Muud

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu. Asjaolud:

Arvestades Võlgniku majanduslikku seisundit ja tema suhtes ainuüksi täitemenetlustes (kokku 17) esitatud nõudeid, mida ei ole pikema aja vältel õnnestunud täita, ei saa kahtlust olla selles, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja ei näe tõsiseltvõetavat perspektiivi ka Võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamismenetluse alustamisel kuivõrd kohtutäituri tõendist nähtuvalt ei ole Võlgnik suutnud enam kui 1,5 aasta vältel ainuüksi täitemenetluse esemeks olevaid kohustusi vähendada. Arvestades kohustuste ulatust ei pea Avaldaja reaalseks, et Võlgnik suudaks kohustusi mõistlikus ulatuses ja mõistliku aja jooksul täita. Viru Maakohtu 18.09.2024.a. kohtumäärusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati usaldusisikuks Martin Krupp.

Võlgniku üldiseloomustus

T. S. (edaspidi ka võlgnik), on sündinud XXX. a, isikukood XXX, elukoht: XXX; epost: XXX.

Töökoht: AS F.

Igakuine sissetulek: Töötasu 1700-1800 eurot (neto).

Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline.

Järeltulijad (lapsed): Võlgnikul on 2 last: M. S. (isikukood XXX) ja A. S. (isikukood

XXX).

Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva:

Võlgniku sissetulekuks on töötasu AS-is F, summas 1700-1800 eurot (neto).

Transpordiameti esitatud andmete kohaselt võlgniku nimele käesoleval hetkel liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Võlgnikule on kuulunud järgmised sõidukid: Mark,mudel

Esmane registreerimine

Audi A6 Allroad 2007.a XXX

Kommentaar Võlgnik on võõrandanud sõiduki 25.09.2021.a oma emale, S. S., Võlgnik ise oli jäänud sõiduki kasutajaks. 29.05.2023.a on sõiduk edasi võõrandatud B. S., sõiduki

kasutajaks on jätkuvalt võlgnik ise.

TIKI O1

2021.a

Võlgnik on võõrandanud sõiduki 25.09.2021.a oma emale, S. S., Võlgnik ise oli jäänud sõiduki kasutajaks. 29.05.2023.a on sõiduk edasi võõrandatud B. S., sõiduki kasutajaks on jätkuvalt võlgnik ise.

Kuna võõrandamise tehingud on tehtud võlgniku lähikondlasega, võlgniku emaga, siis usaldusisiku hinnangul võib olla siin vara tagasivõitmise võimalus. Võlgnik ise on edastanud alljärgneva info sõidukite võõrandamisega lähikondlasele:

oma

Auto läks emale kuna ta aitas mul tasuda osasid võlgnevusi ca 4000,,kui emal tervis läks väga halvaks ennem oma surma siis ta jättis kõik oma nooremale pojale, Tiki treiler oli tegelikult ema enda ostetud aga ta ei soovinud enda nimele kuna ei tahtnud seda abikaasaga ühisvarasse mingi hetk ma ikkagi andsin talle selle tagasi kuna mul endal oli kasutada tööandja auto ja ka haagis, kasutajaks olen märgitud lihtsalt nende enda soovil isa suri XXX ja ema suri XXX. Praegune asjade omanik ja kasutaja on vend.

Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: -

Korteriomand (registriosa nr XXX) aadressil XXX, pindala 73,60 m 2. Võlgniku edastatud andmetel elab seal tema vend. Korteri hinnanguline väärtus võlgniku arvamusel on 10 000 eurot. Usaldusisik on uurinud sarnaseid kortereid ja nende hindu, korteri eeldatav väärtus võiks olla maksimaalselt 5000 eurot. Korteriomand on arestitud kohtutäitur N. M. poolt.

-

Kinnistu (registriosa nr XXX) aadressil XXX. Pindala 1311 m 2. Kinnistul asub renoveeritud elamu ja seal elab võlgnik ise. Kinnistu hinnanguline väärtus on usaldusisiku arvates maksimaalselt 50 000 eurot. Kinnistu on arestitud kohtutäitur A. K. poolt. Võlgnik on vaidlustanud täitemenetluse A. K. menetluses olevas täiteasjas nr XXX, milles täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegipidajaks Ü OÜ (registrikood XXX). Hüpoteek on loovutatud Revensen OÜ-le.

