UP Transport OÜ hagi Kaupmehe Neli OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
24 634 eurot 87 senti
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja UP Transport OÜ (registrikood 14471281, asukoht XXX 12a–36, XXX-i), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (e-post [email protected])
kinnitamine
ja
menetluse
Kostja Kaupmehe Neli OÜ (registrikood 16490756, asukoht Kaupmehe 4, XXX-i), seaduslik esindaja juhatuse liige F.K (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30.10.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-26-369. Lõpetada tsiviilasja nr 2-26-369 menetlus ning kinnitada UP Transport OÜ ja Kaupmehe Neli OÜ vahel 11.11.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.Kaupmehe Neli OÜ kohustub tasuma UP Transport OÜ-le 25 000 eurot põhivõla ja kõrvalnõuete katteks. Kaupmehe Neli OÜ on kandnud kompromissis märgitud summa Tartu Maakohtu deposiitkontole. Kompromissis märgitud summa kantakse edasi UP Transport OÜ arvelduskontole kahe tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest.
UP Transport OÜ aktsepteerib võla tasumist temale ka kolmandate isikute poolt ja loeb selle Kaupmehe Neli OÜ poolseks kohaseks täitmiseks.
1.3.Kui Kaupmehe Neli OÜ tasub p-s 1.1 nimetatud summa või kui kolmas isik tasub selle tema eest, loevad pooled kõik tsiviilasjas nr 2-26-369 vaidluse all olevad küsimused ja nõuded lõplikult lahendatuks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-369 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Kaupmehe Neli OÜ-le kuuluvale Varese, Reola küla, Kambja vald, XXX asuva kinnisasja (registriosa nr 2659204) 7381/32874 suurusele kaasomandiosale kinnistusraamatu IV jakku esimesele
vabale järjekohale UP Transport OÜ (registrikood 14471281) kasuks kohtulik hüpoteek 26 479 eurot 56 senti. Rahuldada UP Transport OÜ 11.11.2026 riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt. Kanda pärast kohtumääruse jõustumist UP Transport OÜ arvelduskontole nr EE102200221069121974 700 eurot, mis on pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-26-369“. Rahuldada UP Transport OÜ 11.11.2026 hagi tagamise tagatise tagastamise taotlus. Kanda pärast kohtumääruse jõustumist UP Transport OÜ arvelduskontole nr EE102200221069121974 1323 eurot 98 senti, mis on 07.01.2026 ja 13.01.2026 tasutud hagi tagamise tagatis, selgitusega „hagi tagamise tagatise tagastamine tsiviilasjas nr 2-26-369“. Kanda kaks tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist 25 000 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontolt nr EE571010220229377229 UP Transport OÜ arvelduskontole nr EE102200221069121974 selgitusega "kompromissi täitmine tsiviilasjas nr 2-26-369". Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus pooltele kätte. Edastada määrus pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks (kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks).
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissilepingu kohaselt määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.UP Transport OÜ (hageja) esitas 07.01.2026 Kaupmehe Neli OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 21 600 eurot ja viivised tulenevalt poolte vahel 12.11.2024 sõlmitud hoones asuva boksi broneerimislepingust (leping).
