise otsuse vastuvõtmise kavatsusest. Ainuaktsionäri otsuste vastuvõtmisel ei järgitud selleks ettenähtud korda. Maakohus ei toimetanud võlgniku juhatuse liikmele menetlusdokumente kätte ega andnud võimalust esitada seisukohti. A. Mürisep on võlgniku juhatuse liige ja seda kinnitab ka võlgniku nõukogu 2(8)
2-25-16902
12.detsembri 2023. a otsus, millega pikendati tema juhatuse liikme ametiaega. Nii on rikutud võlgniku õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja selle tulemusel vääralt tuvastatud võlgniku maksejõuetus. Kaebaja sai võlgniku pankrotimenetlusest teada 1. detsembril 2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Seejuures on T. Saarma ja ajutine haldur esitanud valeinfot võlgniku varalise seisundi kohta. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja pankrotti ei ole põhjust välja kuulutada. Pankrotimenetlus tuleb lõpetada.
8.T. Saarma vaidles võlgniku nimel määruskaebusele vastu ning palus jätta A. Mürisepa esitatud määruskaebus menetlusse võtmata või rahuldamata. T. Saarma leidis, et määruskaebuse on esitanud esindusõiguseta isik, sest A. Mürisep pole alates
13.detsembrist 2023 võlgniku juhatuse liige. A. Mürisepa esitatud nõukogu otsuse ehtsuses on alust kahelda ning määrata tuleb ekspertiis. Maakohtule ei saa ette heita, et ta ei kaasanud menetlusse juhatuse liiget, kelle ametiaeg oli lõppenud. Ainuaktsionäri otsuse alusel on võlgniku esindajaks pankrotiavalduse esitamisel ja menetlemisel määratud T. Saarma. Seejuures oli otsuse vastuvõtmisel T. Saarmal õigus esindada võlgniku ainuaktsionäri üksi, sest A. Mürisep on huvide konfliktis ning soovib takistada pankrotimenetlust, et vältida juhatuse liikme vastutust. Huvide konflikti tõttu ei olnud A. Mürisepal õigust osaleda võlgniku ainuaktsionäri juhatuse liikmena pankrotiavalduse esitamise otsuse vastuvõtmisel, lähtudes analoogia korras ÄS § 322 lg-st 3. T. Saarma pole A. Mürisepa eest midagi varjanud, vaid saatis A. Mürisepale 27. juunil 2025 teabenõude, milles märkis, et võlgniku ainuaktsionär on sunnitud võtma vastu otsuse esitada pankrotiavaldus. Määruskaebuse väited ei kummuta seda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maakohtu määruse tühistamine võib kaasa tuua nõuete aegumise.
9.Pankrotihaldur M. Lentsius nõustus T. Saarma seisukohtadega. Ta palus jätta määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohtu hinnangul pole T. Saarma esindusõiguses põhjust kahelda ja seega pole pankrotiavalduse menetlemisel rikutud võlgniku kaasamise reegleid. Maakohus leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja seda ei lükka ümber ka määruskaebuse väited. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13. veebruari 2026. a määrusega määruskaebuse ning tühistas maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega jättis võlgniku pankrotiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja PankrS § 14 lg 1 p-ga 3 läbi vaatamata, kuna avalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust. Ringkonnakohtu hinnangul oli A. Mürisepal õigus esitada võlgniku nimel määruskaebus, sest ta oli nii pankrotiavalduse kui ka määruskaebuse esitamise ajal võlgniku juhatuse liige. Tema ametiaega võlgniku juhatuse liikmena on pikendatud ka nõukogu 12. detsembri 2023. a otsusega, mille ehtsuses pole alust kahelda. Igal juhul polnud T. Saarmal õigust esitada võlgniku nimel pankrotiavaldust. Pankrotimenetlus on hagita menetlus, mis toimub üksnes õigustatud isiku avalduse alusel TsMS § 476 lg 2 tähenduses. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik (PankrS § 9 lg 1), keda esindab juhatuse või seda asendava organi liige (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-d 1‒2). Pankrotiavalduse võib esitada iga juhatuse liige ka ühise esindusõiguse korral (PankrS § 13 lg 4). Kui juhatuse liikmeid ei ole, laieneb kohustus esitada pankrotiavaldus nõukogu liikmele, kui ta teab või peab teadma aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest (ÄS § 316 lg 2). Sellist kohustust ei ole aga aktsionäril olukorras, kus nõukogu ei ole. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi vara vähenemise korral küll 3(8)
2-25-16902 pädev otsustama vajalike meetmete kohaldamise üle, kuid üldkoosolek ei saa esindada aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamisel ja menetlemisel ega volitada selleks kolmandaid isikuid. Aktsionäride üldkoosoleku otsuste täitmise peab ÄS § 306 lg 6 järgi tagama juhatus. Seejuures on üksnes juhatuse liikmel aktsiaseltsi seadusliku esindajana õigus volitada kolmandaid isikuid aktsiaseltsi esindama. Esindusõiguseta aktsionär seda teha ei saa. Maakohus oleks pidanud keelduma avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 aktsiaseltsi NT Bunkering kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Aktsiaseltsi NT Bunkering pankrotihaldur M. Lentsius esitas Riigikohtule määruskaebuse. Ta vaidlustab ringkonnakohtu määrust täies ulatuses või alternatiivselt osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse resolutsiooni p-d 8 ja 9, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus ning mõisteti pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3050 eurot 40 senti (käibemaksuga). Ajutisele pankrotihaldurile, kes tegutseb kohtu nimetamisel ja PankrS § 22 lg-st 2 tulenevate ülesannete täitjana, peab olema tagatud PankrS § 23 alusel mõistlik tasu oma kohustuste täitmise eest. Seejuures ei vaidlustanud A. Mürisep võlgniku nimel esitatud määruskaebuses ajutise halduri kasuks väljamõistetud tasu. Kaebaja on teinud tööd ka pankrotihaldurina, mistõttu on tal õigus saada ka pankrotihalduri tasu ja hüvitist kantud kulutuste eest. A. Mürisepa ametisuhe juhatuse liikmena on lõppenud. Nõukogu otsus ei ole ehtne. Võlgnik on maksejõuetu, majandustegevuseta ja likviidse varata äriühing. Võlgnikul ei ole raha, et maksta ajutise halduri või pankrotihalduri kasuks välja mõistetud või mõistetavat tasu ega kulusid. Lubamatu on lõpetada sellises varalises seisundis äriühingu pankrotimenetlus ja seeläbi välistada maksejõuetuse põhjustanud asjaolude ning tehingute väljaselgitamine. Samuti on lubamatu välistada nõuete tähtaegne esitamine maksejõuetuse põhjustanud isikute vastu ning nõuete esitamine võlgnikule kahju tekitanud tehingute vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu määrus ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. See aitab kaasa võlgniku nõukogu esimehe A. Tšuletsi ning endise juhatuse liikme A. Mürisepa eesmärgile takistada nõuete esitamist aegumis- ning tagasivõitmisnõuete esitamise tähtaegade jooksul.
13.T. Saarma esitas võlgniku nimel määruskaebuse ning määruskaebuse tagamise taotluse. Riigikohus keeldus T. Saarma poolt võlgniku nimel esitatud määruskaebust menetlusse võtmast TsMS § 679 lg 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 esindusõiguse puudumise tõttu ning tagastas kaebuse määruskaebuse esitajale.
