Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

1

2-25-15996

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

2-25-15996 kulu kokku summas 568,26 eurot. Kostja peab hüvitama kulud ka järgnevate kuude eest, sest see on vastavalt VÕS § 488 ja 491 vajalikud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49-568,26=5535,23 eurot.

3

2-25-15996 Sissesõidutee 13.Tulekahju järgse lammutamise ja prahi äraveo tellis kostja enda lepingupartnerilt, mis omakorda tellis kolmandalt isikult suure prügikonteineri paigaldamise kahjustatud hoone juurde. Selle käigus sõitis hoone ette teele suur veoauto, mis muljus tee sisse lohud. Veokist jooksis ka maha õli ja määris kõnniteekivid õliseks. Lisatud on eksperdiarvamus (lisa 14), mille kohaselt ei saa teed taastada muul viisil, kui et tuleb paigaldada uued kivid. Lõhkumise ja reostuse põhjustanud töid tellinud kostja lepingupartner lubas suuliselt probleemi kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Kindlustusvõtja ees on vastutav kostja, kelle tegevuse käigus kahju tekkis ja kes vastutab enda lepingupartnerite eest. Sissesõidutee maksumuse kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (lisa 22, rida 10.4), mida on eksperdiarvamuses (lisa 13, lk 5, p 14) viidatud. 14.Kostja esitas foto kivisillutisest ning joonistas ringid ümber määrdunud (või vihmamärgadele, fotost pole võimalik aru saada) kividele ning järeldas, et õliplekid olid seal juba enne, mistõttu ei peaks kividega seonduvat hüvitama. Fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks õliplekkidega, vaid need võivad olla ka lihtsalt märjad vmt põhjusel määrdunud. Kivid said kahjustada kostja tellitud töövõtja tegevuse tõttu. Selle kohta on ka eksperdiarvamus, mida kostja joonistatud foto ümber ei lükka. Ei ole võimalik aru saada kostja väitest, millisel enne õnnetust tehtud pildil oleksid näha vajumised ja kahjustused. Lisa 2 on foto sõiduteest, fotol on selgesti nähtav õlikahjustus. See on enamusel sillutisest ja kui see osaliselt vahetada, jääks tulemus ebaesteetiline. Lisa 2a on RVO Ehitus juhataja R. R. kinnitus selle kohta, et sõidutee kahjustamine toimus. RVO Ehitus oligi ettevõte, kellelt kostja tellis prügi äraveo. Lisaks on piltidelt näha, et tee on suurt prügikonteinerit vedanud autode tõttu ära vajunud. Lisa 2b – sellel on näha, missuguse konteineri kostja hageja maja juurde tõi, see koos koormaga kaalus ilmselt üle 10 tonni. Fotol on näha, et juba konteinerit alla lastes on teekivid tükkideks, pildil on see nähtav. Garaažiuks 15.Garaažiuks kahjustus tulekahjus selliselt, et seda ei saa kasutada ning tuleb paigaldada uus uks. Garaažiukse kahjustuse kohta on esitatud eksperdi E. E. arvamus (lisa 15). Garaažis tõusis tulekahju ajal temperatuur kõrgeks ja kustutamise käigus langes uksekonstruktsiooni kuumale metallile vett. Selle tagajärjel on metallkonstruktsioon paindunud ja oksüdeerunud ning uks kaotas normaalse välimuse. Uks ei käi enam ja seda ei saa parandada. Garaažiukse hinna kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (lisa 22, rida 4.1), mida on eksperdiarvamuses (lisa 13, lk 3 p 10) viidatud. 16.Kostja esitas foto garaažiuksest ning leiab, et see on samas seisukorras, mis enne tulekahju, mistõttu ei peaks garaažiukse kulu hüvitama. See pole õige. Hagi lisas 15 oleva eksperdiarvamuse kohaselt: „Garaaži tõstetav värav on tulekahjus viga saanud. Ukse ülaosa koos kinnitusdetailidega ja juhtsiinid on ülekuumenenud ning kõverdunud, mistõttu värav ei avane/sulgu korralikult. Lisa 9 on garaažiust puudutav Saku Metall arvamus koos fotodega kahjustustest. Arvamuse põhjal: uue garaažiukse paigaldamine oleks märgatavalt soodsam ja eelkõige oluliselt turvalisem lahendus. Tulekustutusvee kahjulikul toimel on konstruktsioon märgunud ja järgnevalt terasdetailid roostetanud. Nii vedrud kui uksepaanide liigendid ja muud detailid on roostesed. Värav on tulekahjus ja tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav. Värava välisilme on muutunud ebaesteetiliseks.“ Kliimaseade 17.Kostja leiab, et kliimaseadme taassoetamise kulu ei pea hüvitama, sest väidetavalt ei olnud 4

