Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse 30.10.2026 erakorraline ettekanne taotlusega pöörata Vitali Avdejenkole mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel
Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanna Vitali Avdejenkole mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldada.
U
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Vitali Avdejenkole Viru Maakohtu 01.11.2024 otsusega nr 1-24-6385 mõistetud vangistuse ärakandmata osa.
JÕ
Lugeda karistusest kantuks Vitali Avdejenko tehtud üldkasulik töö 510 tunni ulatuses. Pöörata täitmisele vangistuse ärakandmata osa 6 (kuue) kuu ulatuses, mis vastab 180 tegemata üldkasuliku töö tunnile. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Vitali Avdejenkole kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vitali Avdejenko vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista Vitali Avdejenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 133,92 eurot (sh käibemaks 25,92 eurot). Väljamõistetud menetluskulu hüvitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
1-24-6385 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank), EE957700771001523585 (LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtajaks tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
O TE
L
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
IS
E
O
1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.11.2024 otsusega nr 1-24-6385 tunnistati V. Avdejenko süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Mõistetud vangistus asendati 690 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrati kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustati teda mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti ettekirjutusel, ning osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 19.11.2024.
JÕ
U
ST
U
M
2.Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Nadezhda Migatšova koostas 30.10.2026 erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata V. Avdejenkole mõistetud vangistuse ärakandmata osa KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Ettekande kohaselt on 30.10.2026 seisuga ettenähtud 690 tunnist tehtud 510 tundi ning tegemata 180 tundi. Ettekandes heidetakse V. Avdejenkole ette üldkasuliku töö tegemata jätmist 13., 20. ja 22.05.2026 ning ajavahemikel 07.–31.07.2026 ja 08.–23.10.2026. Samuti ei ilmunud V. Avdejenko registreerimisele 08. ja 20.07.2026 ning 03., 18. ja 25.08.2026. Üldkasuliku töö ajakava lõpetati 26.10.2026 seoses erakorralise ettekande ettevalmistamisega. Esimene kohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus 28.11.2024. Kriminaalhoolduse kestel tehti V. Avdejenkole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise eest kaks kirjalikku hoiatust. Ajavahemikul 14.01.–18.03.2026 läbis ta täies mahus liiklusohutusprogrammi. Ametnik hindab kriminaalhoolduse kulgemist mitterahuldavaks ja leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole oma eesmärki täitnud. Kohtuistung 12.11.2026
3.Kohtuistungil V. Avdejenko kinnitas, et ei soovi vangistuse täitmisele pööramist ning on oma kirjalikus seletuses palunud üldkasuliku töö lõpetamiseks lisaaega. Ta lisas, et kui lisaaja andmine ei ole seaduse järgi võimalik, peab ta sellega leppima.
4.Kaitsja Leelo Viil tõi kohtuistungil süüdimõistetu kasuks esile, et valdav osa üldkasuliku töö tundidest on tehtud, sotsiaalprogramm läbitud ning kontakt kriminaalhooldusametnikuga säilinud. Samuti märkis kaitsja, et süüdimõistetul võisid olla kohustuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Kaitsja leidis siiski, et kuna töö tegemiseks on määratud maksimaalne
1-24-6385 tähtaeg ja tema hinnangul on see ammendatud, on võimalused karistuse täitmisele pööramisele vastu vaielda piiratud.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
L
5.Kohus kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning hinnanud kohtule esitatud materjale kogumis, leiab, et taotlus pöörata V. Avdejenkole Viru Maakohtu 01.11.2024 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
E
O
O TE
6.KarS § 69 lg 6 sätestab, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Riigikohtu üldkogu selgituse kohaselt peab täitmiskohtunik kõigepealt tuvastama sätte kohaldamise eeldused ning seejärel valima sobiva õigusliku tagajärje; kohtul on seejuures ulatuslik kaalutlusõigus (RKÜKo 3-1-1-5-13, p 33). Seadus ei nõua kõigi leebemate abinõude eelnevat järjestikust rakendamist, kuid nende sobivust tuleb sisuliselt kaaluda.