1.1.Hagiavalduse järgi kohustus kostja lepingu alusel broneerima hagejale Varese, Reola küla, Kambja vald kinnisasjal asuvas hoones 2 boksi nr 1 (objekt) ning hoiduma perioodil 12.11.2024–30.12.2024 pakkumast objekti teistele potentsiaalsetele klientidele. Lepingus määrati objekti hinnaks 72 000 eurot (+ km), millest 21 600 eurot oli broneerimistasu, mille osas lepiti kokku, et kui hageja soovib objekti osta, arvatakse broneerimistasu objekti hinnast hiljem maha. Pooled leppisid lepingu p-s 1.3 kokku, et sõlmivad võlaõigusliku lepingu hiljemalt 30.11.2024. Hageja täitis oma kohustuse ja tasus kostjale 21 600 eurot broneerimistasu. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et äripind valmib 2025. aasta suvel, kuid ehitustööd ei ole seni alanud ning sõlmimata on võlaõiguslik leping. Hageja esitas 08.12.2025 nõudekirja kostjale alusetult saadu tagastamiseks koos viivistega. Kostja ei vastanud ega tagastanud ka raha. Hageja palub kostjalt välja mõista 21 600 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, mille ta tasus kostjale alusetult, sest leping oli kinnisasja müügilepingu eelleping, mis oli vorminõude rikkumise tõttu tühine, või alternatiivselt tühine heade kommetega vastuolu tõttu põhjusel, et broneerimistasu ületas oluliselt broneerimisperioodi eest makstavat üürisummat. Hageja leiab, et leping on kinnisasja müügilepingu eelleping VÕS § 33 lg 1 mõttes ning seetõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõude rikkumise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tühine. Kostja peab tagastama hagejale tühise lepingu alusel alusetult saadud 21 600 eurot. Kui kohus peaks leidma, et tegemist ei olnud kinnisasja müügilepingu eellepinguga on hageja andnud suure osa
broneerimistasust kostjale üle ikkagi alusetult, sest broneerimistasu saanuks olla broneerimisperioodi eest makstav üürisumma ehk ligikaudu 664 eurot 89 senti. Hagiavalduse koostamise hetkel kinnisvaraportaalist kv.ee nähtuvate üüritavate äripindade keskmise hinna alusel arvutatud üüritasu oleks 415 eurot 28 senti ühe kuu eest. Kuna 2024. aasta novembri jooksul oli boks hagejale broneeritud 19 päevaks, siis on sellelt arvutatav broneerimistasu 263 eurot 1 sent ning 2024. aasta detsembri jooksul oli boks hagejale broneeritud 30 päevaks, siis on sellelt arvutatav broneerimistasu 401 eurot 88 senti, kokku 664 eurot 89 senti. Hagejalt nõutud broneerimistasu 21 600 eurot ilmselgelt ebamõistlikult suur. Leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 mõttes. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse TsÜS § 84 kohaselt vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
1.2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise avalduse, milles palus arestida hagi tagamise korras XXX, XXX asuv kinnisasi (registriosa nr 2659204) ning kanda hageja kasuks sellele käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge. Hagi tagamine on vajalik, sest kostja majanduslik olukord halb, ta ei tarvitse olla võimeline hageja nõutavat summat tasuma. Hageja hinnangul nähtub, et kostja eesmärk on pankrotistuda. Käsutuskeeld ei koorma kostjat mistahes viisil, kuid see välistab ohu, et kostja võõrandab kinnisasja võlausaldajate eest pääsemiseks mõnele enda paljudest äriühingutest ning jätab sellega hageja enda nõude rahuldamise võimalusest ilma.
2.Tartu Maakohus jättis 08.01.2026 määrusega hagi ja hagi tagamise taotluse käiguta. Kohus andis hagejale tähtaja 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest, et tasuda hagiavalduselt täiendav riigilõiv ja anda hagi tagamise taotluse jaoks täiendav tagatis, samuti palus kohus hagi tagamise taotlust täpsustada, arvestades seda, et kinnisasi on kaasomandis.
2.1.Hageja esitas 13.01.2026 täiendatud hagi tagamise taotluse, milles palus seada hagi tagamise abinõudena kostjale kuuluvale kinnisasja kaasomandiosale kohtulik hüpoteek ja käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge. Hageja esitas maksekorraldused täiendava riigilõivu ja hagi tagamise tagatise täiendava summa tasumise kohta.