Varasemalt on võlgnikule kuulunud järgmine kinnisasi: -

Kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX, elamumaa 100%, pindala 2312 m2 . Kinnistu kuulus 1⁄2 kaasomandi osas võlgnikule ja 1⁄2 kaasomandi osas K. S. 26.02.2016.a kinnistamisavalduse alusel. 11.10.2021.a asjaõiguslepingu alusel (kinkelepingu) on kinnistu ainuomanik K. S., kes on teadaolevalt võlgniku laste ema.

Korteriomandi osa oli võlgniku poolt omandatud 26.02.2016 lepinguga, omandamisel korteriomand koormati 1.järjekoha hüpoteegiga XXX AS kasuks summas 611000 EEK (39050 EUR) ja see hüpoteek tagas panga nõuet, mis tulenes XXX ja T. S. ja K. S. (ühisvõlgnikud) vahelises laenulepingus tulenevate nõuete täitmist (laenulepingu kohta korteriomandi omandamise lepingust kajastuva info kohaselt andis pank nimetatud korteriomandi omandamiseks laenu summas 17550 EUR), Korteriomand oli omandatud 19500 EUR eest. T. S. ja K. S. sõlmisid 11.10.2021 aastal kinkeleping, millega T. S. kinkis K. S. oma omandis oleva 1⁄2 suuruse kaasomandi osa sellest korteriomandist. 11.10.2021 aastal kinkeleping ei sisaldanud mingeid täiendavaid kokkuleppeid. Puudus ka kokkulepe seoses AS XXX laenukohustuse täitmisega. Nähtuvalt võlgniku poolt XXX AS-is avatud enda pangakonto väljatrükist, siis võlgnik on jätkanud pangale laenumaksete tasumist ka peale 11.10.2021 kinkelepingu sõlmimist.

Usaldusisikule laekunud info kohaselt on võlgnikul kohustusi järgmiste võlausaldajate ees, kogusummas 89 713,83 eurot: -

T AS nõue summas 3348,38 eurot; S AS nõue summas 10835,41 eurot; S AS nõue summas 1412,30 eurot;

-

G oü summas 7423,74 eurot, G OÜ nõue summas 14462,16 eurot; P OÜ nõue summas 3973,41 eurot; A OÜ nõue summas 20 291,66 eurot; EMTA nõue summas 50 eurot; H AS nõue summas 2527,16 eurot; B OÜ (endine O OÜ) nõue summas 17 871,26 eurot; S AS nõue summas 7474,82 eurot.

T AS vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 3348,38 eurot. Nõue tuleneb alljärgnevast: AS T ja T. S.e vahel oli sõlmitud Krediidileping nr XXX. 07. september 2022 Viru Maakohtu Kohtumääruse XXX alusel kinnitati kompromiss. T. S. tunnistab tema vastu tsiviilasjas esitatud nõuet summas 3 637.15 eurot, millest põhivõlg on summas 3 161.19 eurot, intress on summas 244.02 eurot, viivis 4.44 eurot ning 1⁄2 riigilõivust 227.50 eurot. Vastavalt määrusele peab T. S. tasuma 3 637.15 eurot igakuiste maksetena 73 kuu jooksul alates 20.10.2022 iga kuu kahekümnendal (20) kuupäeval järgmiselt: 20.10.2022 kuni 20.09.2028 makse summas 50 eurot ning viimane makse 20.10.2028 summas 37.15 eurot. Maksed peavad laekuma AS T arvelduskontole nr XXX selgitusega „T. S. lepingu XXX täitmine“. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. (kompromissi punktis 1.2.) sätestatud maksekohustuse rikkumise korral tuleb tasuda viivist 0,065% tasumata põhivõlgnevuse summalt päevas. Viimane laekumine oli AS T 22.05.2023. Seisuga 21.06.2023 on T. S.e võlgnevus kokku 3,348.38 eurot + viivis. C AS vastuse kohaselt omab võlgnik XXX kasutamise lepingut krediidilimiidiga 800 eurot. Seisuga 18.09.2024.a on kasutatud limiit 818,38 eurot. XXX AS vastuse kohaselt on võlgniku kohustused järgmised: 1) laenud: Lepingu number

XXX

Lepingu nimetus

Lepingu sõlmimise kuupäev

Lepingu lõppemise kuupäev

Eluasemelaen 29.02.2016 15.02.2034 EIS tagatisega XXX Väikelaen 21.09.2020 07.09.2025 2) Laenulepingu number XXX tagatis korteriomand XXX 3) Teenustasu võlgnevused Võlgnevus väljavõtete/teatiste eest summas 5,00 eurot; Võlgnevus arvelduspaketi eest summas 1,95 eurot.