M
IS
7.Erakorralise ettekande järgi selgitati V. Avdejenkole 28.11.2024 kohtumisel kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning rikkumiste korral erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Samuti selgitati talle kriminaalhoolduse kestel korduvalt kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajalikkust. Nimetatu toetab järeldust, et ta oli üldkasuliku töö tegemise ja registreerimise kohustusest teadlik.
JÕ
U
ST
U
8.30.10.2026 erakorralise ettekande järgi on V. Avdejenkol tehtud 510 tundi ja tegemata 180 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemata jätmist heidetakse ette 13., 20. ja 22.05.2026 ning ajavahemikel 07.–31.07.2026 ja 08.–23.10.2026. Järgnevalt tuleb hinnata konkreetseid üldkasuliku töö ajakava rikkumisi, nende põhjusi ja süüdimõistetu tegelikku võimalust tööd teha. Riigikohtu selgituse kohaselt ei ole töö tegemata jätmine ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine. Kui peatamise tõttu ei ole allesjäänud aja jooksul võimalik seaduses sätestatud töö tegemise tingimusi järgides kõiki tunde ära teha, ei saa üksnes sel põhjusel vangistust kõrvalehoidumise tõttu täitmisele pöörata (RKKKm 1-18-7273/118, p 12). V. Avdejenkole määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist ei ole ühegi varasema kohtumäärusega peatatud.
9.XXXXXXXXXXXX Oktoobrikuu puudumisi on süüdimõistetu põhjendanud perekondlike asjaoludega, neid konkretiseerimata. Seega ei anna esitatud vastustes märgitud kuupäevad alust lugeda ühtki ettekandes nimetatud rikkumist tervislikel põhjustel põhjendatuks. Samas ei saa neist ega arstitõendi puudumisest üksi järeldada, et haigestumist ei esinenud või et kohustused jäeti tahtlikult täitmata. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalhooldusametnikul ega kohtul ei ole KarS § 69 lg 6 kohaldamisel kohustust ise esitada või koguda tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdimõistetu paljasõnalise väite, et ta ei saanud üldkasulikku tööd teha tervislikel põhjustel (RKKKm 3-1-1-19-15, p 15). Haiguse nimetamine kirjalikus seletuses ei tõenda töö tegemist takistanud seisundit ega selle kestust. Käesolevas asjas on terviseväiteid kontrollitud nii perearsti kui ka haigla andmetega, kuid
1-24-6385 need ei kinnita takistust (haigestumist) etteheidetud kuupäevadel. Seetõttu on V. Avdejenko väited paljasõnalised. Ka üldsõnaline viide perekondlikele asjaoludele ei võimalda lugeda oktoobrikuu puudumisi üldkasulikult töölt põhjendatuks. Võrreldes seletustes nimetatud perioode ajakava rikkumistega ning hinnates neid koos perearsti ja haigla vastustega, ei pea kohus tõendatuks sellist tervislikku ega perekondlikku takistust, mis põhjendaks töö tegemata jätmist 13., 20. ja 22.05.2026 või ajavahemikel 07.–31.07.2026 ja 08.–23.10.2026. Kohus käsitab nimetatud töö tegemata jätmisi mõjuva põhjuseta ajakava rikkumistena ehk üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisena.
E
O
O TE
L
10.Kriminaalhooldusametniku andmetel ei ilmunud V. Avdejenko registreerimisele 08. ja 20.07.2026 ning 03., 18. ja 25.08.2026. Samas kinnitab ettekanne, et ta võttis sellel ajavahemikul ametnikuga aeg-ajalt ühendust telefoni või e-posti teel. Seetõttu ei saa järeldada, et ta katkestas ametnikuga täielikult suhtluse. Kuid telefoni või e-posti teel ühenduse võtmine ei asenda määratud ajal registreerimisele ilmumist. Määruse punktis 9 käsitletud SA Narva Haigla vastused ja perearsti 15.09.2026 vastus ei kinnita tervisest tingitud takistust nimetatud registreerimiskuupäevadel. Perearsti vastuses ei ole loetletud ühtegi pöördumist 2026. aasta juulis ega augustis, kuid üksnes pöördumise kajastamata jätmine ei tõenda haiguse puudumist. Oluline on siiski see, et süüdimõistetu selgitused ega esitatud terviseandmed ei näita, kuidas tema terviseseisund takistas just määratud aegadel registreerimisele ilmumist. Seetõttu ei pea kohus esitatud teateid ega üldist viidet haiguslehele piisavaks nende puudumiste õigustamiseks ning loeb nimetatud viiel korral registreerimisele ilmumata jätmise kontrollnõude rikkumiseks.
