Liiklussüüteod

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Vadim Kornõševile mõistetud karistuse kandmata 1 aasta 28 päeva vangistust 388 tunni üldkasuliku tööga.

1-26-7027 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Määrata Vadim Kornõšev üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Vadim Kornõševile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Vadim Kornõšev kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Mõista Vadim Kornõševilt Eesti Vabariigi kasuks välja:

- kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 401,76 eurot; - mootorsõiduki teisaldamise kulu 76,24 eurot; - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 45,71 eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot, s.o kokku menetluskulud 1942,71 eurot.

2 (5)

1-26-7027 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Vadim Kornõševit süüdistatakse selles, et ta juhtis 07.12.2024 kella 23.10 paiku Narvas Fama tn 10/1 juures mootorsõidukit Volkswagen Touareg, riikliku registreerimismärgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Vadim Kornõševi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,76 mg. Samuti süüdistatakse Vadim Kornõševi selles, et ta juhtis 17.05.2026 kella 07.55 paiku Narvas 1. Mai tn 7 juures mootorsõidukit Volkswagen Touareg, riikliku registreerimismärgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Vadim Kornõševi ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,3 mg. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Vadim Kornõšev korduvalt LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Vadim Kornõšev, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Vadim Kornõšev, tema määratud kaitsja ja prokuröri vahel 02.10.2026 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus Vadim Kornõševi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ning palub kohtus Vadim Kornõševile karistuseks mõista 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Vadim Kornõševi poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o alates 07.12.2024 kuni 08.12.2024. Ärakandmata karistus on 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Vadim Kornõševile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 28 päeva vangistust, 388 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub Vadim Kornõšev järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 kohaselt ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatule, nimelt Vadim Kornõšev on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on teadaolevalt aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 3 (5)

1-26-7027 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Vadim Kornõšev üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui Vadim Kornõšev hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Vadim Kornõšev paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Vadim Konõševile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Vadim Kornõšev kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kokkuleppe kohaselt tuleb Vadim Kornõševilt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1419 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 45,71 eurot, mootorsõiduki teisaldamise kulu 76,24 eurot ja kaitsjatasu 401,76 eurot, s.o kokku 1942,71 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel Vadim Kornõšev kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kokku summas 1942,71 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arveldusarvele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdimõistetu võib kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Kaks tõendusliku alkomeetri väljatrükki, mis asuvad kriminaaltoimikus, jätta kriminaaltoimiku juurde. KarS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduauto Volkswagen Touareg, riikliku reg-märgiga xxx, VIN-kood xxx, Vadim Kornõševile kohtuotsuse jõustumisel. Kõnealune sõiduauto asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna territooriumil Tiigi tn 9, Narva. 02.10.2026. a toimunud kohtuistungil prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles selliselt kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab süüdistatava tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Vadim Kornõšev KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning 4 (5)

1-26-7027 mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus, sh lisakaristus, süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkulepe on saavutatud ka asitõendite osas. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.