2-25-15996 majas enne tulekahju küttesüsteemi ega ventilatsiooni. Majas oli küttesüsteem, enne tulekahju oli paigaldatud uus gaasikatel. Esimesel korrusel oli põrandaküte ja teisel korrusel olid radiaatorid. Samuti esimesel ja teisel korrusel olid konditsioneerid õhu soojendamiseks ja jahutamiseks. Seega on väide küttesüsteemi puudumisest arusaamatu ja kostja peab hüvitama ka küttesüsteemi taastamise. Hoones oli ventilatsioon, see oli lahendatud õhuplafoonidega. Kliimaseadme kahjustuse kohta on seadme paigaldajad selgitanud, et kuna tulekahju ajal on sellega seotud süsteem külmaainest tühjenenud, niiskus ja õhk sattusid süsteemi ja kahjustada said kaablid, siis ei ole kliimaseade enam samaväärne varasemaga ega kasutatav. Eksperdiarvamuses (lisa 13) on viidatud soojuspumba hinnapakkumisele (lk 3 p 8). Seepakkumine on lisatud eraldi lisas 21. Lisa 23 kohaselt „Maja tulekahju tõttu said kahjustatud soojuspump korpus, torud, elektrikaablid. Sisseehitatud mööbel 18.Kostja ei ole esitanud mistahes arusaadavat põhjendust, miks ta sisseehitatud mööblit ei hüvita. P. P.i eksperdiarvamuses on märgitud, et tema kalkulatsioon sisseehitatud mööblit ei sisalda. Ometi on sisseehitatud mööbel osa kindlustatud hoonest, mis tuleb taastada. Kodukindlustuse tingimuste (lisa 2) p 3.3.5 kohaselt: „Elu- ja abihoonega koos on samade riskide vastu automaatselt kindlustatud: 3.3.5. sisseehitatud mööbel (sh lükand- ja liigenduksed) ja integreeritud köögitehnika.“ Sisseehitatud mööbli, sh köögimööbli paigaldamiseks on esitatud hinnapakkumised (lisad 16-19), mille kohaselt on sisseehitatud mööbli taastamise maksumus 50 828,74 eurot (sisaldab km 24%). Pakkumistes on arvestatud käibemaksuga 22%. Kuivõrd käibemaks on tõusnud, lisandub pakkumistele nüüd käibemaks 24 %. 19.Poolte vahel toimus lepitusmenetlus, mis lõppes tulemuseta. 20.Seega on kostjal kokku hüvitamata 90 943,76 (hoone taastamise kulud) + 5535,23 (asjade hoiustamine)+1974,96 (varakahju) = 98 453,95 eurot. 21.Kostjal kulus kahju kindlakstegemiseks (VÕS § 489 lg 1) ligikaudu 1,5 aastat. Kokkuvõttes ei ole hüvitise suurusele mingit mõju sellel, millal hageja taastamisega alustas, sest hoone kahjustus juba tulekahju käigus. Kostja on hageja põlenud kodu korduvalt üle vaadanud ja sealhulgas kasutanud kahju suuruse kindlakstegemiseks asjatundja abi. Hageja ei ole teinud kostjale mingeid takistusi kahju suuruse kindlakstegemiseks. 22.Kostja on täiendava kindlustushüvitise maksmisest keeldunud 18.10.2024 e-kirjaga. Viivisearvestus põhivõlalt algab seega 18.10.2024. 23.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis 98453,95 eurot ja viivis kindlustushüvitiselt hagi esitamise seisuga summas 10276,43 eurot ning edasiulatuv viivis 98 453,95 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. 24.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja viited sellele, et hageja ei ole kasutatud kindlustushüvitist sihtotstarbeliselt, on alusetud. Hageja taastab enda kodu ning 5

2-25-15996 tulenevalt poolte lepingust ei ole kostjal selle üle mingit kontrolliõigust. Hüvitamise vormiks valis kindlustusandja rahalise hüvitamise ning hüvitise summa peab vastama tekkinud kahju suurusele – kahju on tekkinud juba hetkel, kui hageja hoone tulekahjus hävis. Kahju ei teki tulevikus alles siis, kui hageja hoonet taastab, mistõttu on kostja arutluskäik selle üle asjassepuutumatu, millised olid tegelikud taastamise kulud. Kostja ei ole viidanud mitte ühtegi normi ega lepingusätet, mille järgi sõltuks hüvitise suurus sellest, millised olid hoone tegelikud taastamise kulud. 25.Hagivastuses ei esita kostja mitte ühtegi vastuväidet nõude peamisele osale – sisseehitatud mööbli maksumuse hüvitamise nõudele. Kostja ei vaidlusta, et mööbel hävis ega ka selle hinda. 26.Kostja on viidanud sellele, et osa kindlustushüvitisest on hageja alusetult saanud. See väide on kostja poolt sisustamata. Poolte vahel ei ole lepinguvälist võlasuhet, kostja on hagejale tasunud kindlustushüvitise lepingu alusel. 27.Erinevate kahjuliikide kaupa esitatud vastuväited nõudele (sissesõidutee, kliimaseade, garaaži uks) on paljasõnalised. Hageja on nende kahjude kohta tõendid esitanud. Kostja ei ole vaidlustanud, et kostja korraldatud taastamistöö käigus tekkisid täiendavad kahjud, millega kostja tunnistab nõuet. 28.Hageja hoone osa oli tulekahju ajal heas korras ning see ei olnud amortiseerunud. Vastupidise kohta ei ole kostja mingeid tõendeid esitanud. Hüvitise vähendamiseks vastavalt VÕS § 132, millele viitab vastuses kostja, ei ole alust. 29.Kõik kostja väited selle kohta, justkui oleks hageja põhjustanud ise oma hoonele kahju, on ebaõiged ja tõendamata. Kostja väidab, et hageja ei ole pärast kindlustusjuhtumit täitnud vara hoidmise kohustust ja ei katnud hoonet piisavalt kiiresti kinni. Pärast kindlustusjuhtumit teatas kostja hagejale, et teostab ise hoone taastamise ja vajaliku lammutamise ja koristamise. Kostja alustaski lammutamisega ja tellis jäänuste koristamise ja utiliseerimise ise. Kindlustusvõtja eeldas, et kostja teeb kõik vajaliku. Ei ole õige kostja väide, et hoone sai pärast kindlustusjuhtumit olulist täiendavat kahju, sest hoone oli tulekahjus täielikult hävinud. 30.Kindlustushüvitise suurus määratakse kindlaks selle alusel, milline on hoone taastamise kulu sellisele kujule, nagu see enne kindlustusjuhtumit oli. Selle ongi kostja ekspert P. P. (üldjoontes õigesti) kindlaks teinud. 31.Kostja viitab VÕS § 127 lõikele 6 ja väidab, et kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha. Hageja ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist ega tulevikus tekkivat kahju, nagu kostja viitab. Kahju tekkis mais 2025 toimunud tulekahju käigus. Kostja on kindlustusandja, kelle üks põhilisi kohustusi (VÕS § 489 lg 1) on pärast kindlustusjuhtumit teha kindlaks kahju suurus. Selleks on kostja võtnud eksperdi P. P., kes on koostanud kalkulatsiooni, milles on selgelt märgitud, mida, kuidas ja milliste hindadega arvutatakse ja mida kalkulatsioon sisaldab ja ei sisalda (nt köögimööblit). Sellest eksperdiarvamusest lähtudes on kostja ka hagejale hüvitise välja maksnud (hagi lisa 12). 32.Suures plaanis on P. P.i eksperdiarvamus õigesti koostatud, seal on mõned arvutusvead, mõned osad välja jäänud ja see ei sisalda köögimööbli jm sisseehitatud mööbli 6

