5.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 572.80 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 292.80 eurot on õigusabikulud.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Bondora aktsiaselts (AS) esitas 06.02.2026 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 756.83 eurot, intress 55 eurot, tasumata arved 160.91 eurot, haldustasu 11.32 eurot, viivis 95.88 eurot, viivis 21.90% aastas põhivõlalt 929.06 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 215 eurot, õigusabikulud 292.80 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 12.11.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL5080235, mille alusel väljastati kostjale laen 800 eurot. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu 18.08.2025 üles. Harju Maakohus võttis 03.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 27.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ka kostja pangakonto väljavõtte, mida analüüsis laenu väljastades ning kostja kohta tehtud päringute vastused. Hageja jääb seisukohale, et analüüsis kostja varalist seisu piisava põhjalikkusega, sh tegi kõik võimalikud päringud ja toimingud ning oli kogutud infole tuginedes õigustatud kostja taotletud laenulepingud sõlmima. 2
2-25-127515 Kostja on seisukohal, et enne krediidi andmist ei hinnatud piisavalt tema maksevõimet ega kogutud adekvaatset teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel piirduti üksnes registripäringutega ning puudus sisuline analüüs kostja tegeliku majandusliku olukorra kohta. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et oleks tehtud piisav ja põhjendatud hinnang kostja igakuise maksevõime kohta. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja igapäevased kulutused olid püsivad ning vaba rahavoog piiratud, mistõttu ei olnud kostjal objektiivselt võimalik täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ilma oluliste raskusteta. Sellest tulenevalt ei olnud laenu andmine kostja suhtes vastutustundlik. Lisaks on hageja esitanud ümberarvestuse, millest nähtub, et algset laenulepingut on hiljem korrigeeritud. See kinnitab, et esialgne lepinguline regulatsioon ei olnud kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega ning krediidi andmisel võis olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 18.05.2026 määras kohus kostjale tähtaja enda krediidivõimelisuse täpsustamiseks. 20.05.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale 3
2-25-127515 apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas (v.a osaliselt viivise nõude osas).
6.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
6.1.Seoses krediidivõimelisuse hindamisega toob hageja välja, et kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), 4
2-25-127515 kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1372.09 eurot (neto). Hageja selgitab, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 332.76 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 450 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345.81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (24.14 eurot), teisi kohustusi (347.13 eurot), arvestuslike elamiskulusid (450 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 550.81 eurot. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning kostjale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja esitab kostja pangakonto väljavõtte (27.03.2026 seisukoha lisa 3), mida analüüsis lepingu sõlmimisel ning kostja kohta tehtud päringute vastused (27.03.2026 seisukoha lisa 4).
6.2.Kostja on seisukohal, et enne krediidi andmist ei hinnatud piisavalt tema maksevõimet ega kogutud adekvaatset teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja igapäevased kulutused olid püsivad ning vaba rahavoog piiratud, mistõttu ei olnud kostjal objektiivselt võimalik täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ilma oluliste raskusteta. Elamiskulud, igapäevased väljaminekud, transpordikulud ning muud kohustused vähendasid reaalselt vabalt kasutatavat raha märkimisväärselt. Lisaks olid kostjal olemas ka muud kohustused ja järelmaksud. Pärast igapäevaste kulude ja kohustuste tasumist jäi kostjale tegelikkuses väga vähe vabu rahalisi vahendeid ning laenu teenindamine osutus kostja jaoks keeruliseks. Sellest tulenevalt ei olnud laenu andmine kostja suhtes vastutustundlik.
6.3.Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub kostja sissetulek (augustis 1434.93 eurot; septembris 1 475.66 eurot; oktoobris 1123.53 eurot, 20.05.2026 seisukoha lisa statement). Hageja on arvestanud kostja sissetulekuks 1372.09 eurot, mida kohus peab põhjendatuks.
6.4.Hageja toob välja, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 332.76 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad finantskohustused ESTO AS (tagasimaksed 140.49 eurot, 100 eurot, 86.14 eurot, 86.14 eurot, 100 eurot), Placet Group OÜ (tagasimaksed 105.17 eurot, 80.49 eurot, 105.17 eurot, 89.83 eurot, 3021.15 eurot, 3540.27 eurot) ja Bondora AS (tagasimaksed 50 eurot, 51 eurot, 50 eurot, 13 eurot) ees. Arvelduskonto kohaselt tagastas kostja kõik Placet Group OÜ-lt võetud laenud. Kohtu hinnangul oli põhjendatud lugeda kostja igakuisteks kohustusteks 332.76 eurot, millele lisandus uue laenu kuumakse (24.14 eurot).
6.5.Hageja selgitab, et on analüüsis võtnud elamiskuludena 450 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345.81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Kostja küll toob välja, et elamiskulud, igapäevased väljaminekud, transpordikulud ning muud kohustused vähendasid reaalselt vabalt kasutatavat raha märkimisväärselt, kuid kostja ei toonud vaatamata kohtunõudele välja konkreetsete kulutuste suurust. Hageja arvestas kostja elamiskuludena 450 eurot ning arvestades uue laenu kuumakset (24.14 eurot), teisi 5
2-25-127515 kohustusi (347.13 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul veel vaba raha 550.81 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide laenuteenindamise võimatuse osas põhistatud.
6.6.Arvestades hageja välja toodud asjaolusid ning tõendeid veendus hageja kohtu hinnangul krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et kostja oli lepingu sõlmimisel krediidivõimeline.
7.Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest. Sissenõutavaks muutunud viivisearvestuse kohaselt arvestati viivist kuni hagiavalduse esitamiseni, seega on edasiulatuv viivis põhjendatud alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 07.02.2026. Hageja nõuab viivist haldustasult 11.32 eurolt. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.8. kohaselt on haldustasu muu krediidilepingust tulenev kulu. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul on haldustasu puhul tegemist raha kasutamise tasuga, millelt ei saa viivist nõuda. Eelneva alusel on hageja sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud summas 94.71 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: põhivõlg (929.06 - 11.32) 917.74 eurot, periood 19.08.2025 - 06.02.2026, viivisemäär 21.90% aastas.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 756.83 eurot, intress 55 eurot, tasumata arved 160.91 eurot, haldustasu 11.32 eurot, viivis 94.71 eurot, viivis 21.90% aastas põhivõlalt 917.74 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 07.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude haldustasult summas 1.17 eurot ja edasiulatuva viivisenõude haldustasult 11.32 eurolt.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). 6
2-25-127515
10.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus jättis küll rahuldamata viivisenõude haldustasult, kuid arvestades hageja nõude suurust rahuldas kohus sisuliselt kogu hagi. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 27.03.2026 seisukoha kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ja õigusabikulud 292.80 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 215 eurot, kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi esitamise kokkuleppetasu 100 eurot; 09.02.2026 e-toimiku teavitusega tutvumise, analüüsi ja toimingud kliendikaustas - ajakulu 10m; 03.03.2026 kohtumäärusega tutvumine ajakulu 5m; 14.03.2026 kohtukirjaga tutvumine - ajakulu 5m; 27.03.2026 maksete uuesti määramine. Tõendite komplekteerimine. Seisukoha koostamine - ajakulu 3h 41m. Ajakulu kokku 5h 1m, maksumusega 292.80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 48 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (280 + 292.80) 572.80 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.