U
M
IS
11.Eeltoodu põhjal tuvastab kohus korduvad mõjuva põhjuseta ajakava rikkumised ning registreerimiskohustuse täitmata jätmise. Tegemist on KarS § 69 lg 6 kohaldamise aluseks oleva üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise ja kontrollnõuete eiramisega. Süüdimõistetu istungil väljendatud valmisolekut leppida seadusest tuleneva lahendusega ei käsita kohus rikkumiste omaksvõtu ega vangistuse täitmisele pööramisega nõustumisena. Kohus tugineb nende tuvastamisel erakorralise ettekande konkreetsetele andmetele ning süüdimõistetu seletuste ja tervishoiuteenuse osutajate vastuste koosmõjus hindamisele.
JÕ
U
ST
12.Rikkumiste tuvastamine ei too automaatselt kaasa vangistuse täitmisele pööramist. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb kaaluda ka leebemate abinõude sobivust. Riigikohtu üldkogu käsitluse kohaselt hõlmab täitmiskohtuniku kaalutlusõigus lisaks sätte kohaldamise eelduste tuvastamisele ka otsustust, kas vangistus täitmisele pöörata või mitte (RKÜKo 3-1-1-5-13, p 33). Üksnes töö tegemise tähtaja lõppemisele või ülejäänud tundide arvule tuginedes ei saa seetõttu jätta hindamata rikkumiste iseloomu ja sobivat õiguslikku tagajärge. V. Avdejenko kasuks arvestab kohus, et ta on teinud 510 tundi üldkasulikku tööd, läbinud täies mahus liiklusohutusprogrammi, säilitanud ametnikuga vähemalt osalise kontakti ning väljendanud soovi ülejäänud töö ära teha. Neid asjaolusid rõhutas istungil ka kaitsja. Samas ei piirdu tuvastatud rikkumised ühe lühiajalise kõrvalekaldega: ajakava rikuti erinevatel aegadel ning registreerimiskohustus jäeti täitmata viiel korral. Positiivsed asjaolud ei kaalu üles kohustuste korduvat mõjuva põhjuseta rikkumist. Tuvastatud rikkumiste korduvust, kogu kriminaalhoolduse perioodi ja juba rakendatud sekkumist arvestades on vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine vajalik ja proportsionaalne.
13.Erakorralise ettekande kohaselt on V. Avdejenkole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise eest tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Seega on juba kasutatud leebemat reageerimisviisi. Hinnates kriminaalhoolduse kulgu tervikuna on põhiprobleemiks töö- ja registreerimiskohustuse korduv täitmata jätmine, millest saab järeldada, et tegelik
1-24-6385 motivatsioon tööd teha puudub. Kohus arvestab ka, et V. Avdejenkole määratud üldkasuliku töö tegemise kaheaastane tähtaeg lõpeb 19.11.2026. KarS § 69 lg 3 kohaselt ei või kuriteo eest määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada 24 kuud. Kuivõrd süüdimõistetule on juba algselt määratud seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg ning selle kulgemist ei ole peatatud, puudub kohtul võimalus üldkasuliku töö tegemise tähtaega KarS § 69 lg 6 alusel pikendada. Seetõttu ei ole tähtaja pikendamine käesolevas asjas vangistuse täitmisele pööramise alternatiivina võimalik.