2-25-15996 maksumust. Kui arvutusvead korrigeerida ja puuduolevate osade ja mööbli hind lisada (nagu hagis on tõendid ja kalkulatsioon välja toodud), on kahju suurus õigesti kindlaks tehtud. 33.Kostja väidab, et hoiustamise kulud ei ole tõendatud. Hageja esitab täiendavalt hoiustamise kulude kohta tõendid – ABCModul OÜ igakuised arved. Kokkuvõttes on asjade hoiustamisele on kulunud 6103,49 eurot (sisaldab km). Arvetes sisalduvate tabalukkude maksumuse on hageja nõudest maha lahutanud. Kostja on sellest hüvitanud esimese kolme kuu hoiustamise kulu kokku summas 568,26 eurot. Kostja peab hüvitama kulud ka järgnevate kuude eest, sest see on vastavalt VÕS § 488 ja 491 vajalikud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49-568,26=5535,23 eurot (hagi esitamise seisuga). 34.Kostja on 13.03.2026 menetlusdokumendiga esitanud hinnapakkumisi, mille alusel oleks väidetavalt saanud hageja maja taastada oluliselt väiksemate kuludega kui kostja enda tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu põhjal. Kostja ei esitanud neid pakkumisi hagejale ega pakkunud ka hagejale, et taastab hoone ise. Kostja esitatud dokumentidest Eke-Nora OÜ ei ole asjakohane, sest sellel ei ole allkirja. Veebilehelt nähtub, et tegevusalaks ei ole ehitus ega ekspertiis. Ettevõte koostab kalkulatsioone statistilise teabe alusel. Eke Nora ei ole kordagi käinud kahjustatud hoonet üle vaatamas ja samuti ei ole talle esitatud hoone dokumente ega andmeid selle valmistamiseks kasutatud materjalide kohta. Hagejale on teada, et RVO Ehitus OÜ ei olnud nõus hageja hoonet tegelikult taastama. RVO Ehitus OÜ-lt telliti kalkulatsioon, mitte reaalselt ehitamist, mis on kindlustusandjate tavaline praktika. Selle summa eest ei nõustunud RVO Ehitus OÜ maja taastamistööd tegema. Kostja ja RVO Ehitus ei saavutanud kokkulepet ja kostja ei pakkunud hagejale, et RVO Ehitus võiks teha taastamistöö. Hagejale oleks palju paremini sobinud lahendus, kus üks ehitaja teeb kõik taastamistööd ja kindlustus maksab selle eest, kindlustusandja proovis sellist ehitajat leppida, kuid see ei õnnestunud. RVO Ehitus OÜ pakkumine on tehtud ajaliselt enne P. P.i ekspertiisi, mis tehti 20.09.2023. Seega ka kostja ise ei pidanud RVO Ehitus OÜ pakkumist õigeks ja tellis järgmise hindamise. Seega on hilisem P. P.i arvamus terviklikum ja õigem. Mivo Ehitus lasi torudest vee välja kostja tellimisel ja ettepanekul. See pakkumine ei selgita midagi. Deltahansa OÜ pakkumine ei ole arvestatav. See on põlenud paarismaja teise omaniku E. L. ik XXX ettevõte. Antud tulekahju põhjustaski E. L.. Kalkulatsioon on ilmselt koostatud eesmärgiga näidata tekkinud kahju väiksemana, sest kostja on E. L.ile kui kahju tekitajale esitanud regressinõude. Tegemist ei ole ehitusettevõttega, registriandmete põhjal teostab firma isolatsioonitöid. Deltahansa OÜ ei ole selle töö tegemiseks pädev ja selle käive ei ole kogu tema tegevusajaloo jooksul olnud nii suur, nagu oleks hageja hoone remondimaksumus. Ka kostja ise saab ilmselgelt aru, et need ei ole reaalsed hinnapakkumised ja nendega hageja maja taastada ei ole võimalik. Seetõttu muutuski kostja passiivseks ning otsustas hüvitise välja maksta rahas. 35.Praegu on mõlemad pooled lähtunud kindlustushüvitise arvutamisel kostja valitud 7

2-25-15996 eksperdi P. P. arvamusest – kostja on välja maksnud hoone taastamiseks 448 066,08 eurot, mis kattub peaaegu täpselt summaga, mida ekspert pidas vajalikuks taastamise kuluks ehk 448 025,18 eurot (kui jätta kõrvale sisseehitatud mööbel jm vaidluskohad, mis lisanduvad sellele summale. Kostja on suure osa nendest kuluridadest hagejale hüvitanud, mille vajalikkuse ta nüüd kahtluse alla seab, ilma arusaadavat põhjendust esitamata. Kostja ei ole menetluses seniajani esitanud arusaadavat kalkulatsiooni, millest tema hinnangu makstud hüvitis 448 066,08 eurot koosneb ja millised kuluread kostja enda hinnangul on hüvitanud ja millised mitte. Seetõttu on ka kostja seisukohad raskesti jälgitavad ja ebakonstruktiivsed. Kõikidel kostja 13.03.2026 esitatud dokumentidel (peale lisas 4 oleva P. P. arvamuse) on sama probleem – ei nähtu, millise lähteülesande on kostja andnud ning milliste dokumentide põhjal on tehtud just selline kalkulatsioon. Mahud ei ole täpsed ega vasta hageja taastatava majapoole mahtudele, mistõttu ei saa sellise kalkulatsiooni alusel hoone taastamiskulusid hinnata. Ainult P. P. arvamus on tegelike kulude kalkuleerimiseks piisavalt detailne ja on koostatud eksperdiarvamuse lisades nimetatud tegelike hinnapakkumiste põhjal. Lisaks on kõikidel kostja esitatud pakkumistel (peale P. P. arvamuse) käibemaksumäär 20 %, millest ka kostja on oma kalkulatsioonides lähtunud. Tegelik käibemaksumäär suurema osa ehitamise ajast oli 24%. Katuseremondiga sai hageja alustada 2024 augustis, seintega alustati 2024 lõpus. Kuna hageja sai kostja venitamise tõttu ehitustöödega alustada alles 2025. aastal (hüvitise maksis kostja oktoobris 2024), kus käibemaksumäär oli 22% ja alates 2025. juulist 24%, ei saa hüvitise kalkuleerimisel lähtuda 20% määrast. P. P. kalkulatsioon on oluliselt täpsem ja detailsem kui kostja 13.03.2026 esitatud muud dokumendid, mistõttu tuleb hüvitise arvutamisel lähtuda P. P. eksperdiarvamusest. BTA viitab enda 18.10.2024 kahju hüvitamise otsuses (hagi lisa 12) samuti P. P. eksperdiarvamusele. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi vastuväidet sellele kalkulatsioonile või väitnud, et hüvitatud summa 448 066,08 eurot koosneks mingitest muudest kuluridadest kui see, mille on ekspert P. välja toonud. 36.Kostja viitab lepingu tüüptingimuste (hagi lisa 3) punktile 16.10, mille kohaselt: „Kui BTA ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud kindlustatud eseme taastamise osas, maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima kalkulatsiooni või pakkumuse alusel.“ See tüüptingimus on olemuselt ebamõistlikult kahjustav ja tühine ning tuleb jätta kohaldamata VÕS § 42 lg 1 alusel. See tingimus (või kostja nägemus sellest) võimaldaks kostjal tegeliku hüvitamise asemel ühepoolselt otsustada tekkinud kahju ehk kindlustushüvitise suuruse ning maksta välja kindlustushüvitis suvalises summas „soodsaima pakkumise alusel“. Antud juhul nt DeltaHansa OÜ pakkumise alusel, mis oli küll teistest pakkumistest mitmesaja tuhande euro võrra soodsam, on täiesti ebareaalne ning ei sisalda suurt osa tegelikult vajalikest kuludest. Hagi lisa 2 p 14.1 kohaselt tuleb hüvitisena maksta selline summa, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Nö soodsaim pakkumine, mida kostja nimetab, ei võimalda sellist tulemust saavutada. Vastavalt VÕS § 39 lg 1 teisele lausele „Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.“. Antud juhul tuleb p 14.1 ja 16.10 vastuolu tõttu p 16.10 kohaldamata jätta, 8