Krediidijääk EUR seisuga 11.08.2024 (sisaldab põhiosa võlgnevust) 10 835,41

Võlgnevuses nõuded seisuga 11.08.2024 EUR

1 412,30

102,51

0,00

G oü vastuse kohaselt, on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 7423,74 eurot. Nõue tuleneb mitmetest erinevatest maksekäskudest.

G OÜ vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 14 462,16 eurot. Nõue tuleneb 23.05.2018.a ja 25.01.2019 sõlmitud järelmaksulepingust viitenumbriga nr XXX. Seisuga 25.03.2022, mil varasem võlausaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles, oli panga arvestatuna koguvõlgnevus 10 722,03 eurot ning see koosnes järgmistest osadest: põhiosa 9923,18 €, intress 752,10 €, loovutatud viivis 24,50 €, laenu haldustasu kulu 17,40 € ja võlgnevuse sissenõudmiskulu (meeldetuletuskirjade tasu) 4,85 €. Eelnevale saavad lisanduda võlgnevuse sissenõudmiskulud pärast lepingu ülesütlemist (meeldetuletuskirjad) ning täiendav viivis. Pärast lepingu erakorralist ülesütlemist lisandusid võlgnevuse sissenõudmiskulud kogusummas 50 €, (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Uus võlausaldaja arvestab lepingu järgi täiendavat viivist alates 26.03.2022 põhinõudelt (9923,18 €-lt ehk vastavalt põhiosa) ning määraga 0,041 % päevas. Viivis seisuga 17.09.2024 on 3690,13 € .Kokku moodustab nõude suurus antud lepingu osas 14 462,16 eurot. P OÜ vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu 3973,41 eurot. Nõue tuleneb Viru Maakohtu 29.09.2021.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX. Kohtumäärus on jõustunud. J OÜ vastuse kohaselt on neil menetluses järgmised A OÜ nõuded: 1.A OÜ (loovutatud I); võlanõue summas 6320,68 eurot; ts.asja nr: XXX; kohtutäitur: T. A.; 2.A OÜ (loovutatud I); võlanõue summas 7500,98 eurot; ts.asja nr: XXX; kohtutäitur: T. A. Sh täiendav viivis 2230,66; laekunud 1286,09; 3.A OÜ (loovutatud I); võlanõue summas 6470,00 eurot. H AS vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu kogusummas 2527,16 eurot. Nõue tuleneb Viru Maakohtu 02.12.2022.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX. B OÜ (endine O OÜ) vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu 6 nõuet, kogusummas 17 871,26 eurot. Nõuete aluseks on 4 kohtumäärust ning 1 maksekäsk. S ASi vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 7474,82 eurot. Nõue tuleneb laenulepingust nr XXX. Lepingu tasumiseks on sõlmitud kompromiss, mis kinnitatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2023.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX. Kohtutäiturite-ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas järgmised täitemenetlused, kokku 15 menetlust: XXX XXX XXX

Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole võlgnikul 24.09.2024.a seisuga maksuvõlga. Võlgnikul kuulub tasumisele järgmised riiginõuded: Nõude liik Saldo (eurodes) Sh tasumistähtpäev Sh tasumistähtpäev saabunud tulevikus Riigilõiv

kohtuasjade toimingutelt Võlgnik ei ole esitanud 2023.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Võlgnikule on deklareerinud väljamaksete tegemist viimasel viiel aastal järgmised ettevõtted: 2019-2024.a AS F (XXX), 2021.a XXX (XXX), 2021.a C AS (XXX), 2022.a AS Pensionikeskus (14282597).

