Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-26-6355 Käitumiskontrolli ajal on Marten Schmitt kohustatud järgima KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Marten Schmitt kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Marten Schmitt kohustatud pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule ja osalema nõustamistel erialaspetsialisti määratud kordadel. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Marten Schmitt kohustatud käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi Minu Valik. KarS § 75 lg 4 alusel on Marten Schmitt kohustatud täima õppimiskohustust, võtma osa õppetööst ja järgima kooli kodukorda.

elukohajärgsele Kohus tagab

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marten Schmitt, ühiselt koos O.L 21.05.2026 ajavahemikul kella 18.21-18.29 vahel X linnas, aadressil X asuva X ootealal lõid tekkinud konflikti käigus korduvalt kannatanut G.Z . Marten Schmitt lõi vasaku käe rusikaga vastu G.Z peapiirkonda. O.L lõi parema käe rusikaga vastu G.Z pead, löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali asfaldile, osaliselt

1-26-6355 sõiduteele. Seejärel tõusis G.Z püsti, mille järel lõi Marten Schmitt parema jalaga ühel korral G.Z-ile pea piirkonda. Selle löögi tagajärjel vajus G.Z uuesti pikali. Peale seda O.L ja Marten Schmitt lahkusid, kuid tulid paari minuti pärast kannatanu juurde tagasi ning Marten Schmitt lõi pingil istunud G.Z-ile ühel korral parema jalaga vastu tema vasakut kehapiirkonda. Seejärel lõi Marten Schmitt mitte vähem kui neljal korral vasaku käe rusikaga G.Z pea piirkonda. Enda tegevusega tekitasid Marten Schmitt ja O.L G.Z-ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – lahtine peahaav ja pea lahtised hulgihaavad. Marten Schmitt tegevus häiris bussijaamas viibinud asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet, mistõttu kaks kõrvalist isikut, kellest üks oli A.R , sekkusid, seades ohtu ka ennast. Marten Schmitt rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid - avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul viisil vägivaldselt. Marten Schmitt selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega pani Marten Schmitt oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Marten Schmitt süüdi tunnistada KarS 263 lg 1 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale mõjutusvahendi kohaldamist, s.o KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatule, mille kohaselt kohustub Marten Schmitt käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Marten Schmitt kohustub käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub täima õppimiskohustust, võtma osa õppetööst ja järgima kooli kodukorda. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi Minu Valik. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustub pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule ja osalema nõustamistel erialaspetsialisti määratud kordadel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud

1-26-6355 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KarS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata karistusseadustiku § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Seega on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu 226,92 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Marten Schmitti menetluskulud 226,92 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.