2-25-15996 lisaks on see tühine tüüptingimus, kuna kahjustab tarbijat ebamõistlikult VÕS § 42. Kostja viitab lepingu tüüptingimuste p-le 15.5, mille kohaselt: „BTA’l on õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks.“ Ka see tingimus on oma sisult vastuolus VÕS § 42 lg 1 ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning tuleb jätta kohaldamata. Hageja on oma maja taastamas ja seadusest tulenevalt ei saa kostja hagejale ette kirjutada seda, mida ta kindlustushüvitisega teeb ning kas ta taastab oma maja täpselt sellisel kujul, nagu see enne kindlustusjuhtumi toimumist oli. Sellel alusel ei saa jätta kindlustushüvitist välja maksmata. Lisaks eelnevale ei ole kostja viide kodukindlustuse tingimuste p-le 15.5 asjakohane ega kohaldatav. Kostja väidab, et hüvitatud on 100% kahjust, mitte 70% kahjust. Pooltel on vaidlus kahju kogusumma suuruse kohta. Kostja väitel on kogu kahju hüvitatud ja hageja nõue on väljamaksmata kindlustushüvitise nõue. 37.Hageja ei näe, kuidas punkt 17.3 oleks antud vaidluses asjassepuutuv, kuna kõik kahjustused tekkisid hageja varale, sh küttesüsteemile, tulekahju käigus. Mingit täiendavat kahju ei ole tekkinud sellest, nagu hageja oleks jätnud „eeltoodud tingimused täitmata“. Kostja enda palgatud Mivo Ehitus lasi torudest vee välja, nagu tõendab kostja esitatud pakkumine. Kostja ei ole hagivastuses eespool toodud asjaoludele (viidatud tüüptingimuste punktid) tuginenud, samuti ei ole kahju hüvitamise otsuses selle alusel hüvitist vähendatud. Samuti on kostja väitnud, et on hüvitanud 100% taastamiseks vajalikust summast. Seega ei ole vaidluse ese see, mis vormis toimub hüvitamine ega hüvitise vähendamise aluse üle vaid vaidluse ese on see, missugune on tekkinud kahju summa. 38.Kostja leiab, et hoiustamise kulud on ebavajalikud, sest hageja oleks pidanud alustama taastamisega juba enne, kui kostja maksis hagejale kindlustushüvitise. Kostja maksis hagejale olulise osa kindlustushüvitisest alles oktoobris 2024, enne seda ei saanud maja taastamisega alustada. Kostja seisukoht, et kindlustusvõtjad peaks alati taastamist alustama kohe, kuigi kindlustushüvitist ei maksta, on arusaamatu ja see on ka vastuolus kindlustuslepingute sõlmimise mõtte ja eesmärgiga. Hagejal ei olnud ilma kindlustushüvitiseta võimalik maja taastada. Sellest, kas ja kui palju kostja hüvitist maksab, sõltub oluliselt kas ja millises mahus on võimalik maja taastada ning millised ehitustööd üldse tellida. Kostja ei andnud hagejale P. P.i arvamust, mis oli koostatud 20.09.2023 toimunud ülevaatuse järel. Seega ei olnud teavet, kuidas ja mis kahjusid remontida ja mis ulatuses kostja hüvitab. See anti hagejale alles 1,5 aastat hiljem, 31.07.2024. See aeglustas oluliselt taastamistöid. Ei ole õige kostja teooria, et hageja oleks pidanud juba esimese hüvitise (mis sel hetkel oli kostja väitel 70 % lõplikust summast) saamisel novembris 2023 summas 148 066,08 eurot tellima „kinnise karbi ehitamise“ ja oma asjad sinna viima. Maja ei olnud kuni 2024 lõpuni akendega ja isegi peale seda, kui esimesed aknad 2024 lõpus ette pandi, toimusid majas tööd, seal oli külm ja niiske ja seal olid ehitusmehed, ei olnud võimalik mingeid 9

2-25-15996 asju turvaliselt hoiustada. 39.Kostja leiab, et hageja nõuab valveteenuse kulusid uuesti, kuigi kostja on need juba hüvitanud. Hageja toob ka hagi punktides 4 ja 8 välja, et kostja on valveteenuse kulud hüvitanud, kuid ei nõustu sellega, et selle võrra väheneb varakindlustuse kindlustussumma 75 000 eurot. Hageja ei nõua uuesti valveteenuse kulude hüvitamist, vaid puuduolevat osa varakindlustuse hüvitisest. 40.Kostja leiab, et kahju hüvitamise eeldus on see, et hageja tõendab kahjustuse kordategemise kulusid. Kohtud on korduvalt leidnud, et kahju hüvitamise eeldus ei ole kahju kordategemise kulude tõendamine. Seda on leidnud nt Riigikohus lahendis 3-2-155-11 p 14: „Kolleegium on varem selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12;