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
14.Karistuse ärakantud osa arvutamisel tuleb lähtuda kontrollitud üldkasuliku töö arvestusest. Ettekande järgi asendati 1 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus 690 tunni üldkasuliku tööga, millest 30.10.2026 seisuga on tehtud 510 tundi; vahe on 180 tundi. KarS § 69 lg 6 järgi vastab ühele tehtud töötunnile üks päev vangistust. Ettekandes esitatud arvestuse järgi vastab tegemata tööle seega 180 päeva ehk kuus kuud vangistust. KarS § 69 lg 4 teise lause kohaselt võib üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Käesolevas asjas on selle ülempiir 172 tundi ja 30 minutit. Nimetatud säte annab kohtule kaalutlusõiguse, mitte ei näe ette programmi läbimisega automaatselt kaasnevat töötundide vähendamist. Kohus arvestab V. Avdejenko kasuks, et ta läbis 14.01.–18.03.2026 täies mahus liiklusohutusprogrammi, tegi ära valdava osa määratud töötundidest, säilitas kriminaalhooldusametnikuga vähemalt osalise kontakti ning väljendas soovi ülejäänud töö lõpetada. Samas järgnesid programmi läbimisele töö tegemata jätmised mais, juulis ja oktoobris ning korduvad registreerimisele ilmumata jätmised juulis ja augustis. Seega ei olnud tegemist üksiku juhusliku eksimusega, vaid kohustuste korduva täitmata jätmisega eri ajavahemikel. Kriminaalhoolduse kestel tehti süüdimõistetule ka kaks kirjalikku hoiatust. Esitatud terviseandmed ei kinnita kohustuste täitmist takistanud seisundit etteheidetud kuupäevadel ning oktoobrikuu puudumisi põhjendav viide perekondlikele asjaoludele on jäänud paljasõnaliseks. Programmi läbimine on küll oluline positiivne asjaolu, kuid ei kaalu kohustuste täitmise tervikhinnangus üles nende rikkumiste korduvust ja ulatust. Kohus ei järelda sellest, et programmil puudus mõju liiklusalase kuriteokäitumise riskile, vaid leiab, et üksnes selle kohustuse nõuetekohane täitmine ei õigusta käesolevate asjaolude kogumis täiendavat töötundide kaetuks lugemist. Kaaludes süüdimõistetu kasuks rääkivaid asjaolusid koos tema hilisema käitumisega, jätab kohus KarS § 69 lg 4 teises lauses sätestatud võimaluse kasutamata ega loe programmi läbimise eest täiendavalt kaetuks ka väiksemat osa töötundidest.
JÕ
U
15.Kohus leiab eeltoodut kogumis hinnates, et V. Avdejenko korduv üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine ja kontrollnõude eiramine annavad aluse pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Viru Maakohtu 01.11.2024 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Tehtud töö, programmi läbimine ja osalise kontakti säilimine ei ole rikkumiste korduvust arvestades piisavad, et jätta vangistus täitmisele pööramata. Erakorralises ettekandes kajastatud 510 tundi üldkasulikku tööd loetakse karistusest kantuks ning tegemata 180 tunnile vastav kuuekuuline vangistus pööratakse täitmisele.
16.Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosneb tasu 11.11.2026 materjalidega tutvumisest ja istungi ettevalmistamisest ühe tunni ulatuses summas 72 eurot ning 12.11.2026 kohtuistungil osalemisest, mille eest taotletakse 15 minuti arvestuses 36 eurot. Tasu kokku on 108 eurot, millele lisandub käibemaks 25,92 eurot; taotletav kogusumma on 133,92 eurot. Kohus peab materjalidega tutvumist, istungiks valmistumist ja istungil osalemist süüdimõistetu kaitse tagamiseks vajalikuks ning taotletud tasu asja mahtu ja toimingute sisu arvestades põhjendatuks. Kohus rahuldas taotluse pealdisega. Kuna vangistuse ärakandmata
1-24-6385 osa pööratakse täitmisele, jätab kohus selle kulu V. Avdejenko kanda ning mõistab temalt riigi kasuks välja 133,92 eurot. Summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
17.Kohus juhindus KarS § 69 ning KrMS § 428 ja § 432 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt)
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
Innokenti Menšikov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.