14.Aktsiaselts NT Bunkering esitas vastuse M. Lentsiuse määruskaebusele ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta jõusse. Pankrotimenetlus peab toimuma kindla reeglistiku järgi, mida käesoleval juhul ei järgitud. M. Lentsiusele tuleb jätta igasugune tasu määramata. Pankrotihalduril, kes oma kohustuste rikkumisega aitas kaasa sisuliselt pettusele, ei ole õigust tasu saada. Seadustes pole reguleeritud halduri tasu määramist olukorras, kus pankrotimäärus tühistatakse. Analoogia korras tuleb kohaldada PankrS § 65 lg-t 13 ja jätta haldurile tasu määramata. M. Lentsius rikkus PankrS § 22 lg 2 p-dest 1 ja 2, § 55 lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi ning ta ei täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega. Arvestades halduri rikkumisi, oleks kohus saanud M. Lentsiuse PankrS § 68 lg 2 järgi vabastada, kuid kuna pankrotimäärus tuli tühistada, poleks see eesmärki täitnud. Halduri töö tulemuslikkusest pole alust rääkida, sest menetlusel ei olnud tulemust. Lisaks ei saa kohus analoogia 4(8)
2-25-16902 korras PankrS § 65 lg-t 13 kohaldades haldurile tasu määrata, kui pankrotimääruse tühistamise määrus pole jõustunud ja haldur pole vastavat taotlust esitanud. Seega tuleb jätta rahuldamata ka M. Lentsiuse alternatiivne taotlus maakohtu määruse resolutsiooni p-de 8 ja 9 jõusse jätmiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ajutise halduri tasu suuruse kindlaksmääramist ja M. Lentsiuse kasuks pankrotivarast väljamõistmist puudutavas osas. Tühistada tuleb ka maakohtu määrus osas, milles maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu suuruse ja mõistis selle pankrotivarast välja. Kolleegium saadab asja ajutise halduri tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka pankrotihalduri tasu ja kulutustega seostuv. M. Lentsiuse määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kaebus jäetakse läbi vaatamata osas, milles pankrotihalduril ei ole kaebeõigust, st osas, milles ringkonnakohus jättis võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud aktsiaseltsi NT Bunkering kanda (TsMS § 679 lg 3, § 682 lg 1 ja § 695).
16.Pankrotihalduri määruskaebuse väidete kohaselt on ringkonnakohus esiteks vääralt tühistanud maakohtu määrusega ajutisele haldurile määratud tasu, mis mõisteti välja võlgniku pankrotivarast, samuti selle maakohtu määruse osa, millega menetluskulud jäeti võlgniku kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 8 ja 9). Teiseks on kaebajal tema hinnangul õigus pankrotimääruse tühistamisel saada tasu pankrotihaldurina tehtud töö eest ning kulutuste hüvitist. Kolmandaks leiab kaebaja, et ringkonnakohus poleks pidanud pankrotimäärust tühistama, sest võlgnik on maksejõuetu ja A. Mürisepa juhatuse liikme ametisuhe on lõppenud.
17.PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel ja PankrS § 5 lg 2 järgi võib seejärel ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotiseadus ei näe üldjuhul ette õigust kaevata Riigikohtule ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste küsimuses (vt PankrS § 23 lg 7 ja § 150 lg 5). Käesolevas asjas on ringkonnakohus aga tühistanud pankrotimääruse, jättes käsitlemata ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu.
17.1.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ei vaidlustatud eraldi ajutise halduri tasu suurust ega selle M. Lentsiuse kasuks väljamõistmist, mistõttu ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse selles osas omal algatusel ilma määruskaebuseta. Seega ei ole ringkonnakohtu määrus praegusel juhul ajutise halduri tasu suurust ja väljamõistmist tühistavas osas tehtud määruskaebuse kohta PankrS § 5 lg 2 mõttes ning ajutisel halduril on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale ajutise halduri tasu puudutavas osas PankrS § 23 lg 7 järgi (vt ka RKTKm 10.12.2008, 3-2-1-112-08, p 10).
17.2.Kuna ringkonnakohus ei käsitlenud ka pankrotihalduri tasu ja kulutusi, sai pankrotihaldur vastavasisulise määruskaebuse esimest korda esitada Riigikohtule ringkonnakohtu määrust vaidlustades. Seega on pankrotihaldurist määruskaebuse esitajal kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale ka pankrotihalduri tasu ja kulutusi puudutavas osas (PankrS § 150 lg 5; vrd RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11).