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

41.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 42.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: a. Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mille kohta on väljastatud poliis nr XXX; b. Kindlustatud oli hagejale kuuluv paarismaja osa XXX ning lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused nr XXX ja kindlustuslepingute üldtingimused nr XXX; c. 02.05.2023 toimus hagejale kuuluvas hoones tulekahju, milline sündmus kvalifitseerus kindlustusjuhtumiks. Kostja poolt on kindlustusjuhtumi tagajärjel toimunud kahjud põhjendatud ulatuses hüvitatud – kostja poolt on tasutud hoone taastamise kulud summas 466 112,88 eurot ning koduse vara eest 75 000 eurot. Kokku on kostja hüvitanud hageja kahju ja kulusid summas 541 112,88 eurot; d. Kostja tehtud otsus 29.11.2023.a. 43.Hageja väidab, et kostja peab hüvitama täiendavalt vara kaitsmise kulud. Kostja poolt on hagejale tasutud 29.11.2023 otsuse punkt 17 (hagi lisa 4) kohaselt hoone säilitamiseks ajutise katuse ehitamise kulud summas 7 440 eurot. Hageja sai raha, kuid oma vara kaitsmiseks ta sihtotstarbelisi kulusid ei kandnud ega ehitanud hoonele katust, et vältida lisanduvaid kahjusid. 44.Kostja hüvitas hagejale kulud, kuid hageja saadud raha sihtotstarbeliselt ei kasutanud ning selle tõttu suurendas oma tulekahjus säilinud vara kahjustusi. Hageja on vastava summa alusetu rikastumise alusel omandanud ja seda mitte kasutanud. Hoonele ajutise katuse ehitamata jätmisega suurendas hageja oma elamu allesjäänud hooneosa kahjustusi – märjaja külmakahjustused, küttesüsteem ning garaaži uksed. Kostja tasus hagejale kahjuhüvitise esimese osa novembris 2023, kuid kuni septembrini 2024 ei teinud hageja oma vara taastamiseks mitte midagi. 08.10.2024 toimus poolte kokkuleppe kohaselt paikvaatlus kahjustatud objektil kohapeal. Paikvaatlusel selgus, et hageja ei olnud kuni ehitustööde alustamiseni s.o umbes 2024 septembri kolmanda nädalani hoone osale ajutist katust ehitanud ega hoonet teenindanud kütte-, gaasi- ega veesüsteeme maha võtnud/kinni katnud ega neid hoiustanud. Eeltooduga suurendas hageja enda vara kahjusid. 10

2-25-15996

Sissesõidutee 45.Sissesõidutee XXX tee kahjustuste kirjeldus ja samuti selle hindamine on tehtud 1,5 aastat hiljem. See ei anna tegelikku ülevaadet võimalikest kahjustustes ning nende põhjuslikust seosest kahjujuhtumiga. Paikvaatluse 08.10.2024 oli nähtav õli laik kuni mõne ruutmeetri ulatuses unikividel, kuid libedust ning liiklemise raskendamist selline laik küll ei põhjustanud. Hagiavalduse lisa 14 Raport nr 51 lisatud fotodel on tuvastatav kuni 130 unikivi õliga kahjustumine, milline on suures osas maha pestav, kuid selleks ei ole vajalik kogu kinnistul oleva XXX tee uuesti ehitamine. Unikivi on puhastatav ja pestav. Hageja kinnistule sissesõidutee hinnang on küsitud 1,5 aastat peale tulekahju toimumist ning selleks ajaks oli hageja oma ehitajatega, kes kasutasid kraanat ja muud rasketehnikat, hoonekarbi juba taastanud ning juurdepääsutee kahjustus võib olla tingitud ka hageja enda tellitud ehitaja poolt (tee vajumine ja deformatsioon). Hageja esitatud (hagi lisa 14) dokumendi kohaselt on sissesõidutee kriitilises seisukorras, kuid lisatud fotod sissesõidutee kriitilist seisukorda ei kajasta. Fotodelt on tuvastatav tavapärase kasutuse tagajärjena sõiduki rattarööbaste tekkimine teele. Kivid on terved ning tõendamata on tee teistsugune seisukord enne tulekahju toimumist. Hinnangu kohaselt ei ole unikivikattega tee ette nähtud suurt koormust taluma. Hinnangu lisaks olevatelt fotodelt ei ole tuvastatav unikivitee seisukorda, mis raskendaks juurdepääsu majale ja muudaks tee kasutamise ohtlikuks, eriti jalakäijatele ja väiksematele sõidukitele. Ekspertarvamuses on teisel leheküljel ülemisel pildil kajastatud tänavakivide olukord enne kindlustusjuhtumit ning antud pildil on näha sissesõidutee vajumist nn rööbastena (Lisa nr 6 Lisatud pilt eraldi ning koos varasemate kahjustustega). Alumisel pildil on sissesõidutee vajumine samaväärne, kuid vähese kasutamise ning omaniku hooletuse/hooldamatuse tõttu on tee keskmine ja välisservade osa kivide vahelt sammaldunud/rohtu kasvanud. Tee olukord ei ole muutunud. Ekspert väidab, et unikivitee on mitmest kohast vajunud ning pragunenud. Samas ei ole ekspert osundanud, millistest kohtadest jutt käib. Eksperdi hinnangul on piltidel kajastatud tee majale juurdepääsuks ohtlik, eriti jalakäijatele ja väiksematele sõidukitele. Millest selline tühipaljas järeldus, seda ekspert ei avalda. Lisatud pildid eksperdi arvamust ei kinnita. Lisaks on ekspert tuvastanud õlireostuse teekattel – paremal küljel alumisel pildil ning alumise rea paremal pildil. Ekspert ei märgi midagi juhtumieelsel pildil nähtuvate õlireostuste kohta, milliseid on vähemalt 12 õliloiku. Need õlireostused ei tinginud omanikult kogu kiviparketi vahetust ega isegi mitte tee puhastust ega pesu. Nüüd peab omanik ühte loiku eksperdi arvamusele tuginedes liiklejatele ohtlikuks, kuna õli on libe ja raskendab liiklemist. Ekspert on hinnatava objektiga tutvunud vähemalt poolteist aastat hiljem kui kahjujuhtum toimus, kuid on kirjeldanud arvamuses tekkinud olukorda, nagu ta oleks ise juures viibinud, kui tuletõrje- ja päästeteenistuse sõidukid ning suure gabariidiga konteinerautod vara eemaldasid. Ekspert ei saa tugineda kolmandate isikute jutustustele, vaid peab tegema oma järeldused kohapeal nähtava põhjal. Tegemist on täiesti meelevaldse ja asjakohatu arvamusega, mille sisu on vastuoluline ning ebaloogiline. Garaažiuks 11

