2-25-117780 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi XX vastu 15 euro saamiseks 15 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja Marge Juur Kostja: XX (XXX)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XX-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud XX kanda.
4.Välja mõista XX-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 200 eurot.
5.XX-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 15.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 30 euro saamiseks, millest leppetrahv 15 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. XX esitas 25.07.2025 makseettepanekule vastuväite, milles märgib, et on nõude tasunud. 18.08.2025 teavitas avaldaja, et kinnitab osalist leppetrahvi
2 laekumist 22.02.2024 (s.o enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist) summas 40 eurot, mida on juba nõude esitamisel arvesse võetud. Avaldaja nõuab tasumata 15 eurot. Kohus lõpetas 01.12.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Kuna pooled kompromissi ei saavutanud, siis kohustas kohus hagejat 09.12.2025 esitama hagi.
3.22.12.2025 esitas hageja hagi, mille kohus võttis 23.12.2025 määrusega menetlusse. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevus 15 eurot.
5.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga 858HJG omanik/vastutav kasutaja vähemalt 07.02.2024. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kõnesolev sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 07.02.2024 kl 15:51 Ringi 35, Pärnu kolledž, Pärnu. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas 07.02.2024 kostjale leppetrahvinõude 1550702241551084, millest kostja tasus 22.02.2024 summa 40 eurot. 15 eurot on kostjal tasumata.
6.Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Transpordiameti vastuses päringule sõiduki omaniku/vastutava kasutaja kohta nähtub, et leppetrahvinõude esitamise ajal oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja.
7.Kostjale on kohtueelselt saadetud kaks meeldetuletuskirja lihtpostiga 25.03.2024 ja 24.10.2024 rahvastikuregistri järgsele aadressile, kuid kostja ei tasunud nõuet ka täiendavalt antud tähtajaks. Kostja vastuväited
8.Kostja väitis, et on leppetrahvi tasunud. 09.02.2026 selgitas kostja, et kontol ei olnud piisavalt vahendeid ja makset ei toimunud. Kostja on vaidlusaluse summa 15 euro tasumiseks pakkunud hagejale korduvalt võimalust. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja oli sõiduki numbrimärgiga 858HJG omanik/vastutav kasutaja vähemalt 07.02.2024; 2) hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; 3) kõnesolev sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 07.02.2024 kl 15:51 Ringi 35, Pärnu kolledž, Pärnu tasu maksmata; 4) hageja väljastas 07.02.2024 kostjale leppetrahvinõude 1550702241551084, millest kostja tasus 22.02.2024 summa 40 eurot. 5) kostjal on leppetrahvist tasumata 15 eurot.
3
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
12.Pooled ei vaidle, et hagejal oli õigus leppetrahvi nõuda, kuna kostja parkis eelmärgitud parkimisalal tasu maksmata. Kostja on leppetrahvi osaliselt summas 40 eurot tasunud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ja seda on hageja nõude esitamisel arvesse võtnud. Kostja selgitas, et 15 eurot jäi tal tasumata, kuna kontol ei olnud piisavalt vahendeid ja makset ei toimunud. Kostja selgitas, et on vaidlusaluse summa 15 euro tasumiseks pakkunud hagejale korduvalt võimalust. Kohus märgib, et enne hagimenetluse alustamist suunas kohus pooli kompromissile, kuid kostja väidetud soovile - leppetrahv tasuda -, ei sõlminud kompromissi ega ole ka puuduvat leppetrahvi tasunud. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 15 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 15 eurot.
13.Menetluskulud
13.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
13.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
13.4.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 240 eurot ilma km. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summas.
13.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 222-15592, p 60. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 80 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 200 eurot (100+80+20).
13.6.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
13.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
4 Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.