17.3.M. Lentsiusel ei ole aga kaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis pankrotiavalduse läbi vaatamata. Pankrotihalduril ei ole õigust kaevata pankroti väljakuulutamise peale (PankrS § 32 lg 1) ega ka pankrotimenetluse lõpetamise peale (PankrS § 164 lg-d 1‒3). Seega ei saa pankrotihaldur kaevata ka selle peale, kui menetlus lõpeb pankrotiavalduse 5(8)
2-25-16902 läbi vaatamata jätmise tõttu ringkonnakohtus. Ka TsMS § 696 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. M. Lentsius ei ole isik, kelle õigusi oleks pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmisega kitsendatud. Samal põhjusel ei ole M. Lentsiusel ka kaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud aktsiaseltsi NT Bunkering (mitte „võlgniku“) kanda (vt ka p 21). Kaebeõiguse puudumise tõttu jääb määruskaebus TsMS § 679 lg 3, § 682 lg 1 ja § 695 järgi läbi vaatamata osas, milles pankrotihaldur vaidlustas ringkonnakohtu määruse võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohtu määrus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
18.Maakohus leidis, et PankrS § 150 lg 2 kohaselt tuleb pankrotimenetluse kulud, sealhulgas ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (maakohtu määruse p 7). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 8) ning mõistis ajutise halduri tasu välja pankrotivarast (maakohtu määruse resolutsiooni p 9). Ringkonnakohus tühistas pankrotimääruse tervikuna ja tegi uue määruse, millega jättis pankrotiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud aktsiaseltsi NT Bunkering kanda (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 4‒6).
19.Maakohus pidanuks keelduma pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kuna pankrotiavalduse esitajal ei olnud esindusõigust (PankrS § 14 lg 1 p 3). Kuivõrd maakohus võttis võlgniku pankrotiavalduse ekslikult menetlusse, jättis ringkonnakohus selle õigesti läbi vaatamata. Kolleegium leiab aga, et ringkonnakohus tühistas põhjendamatult ajutisele haldurile tasu määramise. Samuti käsitles ringkonnakohus määruses pankrotimenetluse kuludega (PankrS § 150) seonduvalt vaid menetluskulusid (PankrS § 150 lg 1 p 1), jättes ekslikult käsitlemata pankrotimenetluse muud kulud (PankrS § 150 lg 1 p-d 2 jj), sealhulgas ajutise halduri ja pankrotihalduri õiguse saada tehtud töö eest tasu.
20.Ringkonnakohus märkis õigesti, et maakohtu määruse tühistamine ei mõjuta halduri poolt juba tehtud õigustoiminguid. Samuti ei muuda pankrotimääruse tühistamine olematuks seda, et ajutine haldur ja pankrotihaldur on täitnud neile ette nähtud ülesandeid. Siiski on ringkonnakohus tühistanud maakohtu määruse ka osas, millega maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu suuruse ja mõistis selle ajutise halduri kasuks välja. Ringkonnakohus ei käsitlenud ajutise halduri õigust saada tehtud töö eest tasu ega põhjendanud, miks tuleks ajutisele haldurile määratud tasu tühistada ja määramata jätta. Ringkonnakohus rikkus sellega oluliselt põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 465 lg 2 p 8 ja § 463 lg 2).
21.Kui pankrotiavaldus jääb läbi vaatamata, siis ei muutu isik võlgnikuks PankrS § 8 lg 1 tähenduses ja tema vara ei muutu pankrotivaraks (vrd PankrS § 35 lg 1 p 1). Seega ei saanud kohus ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast. Samuti ei saa pankrotimenetluse kulude, sh menetluskulude jaotusele kohaldada PankrS § 150 lg-t 2. See ei tähenda aga, et ajutisel halduril ei ole õigust tasu saada. Kolleegium leiab, et ka pankrotimääruse tühistamise korral on ajutisel halduril ja pankrotihalduril õigus saada tasu tehtud töö eest.
21.1.Ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest (PankrS § 23 lg 1) ning seda näiteks ka juhul kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse pärast ajutise halduri nimetamist tagasi (vt PankrS § 23 lg 41).
21.2.Ka pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu kohtu määratud suuruses (PankrS § 65 lg 1) ja pankrotiseadusest tulenevate nõuete järgimise eeldusel (vt ka RKTKo 28.05.2004, 3-2-1-51-04, p 17). Kohus määrab halduri tasu halduri taotlusel pankrotimenetluse 6(8)
2-25-16902 lõppemisel PankrS § 157 p-des 2‒6 sätestatud alustel (PankrS § 65 lg 1 kolmas lause). Pankrotimääruse tühistamist ei ole PankrS § 157 p-des 2‒6 sätestatud aluste hulgas aga nimetatud. Tegemist ei ole ka pankroti aluse äralangemisega (PankrS § 157 p 3) ning kohus ei lõpetanud menetlust PankrS § 159 lg 1 alusel.