2-25-15996 46.Garaaživärava akt on tehtud 19.11.2024 ning sisaldab hulga hüpoteetilisi ja subjektiivseid arvamusi. Garaaživärav ei saanud tulekahjus kannatada ning sinnani ei ulatunud ka põlengu termilised mõjud. Ülevaatus on teostatud 1,5 aastat hiljem ning kõik kirjeldatud vigastused ei ole seotud põlenguga, vaid tulenevad omaniku poolsest hooletusest. Hageja ei hooldanud oma hoone garaaživäravat peale põlengut ning seetõttu läks ka värava tõstemehhanism rooste ja selle kasutamine on raskem. Kui tõstemehhanism ära õlitada ja hooldada, töötab see jälle. Garaaživärava paneelide “lainetus”, mille on ülevaatusel tuvastanud ehitusekspert E. E. on tuvastatav juba kahjujuhtumi eelselt fotolt. Ekspert näeb üksnes olemasolevat olukorda ning tuginedes tellija selgitustele esitab oma järeldused. Ülevaatusaktis olevatel fotodel nähtav ebaesteetilisus on maha pestav. Juhul, kui ukse detailid oleksid tõepoolest saanud tulekahjus kuumakahjustusi, siis oleks sellest jäljed jäänud ka ukse viimistlusele. Uks on seest valge. Kuumakahjustuste korral oleks uksepaneelide valge kattekiht kuumuse tõttu värvi muutnud. Antud juhul on värvimuutus tuvastatav üksnes rooste tõttu. Ekspert on oletanud ning oma väiteid ja järeldusi tehes tõendid ukse ülevaatuse aktist leitavad ei ole. Kostja esitatud fotol on näha, et garaažis puuduvad kuumakahjustused – garaaži kogutud kodune vara on kuumast kahjustamata – kilesse pakitud asjad on säilinud. Seega pole võimalik ka garaaži ukse karkassi või kandekonstruktsiooni deformeerumine tulekahju tagajärjel. Samuti on näha, et garaaž on seest puhas ja kuiv, mingeid veekahjusid ei ole. Foto on tehtud peale tulekahju kustutamist. Kliimaseade 47.Hageja esitatud tõend Kliimaseadme akt (hagiavalduse lisa 23) on koostatud samuti 1,5 aastat hiljem peale kahjujuhtumi toimumist. Aktis kajastatud soojuspumba korpuse kahjustuste kohta, millele aktis on viited, ei ole fotosid esitatud. Õhksoojuspumba kahjude nõue on põhjendamatu ning oleks jäänud olemata, kui hageja oleks oma vara suhtes käitunud heaperemehelikumalt ning hoolsamalt. Hageja oleks pidanud kütteseadme objektilt maha võtma ja säilitama. Hageja seda teinud ei ole. 48.Hageja on soovinud paigaldada oma taastatavasse hoonesse ka ventilatsioonisüsteemi, kuid varasemalt puudusid ventilatsiooni seadmed. 49.Tulekahjus esimese korruse põrandaküte viga ei saanud ning teise korruse küttetorustik säilis samuti. Hoiustamise kulu 50.Hageja soovib oma vara hoiustamise kulusid perioodil mai 2023 – september 2025. Hageja ei ole tõendanud vastavate kulude kandmist ega kulude põhjendatust. Hageja väitel ei ole tema kodu tänaseni taastatud sellisesse seisukorda, et oma vara hoonesse tagasi tuua. Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult oma kodu taastamisega venitanud ning lisakulusid kogunud. Arvestades tulekahju toimumise aega ning kostja poolt tasutud hüvitisi, oleks mõistliku asjaajamise korral hoone ammu taastatud ning lisakulude tekitamine ei oleks enam vajalik. Hageja on hagi esitanud tuginedes kostja poolt tellitud ekspert P. P. arvutustabelitele. Samas on hageja hoone taastamisega taastanud algsest hoonest erineva hoone, hageja on teinud rea muudatusi ning parendusi, millised ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Samuti on kostja tellitud eksperdi kalkulatsioon teoreetiline. Hageja ei ole omapoolset tegevust teinud kooskõlas kostja ekspertiisis tooduga. 12