2.2.Tartu Maakohus rahuldas 14.01.2026 määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ning seadis hagi tagamise korras Kaupmehe Neli OÜ-le kuuluvale XXX XXX asuva kinnisasja (registriosa nr 2659204) 7381/32874 suurusele kaasomandiosale kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale UP Transport OÜ (registrikood 14471281) kasuks 26 479 euro 56 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 21.01.2026 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
3.1.Kostja esitas kohtule 05.03.2026 vastuse, milles esitas oma vastuväited. Kostja hinnangul on poolte vahel sõlmitud broneerimisleping ning mitte müügilepingu eelleping. Seda näitab see, et lepingus ei ole sätestatud kohustust, et kostja peab hagejale kinnisasja müüma ja hageja peab kostjalt kinnisasja ostma. Sellest tulenevalt puudub hagejal kostja vastu alusetult saadu tagastamise nõue. Lisaks leiab kostja, et lepingu põhiesemeks oli ehitamine mitte müük. Alternatiivselt leiab kostja, et ühes lepingudokumendis sisaldub nii broneerimisleping kui ka müügilepingu eelleping. Broneerimislepingu sõlmimine nähtub selgelt sellest, et pooled leppisid kokku, et kostja ei paku teatud perioodil objekti müügiks teistele klientidele ja selle eest tasub hageja broneerimistasu. Kuivõrd lepingul puudub kohustuslik vorminõue, siis saab eeldada broneerimislepingu kehtivust. Kostja leiab, et igal
juhul on alusetu viivisenõue, mis on esitatud summalt 100 euro osas perioodil 08.10.2024 kuni 07.12.2025 ning summalt 20 600 eurot perioodil 16.11.2024 kuni 07.12.2025.
3.2.Hageja esitas kohtule 23.03.2026 vastuse, milles esitas täiendavad seisukohad ja tõendid ning taotles enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja hinnangul nähtub selgelt poolte kirjavahetusest, et hageja tahe oli ese osta, mitte seda broneerida. Hageja ei nõustu ka kostja käsitlusega, et poolte vahel oli ehitusleping. Lisaks leiab hageja, et isegi kui tegemist on broneerimislepingu ja eellepinguga ühes dokumendis, siis tuleb siiski eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkuleppe, s.o broneerimise tühisuse. Hageja esitas vastuses ka alternatiivse nõude, milles palub juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel oli kehtiv broneerimisleping, nimetatud leping TsÜS § 90 lg 1 alusel tühistada pettuse või olulise eksimuse tõttu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: põhivõlg 21 600 eurot intress 662 eurot 27 senti sissenõutavaks muutunud viivis 180 eurot 20 senti 09.12.2025–07.01.2026 edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (21 600 eurot) alates 08.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus määrata, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda menetluskuludelt seadusjärgset viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Tartu Maakohus määras 14.09.2026 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning määras tähtajad seisukohtade ja menetlusnimekirjade esitamiseks. Hageja esitas 01.10.2026 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4780 eurot 68 senti, millest 1470 eurot on riigilõiv ning 3286 eurot 68 senti (km-ta) lepingulise esindaja kulud 19 tunni 20 minuti osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 170 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta, sest ta on käibemaksukohustuslane. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (dtl 142–145). Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidet ega enda menetluskulude nimekirja.
5.Tartu Maakohus rahuldas 30.10.2026 otsusega hagi alusetult saadu tagastamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 600 eurot, intressi 662 eurot 27 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 180 eurot 20 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (21 600 eurot) alates 08.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3954 eurot 67 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (3954 eurot 67 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus jättis kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 14.10.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-369 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale XXX, XXX asuva kinnisasja (registriosa nr 2659204) 7381/32874 suurusele kaasomandi mõttelisele osale kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale UP Transport OÜ (registrikood 14471281) kasuks 26 479 euro 56 sendi suurune kohtulik hüpoteek. Samuti rahuldas kohus hageja 23.03.2026 enamtasutud riigilõivu tagamise taotluse. Enamtasutud riigilõiv 140 eurot kanti hageja arvelduskontole.