Kokkuvõte

Võlgniku maksejõuetusavalduse esitas võlausaldaja Revensen OÜ (registrikood 16625699). Avaldaja hinnangul on Võlgniku väited tema varalise seisundi kohta alusetud, eksitavad ja vastuolus võlgniku enda poolt teises kohtuasjas varem kohtule esitatud andmete ja seisukohtadega. Võlgnik T. S. pöördus 30.05.2023.a. ise Viru Maakohtu poole enda maksejõuetuse avaldusega, milles palus enda võlgade ümberkujundamist. Kohus menetles asja tsiviilasja nr XXX raames ning lõpetas menetluse 12. septembri 2023.a. määrusega ilma võlgade ümberkujundamismenetlust alustamata. Viru Maakohus on 12. septembri 2023.a. määruses tuvastanud, et Võlgnik T. S. on püsivalt maksejõuetu. Tuginedes kohtu poolt määratud usaldusisiku aruandele tuvastas kohus, et Võlgnikul on vara koguväärtusega 47 000 eurot. Sealhulgas on kohus vara hulgas arvestanud ka Võlgnikule kuuluvat korteriomandit aadressil XXX, mille väärtuseks on kohus Võlgniku enda poolt esitatud andmetest lähtuvalt lugenud 2000 eurot ning kinnisasja aadressil XXX, mille väärtuseks on kohus Võlgniku enda poolt esitatud andmetest lähtuvalt lugenud 45 000 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nimetatud kinnisasjade väärtus on möödunud aasta jooksul tõusnud vastavalt 500% korteriomandi puhul ja 70% maatüki puhul. Pigem on vastavad väärtused seoses kinnisvaraturul toimunud langusega tänaseks vähenenud. Muud väärtust omada võivad varaesemed (sõidukid) on Võlgnik vahetult enne maksejõuetuse avalduse esitamist võõrandanud endaga seotud isikutele, millega seonduvalt on kohus asunud 12.09.2023.a. määruse põhjendavas osas seisukohale, et Võlgnik on enne usaldusisiku määramist teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Sellega on muuhulgas tuvastatud ja täidetud ka alternatiivne alus Võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamiseks PankrS § 10 lg 2 p 3 alusel. 12.09.2023.a. määrusega on kohus ühtlasi tuvastanud Võlgniku kohustuste ulatuse. Tookord usaldusisiku poolt kogutud andmete kohaselt oli Võlgnikul

kohustusi kokku 111 263,42 euro ulatuses. 12.09.2023.a. määrusega on Viru Maakohus tuvastanud, et Võlgnik oli sellel ajal püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja hinnangul ei ole mingisugust alust arvata, et Võlgniku vara oleks võrreldes 12.09.2023.a. seisuga märkimisväärselt suurenenud või kohustused vähenenud. Uusi varaobjekte võlgniku vara hulka tekkinud ei ole. Võlgniku väide, mille kohaselt on ta tema suhtes toimuvates täitemenetlustes suutnud aasta kestel võlgnevusi vähendada suurusjärgus 50 000 eurot ei vasta tõele. Võlausaldaja pöördus andmete saamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur A. K.’i poolt edastatud teabe kohaselt on Võlgnik perioodil 01.08.202311.09.2024 tasunud enda võlgnevuste katteks kõigis täitemenetlustes kokku 3545,92 euro ulatuses. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks tema igakuine töötasu summas 1700 eurot, kaks kinnisasja hinnangulise koguväärtusega 105 000 eurot, kohustusi on aga vähemalt summas 65 160,76 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku vara (kahe kinnistu kogu väärtus) väärtuseks kuni 55 000 eurot ja kohustuste suurus vähemalt 89 713,83 eurot. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku puhul oleks mõistlikum välja kuulutada pankrot ning algatada kohustusest vabastamise menetlus. FiMS § 19 lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksekontode väljavõtete kohaselt on ta juba vähemalt 5 aastat olnud olukorras, kus pidevalt võetakse laene ja tagastatakse laene. Nähtuvalt täitemenetluse registriandmetest, siis võlgnikul on olnud makseraskused vähemalt 2021 aastast (esimesed täitemenetlused on aastast 2021, mis on siiani pooleli ehk võlgnik ei ole suutnud täita neid võlakohustusi). Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 17 ja 45 ning PankrS §-dest 1 ja 31, on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik palub: -

Kuulutada välja T. S.’e, isikukood XXX, pankrot;

-

Määrata esimese võlausaldajate aeg ja koht; Algatada kohustustest vabastamise menetlus

Samuti palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja usaldusisiku büroo Saneerimismenetluse OÜ kasuks.

Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse

Tunnid 0,5

Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid

Tutvus võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegi täiendavad päringud

Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Suhtles võlgniku esindajaga täpsustavate andmete saamiseks Kokku

5,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2023. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp’i tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a XXX

XXX AS) kasuks 13 töötunni eest 1560 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1903,20 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

MENETLUSKULU:

Menetluskulud jätta T. S.e kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast lõpplahendi jõustumist. Määrata usaldusisiku Martin Krupi tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a XXX XXX AS) kasuks 13 töötunni eest 1560 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1903,20 eurot. Usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult. 04.11.2024 kohtumäärus kohtumäärusega.

2-24-12174

jõustus

16.10.2025

Tartu

Ringkonnakohtu

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.