2-25-15996

Hageja vara hoiustamine toimus alguselt kahes laoboksis, kuid aja möödudes kahjustatud vara kogus kasvab ning hoiustatakse juba kolmes boksis. Hageja enda hoone taastamise perioodist nähtub, et elamu oli võimalik kinniseks ja kuivaks karbiks ehitada hiljemalt mai lõpuks 2024 ning hoiustamisbokside rent ei oleks enam vajalik ega põhjendatud. 51.Hageja on reaalsuses oma osa paarismajast enamuses ulatuses taastanud ning hagejale on teada tegelikud kulud, millised kostja hinnangul on tunduvalt väiksemad kui kostjalt saadud taastamiskulude hüvitis, kuid sellegipoolest on hageja seisukohal, et ta soovib olenemata tegelikest kuludest teoreetilise kalkulatsiooni alusel lisahüvitist 98 453,95 eurot. Kostja hinnangul on tegemist täies ulatuses pahatahtliku alusetu rikastumise nõudega, kuna kostja poolt välja makstud kahjuhüvitis on igati piisav hagejale kuuluva paarismaja poole ehk korteri taastamiseks. Kostja on omalt poolt võtnud hagejale kuuluva hooneosa taastamiseks erinevaid hinnapakkumisi ning keskmine taastamisväärtus on 372 538,29 eurot. Hageja on saanud taastamiskuludeks kostjalt 448 066,08 eurot, mis on 75 527,79 eurot enam, kui keskmine pakkumine ning milline summa katab ka võimalikud puuduvad read, mh mööbli soetamiseks, või ettenägematuteks kuludeks ja/või varjatud puuduste kõrvaldamiseks. 52.Kostja ei nõustu hageja väidetega hagiavalduse punktis 19, et kostja oleks nõustunud eksperdilt saadud kalkulatsioonide ja kommentaaride alusel täiendavate kulude tasumisega. Ükski arvamus ega hinnapakkumine ei ole ainsaks aluseks, mille põhjal kostja peaks oma otsuse tegema ega ole ka kostjale siduvad. Kostja on teinud kahjuhüvitise arvutuse enda poolt küsitud hinnapakkumiste ja ekspertarvamuse näol summaarselt ning arvestanud sinna juurde mõistlikus ulatuses eksimuse 20% ulatuses hageja kasuks. Eeltoodu alusel on kostja hageja suhtes käitunud kliendisõbralikult. Kostja käitunud hageja suhtes pooltevahelise lepingu tingimuste vaates tunduvalt soodsamalt – Üldtingimuste p. 16.10. – kui BTA ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud kindlustatud eseme taastamise osas, maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima kalkulatsiooni või pakkumuse alusel. Eeltoodust nähtub, et kostja on lähtunud soodsaima pakkumise asemel nelja pakkumise keskmisest ehk hagejale kasumlikumal viisil. 53.Kodukindlustuse tingimuste punkti 15.5. alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitise sihtotstarbelise kasutamise kohta tõendeid. Käesoleva pooltevahelise vaidluse kohtueelses menetluses ning ka kohtumenetluses on kostja hagejalt nõudnud kahjuhüvitise kasutamise kohta tõendeid, kuid hageja on tõendite esitamise nõuet järjepidevalt ignoreerinud. Eeltooduga rikub hageja pooltevahelise lepingu tingimusi ning kostjal puudub kohustus hagejale lisahüvitise tasumiseks. Kodukindlustuse tingimuste punkti 17.3. kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrasoleku ning sulgema või tühjendama mittekasutatavates või mitteköetavates ehitises olevad veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemid. Eeltoodud tingimusi ei ole hageja täitnud ning tema tegevusetuse tõttu on tekkinud lisakahju tulekahjust puutumata või kasutuskõlblikuks jäänud küttesüsteemile. 54.Valvekulud – hageja soovib ka juba tasutud valvekulude veelkordset hüvitamist ning kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja poolt on valvekulud summas 1406,70 eurot hüvitatud 04.07.2023 (Lisa 7). 13

2-25-15996

55.Arvestades hagejale kuuluva kinnistu hinnaks 120 000 eurot, mis on tunduvalt alla turuväärtuse, jääb hagejale hoone taastamiseks paarismajade hinnapakkumisi vaadates vähemalt 350 000 eurot. Sellise hinnaga on hoone taastamine võrreldes uue ehitamisega kindlasti teostatav. Kostja on veendunud, et hoone on ka taastatud maksimaalselt 200 000 euroga ning kogu ülejäänud nõude puhul on tegemist kindlustusandja arvelt alusetu rikastumisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

56.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 57.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:  poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, kindlustatud oli hagejale kuuluv paarismaja osa XXX perioodiks 22.12.2022, kell: 10:17 - 21.12.2023, mille kohta on väljastatud poliis nr XXX (dtl 42-45), lepingule kohalduvad kodukindlustuse tingimused nr XXX (dtl 46-58) ja kindlustuslepingute üldtingimused nr XXX (dtl 5968);  02.05.2023 toimus hagejale kuuluvas paarismajas aadressiha XXX tulekahju;  kostja on 29.11.2023 teinud otsuse hüvitise väljamaksmise kohta (dtl 69-72), millega hüvitati kodusele varale tekkinud kahju summas 73 025,04 eurot ning korteri taastamiseks 204 082,98 eurot (millest hagejale maksti välja hüvitis 148 066,08 eurot) + 16 172,40 eurot RVO Ehituse OÜ-le lammutustööde eest + 1 874.40 eurot Mivo Ehitus OÜ-le vee- ja küttetrasside tühjendamise eest;  kostja on 18.10.2024 teinud P. P. eksperdiarvamuse põhjal täiendava hüvitamise otsuse, mille alusel tasus kostja täiendava hüvitise summas 300 000 eurot (dtl 126128). 58.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 98 453,95 eurot ja viivis kindlustushüvitiselt hagi esitamise seisuga summas 10 276,43 eurot ning edasiulatuv viivis 98 453,95 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. 59.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja on hagejale kahju hüvitanud, isegi ülemääraselt; (ii) hageja nõutav kahju on osaliselt põhjustatud hageja enda tegevusetusest; (iii) hüvitise komponentide aluseks olevad asjaolud on tõendamata; (iv) hageja ei ole kostja tasutud hüvitisi kasutanud sihtotstarbeliselt, vastupidise on hageja jätnud õigustamatult tõendamata.

14

2-25-15996 60.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 450 lõike 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 476 lg 3 sätestab, et kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poliisi kohaselt oli kõnealuse lepinguga:  kindlustatud elamu XXX asuv paarismaja koos siseviimistlusega;  kindlustuskaitseks kogurisk ning kindlustussummaks taastamisväärtus;  kindlustatud ka kodune vara, kindlustussumma 75 000 eurot. 61.Kodukindlustuse tingimuste p 8.1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kaotsiminek ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, välja arvatud juhtudel, mis on kirjeldatud BTA kindlustuse üldtingimuste osas „Üldised välistused′′ ja käesolevate tingimuste punktis 8.3. Kodukindlustuse tingimuste p 9.1.1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kaotsiminek alljärgnevate ootamatute ja ettenägematute sündmuste tagajärjel arvestades tingimuste punktides 8.3.2, 8.3.3, 8.3.17 ja üldtingimustes toodud välistusi, tulekahju. Kodukindlustuse tingimuste p 12.2 sätestab, et ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks, välja arvatud kui kindlustuslepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kodukindlustuse tingimuste p 12.4 sätestab, et koduse vara kindlustusväärtuseks on taassoetamisväärtus. Taassoetamisväärtus on samaväärse uue eseme soetamise kulu. Kodukindlustuse tingimuste p 14.1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Kodukindlustuse tingimuste p 14.2 sätestab, et kindlustushüvitise arvutamise aluseks on kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kodukindlustuse tingimuste p 14.3 sätestab, et kindlustushüvitise suuruseks on mõistlikud remondi-, taastamise- või soetamise kulud (sh kindlustushüvitise osaks loetavad lisakulud), mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise eelse olukorra taastamiseks kindlustuskohas. 15

