1.Rahuldada hagi ja välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL2973211 alusel põhivõlgnevus 1285,41 eurot ja viivis 112,95 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1285,41 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL122844 alusel põhivõlgnevus 1498,95 eurot ja viivis 131,72 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1498,95 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3418946 alusel põhivõlgnevus 2115,35 eurot ja viivis 185,88 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (2115,35 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3677306 alusel põhivõlgnevus 1214,06 eurot ja viivis 106,68 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1214,06 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3753081 alusel põhivõlgnevus 128,22 eurot ja viivis 11,27 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (128,22 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Seoses eelnevaga: 1
6.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 45% ja hageja kanda 55 %; 6.2 välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 692,64 eurot; 6.3 välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 692,64 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 6.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
7.Selgitada: 7.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 7.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 7.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 7.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 7.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J.C on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 16.08.2022 nr 2973211, 17.10.2022 nr 3122844, 24.01.2023 nr 3418946, 19.04.2023 nr 3677306, 24.05.2023 nr 3753081. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 16.08.2022 3500 eurot (221 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 17.10.2022 3500 eurot (221 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 3) 24.01.2023 3500 eurot (221 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4) 19.04.2023 2000 eurot (126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 5) 24.05.2023 200 eurot (12 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks krediidilepingule on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 17.06.2025 (dtl 146-147), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 17.07.2025 (dtl 150-153) ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole. Lepingu nr 2973211 krediidi kogukulumäär on 32,93%, lepingu nr 3122844 krediidi kogukulumäär on 32,94%. Lepingu nr 3418946 krediidi kogukulumäär on 25,63%, lepingu nr 3677306 krediidi kogukulumäär on 31,81%, lepingu nr 3753081 krediidi kogukulumäär on 2
31,65%. Rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 023,48 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 11 983,82 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 985,55 eurot. Mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3917,74 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 19,88% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3496,68 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 19,88% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3574,98 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 13,82% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C -lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 2139,07 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C -lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 215,63 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud J.C kanda. Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja täiendavalt lisab, et hageja on seisukohal, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga sõlmitud laenulepingute puhul järginud ja selle ka ära näidanud. Menetlusökonoomilistel kaalutluste hageja aga kitsendab oma nõuet selliselt, et ta arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Kitsendatud no ude korral on hageja põhinõue kostja vastu: 1) tulenevalt lepingust nr BL2973211 summas 1285,41 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL122844 summas 1498,95 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL3418946 summas 2115,35 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3677306 summas 1214,06 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL3753081 summas 128,22 eurot. Kitsendatud nõude korral on hageja viivisenõue kostja vastu arvutatuna tagastamata krediidisummalt lepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras: 1) tulenevalt lepingust nr BL2973211 summas 47,18 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL122844 summas 55,02 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL3418946 summas 77,65 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3677306 summas 44,56 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL3753081 summas 4,71 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 489,20 eurot.
3.Kostja oma seisukohas avaldab, et tal oli nende endiga ka mingisugune kokkulepe mis neid siis ilmselt enam ei rahuldanud. Maksis neile vastavalt sellele kokkuleppele 50 eurot kuus. Elab oma töövõimetus toetusest ja sellest on muidki asju maksta. On selles olukorras siin kuna mul tervis arvas, et ei ole vaja enam terve inimene olla. Tegeleb õppimisega, et saaks uuesti normaalselt tasustatud tööd teha selles vallas milles tervis lubab. Igakuist makset võib suurendada hiljem vastavalt sellele kuidas olukord on. Kohtu põhjendused
3
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja J.C vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud 16.08.2022 nr 2973211 (dtl 19-39, 129-131), mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot (dtl 124); 17.10.2022 nr 3122844 (dtl 40-60, 132-134), mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot (dtl 125); 24.01.2023 nr 3418946 (dtl 61-81, 135-137), mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot (dtl 126); 19.04.2023 nr 3677306 (dtl 82-102, 138-140), mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 127); 24.05.2023 nr 3753081 (dtl 103-123, 141-143), mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 128), kokku 12700 eurot.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 12700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted5 ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus 17.detsembri 2025 määrusega kohustas hagejat esitama kostja pangakontode väljavõtted. Hageja kostja pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitanud.
8.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. 4
Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
9.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
10.Hageja 23.12.2025 seisukohas (dtl 215-238) kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2 ja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Hageja on esitanud kohtule uuesti määratud maksete graafikud. Kõik hagi aluseks olevad laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt ülesöeldud 17.07.2025. Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud järjest ja täielikult teostamata 2025. aasta aprillikuu, maikuu, juunikuu ja juulikuu osamaksed. Kostja oli tasunud 17.07.2025 (s.o ülesütlemise seisuga): 1) tulenevalt lepingust BL3122844 kokku 2001,05 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 3425,95 eurot, 2) tulenevalt lepingust BL3418946 on tasunud kokku 1384,65 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 2936,89 eurot, 3) tulenevalt lepingust BL3677306 on tasunud kokku 785,94 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1670,67 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3753081 kokku 71,78 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 159,79 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL2973211 kokku 2214,59 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3433,58 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt ülesöeldud 17.07.2025, sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud teostama enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed (kõigi lepingute puhul ei olnud kostja teostanud ühtegi makset 2025. a aprillis, mais, juunis, juulis) ning iga lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga 17.07.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa.
11.Hageja ütles lepingu üles alates 17.07.2025. Lepingute ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute 2025. aasta aprillikuu, maikuu, juunikuu ja juulikuu osamaksed. Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 17.06.2025. Seega vastab lepingute ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul uuesti määratud maksete korral oli kostja seisuga 17.07.2025, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise avalduse, kõigi lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu osamaksega ja seega kostja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingud üles ütlema 17.07.2025.
12.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).
13.Kuna hageja kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2 ja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7, leiab kohus seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL2973211 alusel põhivõlgnevuse 5
1285,41 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 112,95 eurot, lepingu nr BL122844 alusel põhivõlgnevuse 1498,95 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 131,72 eurot, lepingu nr BL3418946 alusel põhivõlgnevuse 2115,35 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 185,88 eurot, lepingu nr BL3677306 alusel põhivõlgnevuse 1214,06 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 106,68 eurot, lepingu nr BL3753081 alusel põhivõlgnevuse 128,22 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 11,27 eurot ja viivis alates 30.05.2026 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
14.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
16.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 1050 eurot ja õigusabikuludest 489,20 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
19.Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 489,20 eurot, kokku 1539,20 eurot.
20.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 692,64 (45x1539,20) eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (692,64 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Kalev Kuningas Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.