21.3.Pankrotimääruse tühistamine pankrotiavalduse esitanud isiku esindusõiguse puudumise tõttu sarnaneb aga pankroti aluse äralangemisega (PankrS § 157 p 3 ja § 159) ning seaduse mõttega ei ole kooskõlas, kui pankrotihalduril jääb tasu üksnes pankrotimääruse tühistamise tõttu saamata. Kolleegiumi hinnangul saab pankrotimääruse tühistamisel, mille korral pankroti tagajärjed ära langevad (v.a PankrS § 31 lg 8) ja pankrotivara ei ole, üldjuhul lähtuda pankrotihalduri tasu määramisel analoogia (TsMS § 8 lg 2) korras PankrS § 65 lg-s 12 sätestatust.
21.4.Kui halduri tasu arvestamise aluseks olevat pankrotivara ei ole või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus tasu halduri sellekohase taotluse alusel PankrS § 23 lg-te 1‒3 ja § 661 lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni järgi (PankrS § 65 lg 12). Tegemist on haldurile tasu määramise erandjuhuga. Kuigi pankrotihaldur ei ole praegusel juhul esitanud tasu saamise eelduseks olevat taotlust, tulnuks kohtul pankrotimääruse tühistamise korral käsitleda ka pankrotihalduri tasu ja vajaduse korral muid pankrotimenetluse kuludega seotud küsimusi. Ringkonnakohus seda ei teinud ega juhtinud ka pankrotihalduri tähelepanu sellele, et juhul kui ringkonnakohus pankrotimääruse tühistab, tuleb pankrotihalduril tasu saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus.
22.Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ajutise halduri tasu suuruse kindlaksmääramist ja selle ajutise halduri kasuks väljamõistmist puudutavas osas. Kuivõrd maakohus mõistis ajutise halduri tasu välja pankrotivarast, tuleb ka maakohtu määrus vastavas osas tühistada. Vältimaks olukorda, kus ajutise halduri tasu on kindlaks määratud ja välja mõistetud enne, kui on otsustatud tasu kandma kohustatud isik, tuleb tühistada seega nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus ajutise halduri tasu osas tervikuna (TsMS § 701 lg 3). Asi tuleb vastavas osas saata uueks lahendamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pankrotihaldurile võimalus esitada taotlus tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks ning pankrotiseaduses sätestatud korra kohaselt kindlaks määrata nii pankrotihalduri tasu ja vajalike kulutuste suurus kui ka see, kelle kanda need kulud jäävad.
23.Pankrotimenetluse kulusid ja nende jaotust reguleerib PankrS § 150, ent pankrotiseadus ei reguleeri pankrotimenetlusega kaasnenud kulude hüvitamist olukorras, kus võlgniku pankrotiavaldus jäetakse pärast pankroti väljakuulutamist läbi vaatamata. Samuti ei reguleeri pankrotiseadus pankrotimenetluse kulude hüvitamist olukorras, kus pankrotiavalduse on esitanud esindusõiguseta isik ning kõrgema astme kohus tühistab sel põhjusel pankrotimääruse. Menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet (TsMS § 8 lg 2). Kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse läbi vaatamata, hüvitab võlausaldaja PankrS § 150 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse kulud. Kuigi PankrS § 150 ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda jäävad pankrotimenetluse kulud siis, kui läbi jääb vaatamata võlgniku esitatud pankrotiavaldus, saab TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras kohaldada PankrS § 150 lg-t 3 ja jätta pankrotimenetluse kulud üldjuhul samuti pankrotiavalduse esitanud isiku ehk võlgniku kanda. Siiski tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel arvesse võtta ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse väiteid pankrotimenetluse kulude jaotuse kohta.
24.Ringkonnakohus ei määranud lahendis kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuid jättis menetluskulud aktsiaseltsi NT Bunkering kanda. Kuna Riigikohus saadab asja Harju Maakohtule 7(8)
2-25-16902 osaliselt uueks läbivaatamiseks, jääb Riigikohtus tekkinud menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja lahendava kohtu otsustada.
25.M. Lentsius on Riigikohtule esitatud määruskaebusele lisanud tõendid, millega ta on soovinud tõendada võlgniku maksejõuetust ja vajadust jätkata pankrotimenetlust. Kuivõrd M. Lentsiusel ei ole selles osas kaebeõigust (vt p 17.3), tuleb kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.