6.Pooled esitasid 12.11.2026 kohtule digiallkirjastatud kompromissilepingu, milles palusid menetluse lõpetada ja kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss. Pooled märkisid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja esitas taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, taotlus tagastada hagi tagamise tagatis ning tühistada hagi tagamise abinõud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui asja lahendanud kohus lõpetab menetluse edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi asjas tehtud lahendi. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks digiallkirjastatud kompromissilepingu pärast otsuse tegemist, kuid enne otsuse jõustumist. Maakohus tühistab seda arvestades ühtlasi määrusega Tartu Maakohtu 30.10.2026 otsuse tsiviilasjas nr 2-26-369.
8.Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ning TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.Hageja täpsustas 18.11.2026 seisukohas, et kostja on kompromissi täitmiseks hoiustanud 25 000 eurot kohtu deposiitkontol. Kompromissi täitmiseks tuleks kohtu deposiitkontolt kanda 25 000 eurot hageja arvelduskontole. Hageja märkis, et notar Inga Anipai kandis 03.11.2026 kontolt nr EE647700771004377107 Rahandusministeeriumi deposiitkontole 25 000 eurot selgitusega „2-26-369 UP Transport OÜ 07.01.2026 hagi tagastamise taotluse lahendamine, Kauopmehe Neli OÜ“ ning esitas selle tõendamiseks ka maksekorralduse koopia (dtl 166). Kohus selgitab kostjale, et kuivõrd kohtu deposiitkontole jääb pärast hagejale ülekande tegemist alles täiendavalt 1479 eurot 56 senti (26 479,56 – 25 000), on sellel, kellele raha kuulub õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud raha tagastamiseks.
10.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.Hageja on esitanud taotluse, milles on palunud tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool riigilõivust. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud 1470 eurot riigilõivu, millest 70 eurot oli riigilõiv hagi tagamise eest. Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt 700 eurot, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus tagastab riigilõivu TsMS § 150 lg 4 järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud lõivu tagastada enda arvelduskontole.
12.Kohus lahendab menetlust lõpetava lahendiga ka hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tühistab üldiselt hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 järgi määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral jätab kohus hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 kohaselt jõusse kompromissi tagava abinõuna, kui pooled ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Pooled on esitanud kohtule kompromissi, milles palusid hagi tagamise abinõud tühistada. Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 järgi Tartu Maakohtu 14.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-369 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek.
13.Kohus selgitab kohtuliku hüpoteegi kohta, et hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 järgi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Kostja saab pärast kohtumääruse täitmist esitada kinnistus- ja registriosakonnale soovi korral hüpoteegi kustutamise taotluse. Registripidaja teeb kanded hagi tagamise tühistamise määruse ja taotluse kohaselt. Kohtuliku hüpoteegi kustutamisel ei tule riigilõivu tasuda. Juhised kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks on leitavad
14.Pooled on taotlenud kohtule esitatud kompromissis, et hagejale tagastataks hagi tagamise tagatis. Kohus leiab, et hageja hagi tagamise jaoks antud tagatise tagastamise taotlus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 195 lg-te 1 ja 2 1 kohaselt rahuldada. Tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagastab tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele TsMS § 391 lg 2 järgi, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates.
15.Kohus kinnitab käesoleva määrusega kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Pooled on kinnitasid muuhulgas kompromissilepingu p-s 6 kinnitanud, et nad loevad pärast summa tasumist kõik tsiviilasjas nr 2-26-369 vaidluse all olevad küsimused ja nõuded lõplikult lahendatuks. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hagi tagamise tagatise andmise alus ära langenud, kostja on hagi tagamise tagatise tagastamisega nõus ning hagejale tuleb tagatis TsMS § 195 lg 1 ja § 391 lg 2 järgi tagastada. Kohus tagastab TsMS § 195 lg 21 kohaselt tagatise määrusega menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagatise tagastada enda arvelduskontole. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et loobuvad käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.