4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (taotleja) esitas 23. septembril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mis saabus Tartu Halduskohtusse 25. septembril 2026. Taotluse kohaselt keeldub Viru Vangla taotlejale tagamast psühhiaatrilist abi. Viru Vangla piinab ning alandab taotlejat. Taotleja õigusi rikutakse intensiivselt ning ta mõtleb enda tapmisele. Taotleja tervislik (eelkõige vaimne) seisund halveneb, kuid abi talle ei osutata. Taotleja esitas Viru Vanglale vaide. Taotleja palub vabastada ennast riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Viru Vangla esitas 27. septembril 2026 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et taotleja esitas 23. septembril 2026 Viru Vanglale adresseeritud vaide, mis edastati lahendamiseks Tartu Vanglale. Taotleja karistus sai kantud 23. septembril 2026, kuid seejärel ta vahistati (kriminaalasi nr 1-26-6629) ning paigutati 24. septembril 2026 vangiregistri andmetel justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 "Täitmisplaan" (täitmisplaan) järgi Tartu Vanglasse. Kuna taotleja ei paikne enam Viru Vanglas, on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
3-26-3006
3.Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2026. a määrusega X-i esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja taotluse täiendamiseks ja põhistamiseks.
4.Taotleja esitas 28. septembril 2026 taotluse täienduse, milles vaidleb vastu Viru Vangla seisukohale. Ta viibib Tartu Vanglas ajutiselt menetlustoimingute lõppemiseni ja seejärel paigutatakse ta tagasi Viru Vanglasse. Taotleja soovib Viru Vangla kohustamist tagada talle psühhiaatriline abi.
5.Viru ja Tartu Vangla selgitasid 1. oktoobril 2026 ühises vastuses kohtunõudele, et taotleja ei viibi Tartu Vanglas ajutiselt ning vahistatuna on paigutamise aluseks täitmisplaani § 3 lg 1 p 1. Taotleja paikneb Tartu Vanglas kuni vahistatuse lõpuni või kohtumenetluseni. Vanglatel puudub ligipääs taotleja terviseandmetele ning teadmine taotleja ravisoovist on lünklik. Teadaolevalt on taotleja vaimse tervise õe jälgimisel ning vanglatele ei ole teada, et tervishoiuteenuse osutaja oleks pidanud tarvilikuks planeerida eriarsti (psühhiaatri) vastuvõttu. Tartu Vanglal puudub pädevus anda hinnangut esialgse õiguskaitse taotlusele, mis puudutab raviteenuse sisu.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vabakasutuskontost ajavahemiku 23. mai kuni 22. september 2026 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, siis arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ja menetlusökonoomia põhimõtet, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest.
7.Kohus mõistab, et taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Viru Vangla kohustamist tagada taotlejale psühhiaatriline abi Viru Vanglas. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla 27. septembri 2026. a vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja esitas Viru Vanglale vaide, millega soovis endale psühhiaatrilise abi tagamist. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle.
8.Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib hilisema lõpplahendiga osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega
3-26-3006 taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
9.Kohus juhtis taotleja tähelepanu 28. septembri 2026. a määruses sellele, et ta viibib Tartu Vanglas ning seetõttu ei saa talle psühhiaatrit tagada Viru Vangla ja seal tervishoiuteenust osutav Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Taotleja kirjeldas kohtule taotluse täienduses, et tema hinnangul paigutatakse ta Viru Vanglasse ning seetõttu on vaja edasiulatusvalt kohustada just Viru Vanglat psühhiaatrilist abi tagama. Kohus taotleja hinnanguga ei nõustu. X-i kinnipeetava staatus lõppes 23. septembril 2026, kui saabus karistuse kandmise tähtaeg. Kriminaalasjas nr 1-26-6629 tehtud Tartu Maakohtu 22. septembri 2026. a määrusega anti luba taotleja vahistamiseks kuni 23. novembrini 2026 ning seega viibib taotleja kinnipidamisasutuses vahistatuna. Täitmisplaani § 3 lg 1 p 1 järgi paigutatakse Tartu Vanglasse vahistatu, kelle kriminaalasi on kohtueelses menetluses, kui tema suhtes on kriminaalmenetluses tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus. Taotleja viibib Tartu Vanglas vahistatu paigutamist puudutava üldise sätte alusel ning väär on taotleja arusaam, et ta viibib Tartu Vanglas ajutiselt menetlustoiminguteks. Kohus nõustub vanglate seisukohaga, et praegusel juhul ei ole ettenähtav taotleja paigutamine lähimas tulevikus Viru Vanglasse. Kohtu hinnangul ei saa taotlejat tabada Viru Vanglas rasked tagajärjed, mille vastu tuleks esialgse õiguskaitse korras meetmeid rakendada. Kuna isiku Viru Vanglasse paigutamine ei ole ettenähtav, siis ei saa Viru Vanglas psühhiaatrilist abi ka tagada. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus.
10.Kuna taotleja viibib hetkel Tartu Vanglas, siis ei saa kohtu hinnangul täielikult välistada meetmete võtmist Tartu Vangla või Sihtasutuse Viljandi Haigla suhtes. Sellega seonduvalt märgib kohus järgmist. Taotleja ei ole kohtule väljendanud rahulolematust või võimalikke negatiivsete tagajärgede saabumist Tartu Vanglas. Kohtule on üheselt mõistetav, et taotleja ise peab raskete tagajärgede saabumist võimalikuks ainult siis, kui ta paigutatakse Viru Vanglasse. Taotleja ei soovinud esialgse õiguskaitse meetme rakendamist Tartu Vangla suhtes ning pole üheski avalduses esile toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaks tema kiireloomulist abivajadust Tartu Vanglas. Tartu Vanglalt saadud teabe kohaselt viibib taotleja vaimse tervise õe jälgimisel, mille pinnalt järeldab kohus, et taotlejale ei ole meditsiiniline abi kättesaamatu. Esitatud teabe pinnalt ei nähtu kohtule, et kaebajat ähvardaksid pöördumatud tagajärjed Tartu Vanglas ning seetõttu ei ole kohtule äratuntav taotleja esialgse õiguskaitse vajadus Tartu Vanglas.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.