Viru Maakohtu 08.10.2026. a määrus Ilja Pozdnjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises süüdimõistetu Ilja Pozdnjakov (isikukood: 38105133751)
Teised määruskaebemenetluse pooled
prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
M
IS
E
O
Määruskaebuse esitaja
TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB
ST
Edasikaebamise kord
U
Jätta Ilja Pozdnjakovi määruskaebus Viru Maakohtu 08.10.2026. a määrusele rahuldamata.
U
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
JÕ
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 20.02.2026. a otsusega tunnistati Ilja Pozdnjakov kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti karistuse kandmise alguseks 31.12.2025.
2.Viru Vangla esitas 21.09.2026 Viru Maakohtule materjalid I. Pozdnjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Vangla toetas karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul ei näita senised andmed, et I. Pozdnjakovi kuritegelikud hoiakud oleksid piisavalt muutunud või et ta käituks vabaduses õiguskuulekalt.
3.Viru Maakohtu 08.10.2026. a määrusega jäeti I. Pozdnjakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
3.1.Maakohus märkis, et I. Pozdnjakovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku korraldusele allumata jätmise eest ning ta oli keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis „Eluviis 24/7“. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses alluda kehtestatud korrale, seab see kohtu hinnangul kahtluse alla isiku suutlikkuse teha seda vabaduses. Positiivseks pidas kohus, et I. Pozdnjakov vanglas töötab.
O TE
L
3.2.Olulise asjaoluna arvestas kohus ka tema varasemat kuritegelikku käitumist. Isikut on korduvalt karistatud nii varavastaste kuritegude kui ka narkootikumide tarvitamise ja joobes juhtimisega seotud õigusrikkumiste eest. Kuritegude toimepanemise põhjused, nagu sõltuvusainete tarvitamine, impulsiivsus, grupi mõju ja majandusliku kasu taotlemine, ei ole kohtu hinnangul piisavalt kõrvaldatud.
O
3.3.Vabanemisel puudub I. Pozdnjakovil kindel töökoht, samas on tal võlgnevused ning väga väikesed säästud vabanemisfondis. Kuna isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, leidis kohus, et ebakindel majanduslik olukord võib suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu.
M
IS
E
3.4.I. Pozdnjakovi on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) alusel, viimati 2026. aastal. Tal on tuvastatud sõltuvus, enne käesoleva vangistuse kandmist tarvitas ta amfetamiini. Isik pidi vangistuse ajal läbima sotsiaalprogrammi „Eluviis 24/7“, kuid keeldus seda tegemast. Seega puudub kohtu hinnangul alus järeldada, et tema hoiakud ja käitumine seoses narkootiliste ainete tarvitamisega oleksid muutunud. Sellest tulenevalt püsib jätkuvalt narkootikumide tarvitamisest tulenev uute õigusrikkumiste toimepanemise oht.
ST
U
3.5.Täiendavalt märkis kohus, et varasemad leebemad mõjutusvahendid ei ole andnud soovitud tulemust. I. Pozdnjakov pani uue kuriteo toime vahetult pärast seda, kui oli vabanenud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt ning viibis katseajal. Seetõttu ei tekkinud kohtul veendumust, et ka elektroonilise valve, katseaja ja kriminaalhoolduse tingimustes hoiduks ta uutest õigusrikkumistest.
U
3.6.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub piisav alus järeldada, et I. Pozdnjakov käituks vabaduses õiguskuulekalt, mistõttu jäeti tema ennetähtaegse vabastamise taotlus rahuldamata.
JÕ
Määruskaebus
4.Maakohtu määruse vaidlustas I. Pozdnjakov, kes taotleb enda vabastamist. I. Pozdnjakovi hinnangul ei ole kohtuniku arvamus põhjendatud, et ta hakkab vabaduses uuesti uimasteid tarvitama ja poest varastama. Ta on võtnud ühendust rehabilitatsioonikeskusega ning keskus on valmis võtma teda pooleks aastaks või kauemaks ravile, et vähendada riski uimastite taastarvitamiseks. Rehabilitatsioonikeskus on kinnine asutus, kus ta saab professionaalset abi.
Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale I. Pozdnjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise küsimuses. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
O TE
L
6.Vaidlust ei ole selles, et I. Pozdnjakovi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriumite alusel. Kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKK nr 3-1-1-12-17, p 21). Maakohus on I. Pozdnjakovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel analüüsinud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigustatult, et vaatamata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavale asjaolule ei ole veel võimalik teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
IS
E
O
7.Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et ta hakkab vabaduses uuesti narkootilisi aineid tarvitama ning varastama. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. I. Pozdnjakovil on tuvastatud sõltuvus. Tal on pikaajaline ja korduv narkootikumide tarvitamise ajalugu. Teda on korduvalt karistatud NPALS-i alusel. Viimati karistati teda 2026. aastal (20.12.2025 toime pandud teo eest). Enne käesolevat vangistust tarvitas ta amfetamiini süstimise teel ning tal on esinenud ka üks üledoos. Märkimisväärne on see, et I. Pozdnjakov keeldus vanglas läbimast sõltuvuskäitumise vähendamisele suunatud programmi „Eluviis 24/7“. Maakohtus toimunud istungil selgitas I. Pozdnjakov keeldumist asjaoluga, et tal polnud lihtsalt aega. Ringkonnakohtule näitab see, et I. Pozdnjakovil ei ole motivatsiooni oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Tema suhtumine narkootikumide tarvitamisse või oma sõltuvusse ei ole muutunud, mistõttu püsib jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemise oht.
U
ST
U
M
8.Seda järeldust ei väära ka isiku avaldatud soov minna rehabilitatsioonikeskusesse. Kuna isik on keeldunud individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimisest, ei näita üksnes rehabilitatsioonisoovi väljendamine veel tegelikku motivatsiooni oma sõltuvusprobleemiga tõsiselt tegeleda ega kinnita, et tema hoiakud narkootikumide tarvitamise suhtes oleksid muutunud. Lisaks on I. Pozdnjakov pannud varavastaseid kuritegusid toime just sõltuvuse tõttu. Ta märkis maakohtu istungil, et pani toime vargusi selleks, et saada raha narkootikumide tarvitamiseks. Seega on sõltuvuskäitumine olnud varasemate varguste ajendiks ning puuduvad veenvad andmed, et see seos oleks vangistuse kestel kõrvaldatud.
JÕ
9.Uue kuriteo toimepanemise ohtu tõstab I. Pozdnjakovi eelnev käitumine kriminaalhooldusel ja katseajal. I. Pozdnjakov vabastati varasema kohtuotsusega osaliselt vangistuse kandmisest ning talle määrati 1 aasta 6 kuu pikkune katseaeg koos käitumiskontrolliga. Seejuures pidi I. Pozdnjakov kohe ära kandma kolm kuud vangistust, mille alguseks loeti 15.09.2025. Ta vabanes vangistusest 15.12.2025 ning juba 31.12.2025 pani ta toime uue kuriteo. Seega vangistus ega sellele järgnenud kriminaalhooldus talle kuritegusid ära hoidvat mõju ei avaldanud. Ringkonnakohus arvestab ka asjaolu, et süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Seegi võimaldab järeldada, et tema suhtumine õiguskorra nõuetesse pole sedavõrd positiivselt muutunud, et maandada piisavalt uute õigusrikkumiste toimepanemise ohtu.
10.Rehabilitatsioonikeskusesse mineku kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Tegemist on üksnes I. Pozdnjakovi väljendatud kavatsusega, mida ei toeta ükski objektiivne tõend. Materjalidest ei nähtu, et süüdimõistetule oleks rehabilitatsioonikeskuses koht tagatud või
et vastav asutus oleks kinnitanud tema vastuvõtmise võimalikkust. Samuti puuduvad andmed rehabilitatsioonikeskuse konkreetse asukoha kohta ning sellest tulenevalt ei ole kontrollitud, kas nimetatud elukoht vastaks elektroonilise valve kohaldamiseks esitatavatele tehnilistele nõuetele. Seetõttu ei saa kohus pidada rehabilitatsioonikeskusesse elama asumist käesoleval ajal realistlikuks ega piisavalt kindlaks plaaniks, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seetõttu ei anna kaebuses esitatud väited alust asuda seisukohale, et I. Pozdnjakovi ennetähtaegne vabastamine oleks praegu põhjendatud.
L
11.Seetõttu tuleb KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel jätta Viru Maakohtu 08.10.2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.