2-25-15996

Kodukindlustuse tingimuste p 14.5 sätestab, et hüvitamise viisideks on rahalise hüvitise maksmine või garantiikirja väljastamine kindlustud eset taastavale või asendavale ettevõtjale. Hüvitamise viisi määrab BTA. Kodukindlustuse tingimuste p 15.1 sätestab, et ehitise kindlustushüvitise suuruseks on taastamisega seotud kulud, sh alljärgnevad lisakulud:  edasise kahju ärahoidmise ja/või vähendamisega seotud mõistlikud kulud, isegi kui need ei andnud soovitud tulemust;  kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud ja allesjäänud vara lammutamise, koristamise ja prahi äraveo kulud;  kahju kindlakstegemiseks ja selle suuruse määramiseks vajalikud ja BTA’ga eelnevalt kooskõlastatud kulud;  ehitise taastamiseks vajalikud ja BTA’ga eelnevalt kooskõlastatud kulud projekti koostamiseks, omanikujärelevalve tegemiseks ning ametkondlike lubade hankimiseks, juhul kui ehitisel oli enne kindlustusjuhtumit kehtiv kasutusluba ja õigusaktidele vastav dokumentatsioon. Kodukindlustuse tingimuste p 15.5 sätestab, et BTA’l on õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks. 62.Pooled vaidlevad esmalt, millise kalkulatsiooni alusel on hagejale juba tasutud hüvitis arvestatud. Hageja leiab, et selle aluseks on olnud P. P. (edaspidi PP) kalkulatsioon, olles sellele ka oma hagi püstitanud. Kostja seevastu märgib, et on teinud kahjuhüvitise arvutuse enda poolt küsitud hinnapakkumiste (nelja pakkumise keskmine taastamisväärtus on 372 538,29 eurot) ja ekspertarvamuse näol summaarselt ning arvestanud sinna juurde mõistlikus ulatuses eksimuse 20% ulatuses hageja kasuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-133-12 p 23 - VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta arvesse. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS § 477 samal viisil, st et kahju suuruse arvestamisel lähtutakse üksnes ehitise taastamise kuludest. Kahju suuruse kindlakstegemine on eelkõige kindlustusandja kohustus vastavalt VÕS § 489 lg-le 1. Riigikohus on märkinud, et üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ei ole professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Kolleegium märgib, et VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Riigikohus on varem leidnud, et kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust (vt Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 23 ja 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-07, p 12). 16

2-25-15996

Kohus on seisukohal, et kindlustusandja diskretsioon kulude suuruse kindlaksmääramisel peaks olema jälgitav ja kontrollitav – vastupidisel juhul muutub kindlustusandja kahju suuruse kindlakstegemise kohustust sisutuks ning ka VÕS § 489 lg-s 2 sätestatud võimalus kahju suurus kindlustusvõtjaga kokku leppida või kahju suurusele vastu vaielda on sisuliselt välistatud. 63.Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14). Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et kindlustusvõtjal ei pruugi olla võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt olukorras, kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada. 64.Kohus leiab, et kostja väited ei ole kooskõlas tema varasema käitumisega ning tema poolt esitatud tõenditega. Hageja on esile toonud, et PP kalkulatsiooni kohaselt on hoone taastamise kulu (ilma sisseehitatud mööblita, sissesõidutee asendamiseta jm) 448 025,18 eurot ja kostja on hüvitanud hoone taastamiseks 448 066,08 eurot, st ligilähedane summa. Kostja poolt esitatud muud kalkulatsioonid (dtl 275-282, 299) on kinnitamata (puuduvad allkirjad) ning nende põhjal on kahju suuruse (eelkõige elamu taastamine endisel kujul) adekvaatne hindamine sisuliselt võimatu (kobarkirjed, mistõttu on kohati arusaamatud on kuluartiklite sisu, kogused, nende hinnastamine jms; liiati on sarnaste toimingute ja esemete hinnad drastiliselt erinevate hindadega, mis süvendab kahtlust nende asjakohasuse osas). Liiati on ilmne, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei hõlma viidatud hinnapakkumised kõiki kuluridasid taastamaks elamu endine seisukord (nt puudu sisseehitatud mööbel jms). Ka hüvitamise esimeses ja teises otsuses on kostja tuginenud PP kalkulatsioonile. Eelnimetatud esimeses otsuses on kostja viidanud, et hüvitise suurus tuleneb EKE Nora OÜ kalkulatsioonist, mis on tehtud kogu paarismaja taastamiseks (dtl 275 jj). Käesolev vaidlus puudutab aga hagejale kuuluvat paarismajaboksi, mistõttu ei ole kohane tugineda EKE Nora OÜ pakkumisele. Kuivõrd kahjustatud ridaelamubokside näol oli tegemist eraldiseisvate varakogumitega, ei saa nende taastamise puhul lähtuda ühtsest kogumist (mis tavapäraselt küll toob kaasa teatava mastaabisäästu, kuid jätab arvestamata varakogumite iseärasused) - puudub alus eeldada, et paarismaja mõlemad boksid on kogu seade poolest identsed. Samuti on kohatu esimeses otsuses viidatu, mille kohaselt tuleb EKE Nora pakutud tulemust vähendada 20% võrra, kuna pakkumine on koostatud sedavõrd suure võimaliku hälbega. See, et kostja tellitud kalkulatsioon ei kajasta piisava täpsusega hageja elamu reaalset taastamisväärtust, ei tähenda, et see annaks aluse lugeda 17

2-25-15996 osa kulusid mittevajalikuks. Hageja ei saa vastutada selle eest, et kindlustusandja on suhtunud kahju kindlakstegemise kohustuse täitmisesse kergekäeliselt. Hageja on tõendanud, et pakkumise teinud ettevõte tegeleb vaid dokumendipõhiste ehituse maksumuse kalkulatsioonidega (dtl 313), mistõttu on seletatav viidatud kalkulatsiooni kesine detailsusaste. PP kalkulatsioon ja selle täiendused on piisava detailsusastmega, isik on valdkonna tippasjatundja ning tema hinnang põhineb objekti ülevaatusel kogutud andmetel – st on kõrge objektiivsusastmega. PP kalkulatsioon on olemuselt kõige asjakohasem tõend hagejale kuuluva elamu taastamise vajaliku ulatuse ja põhjendatud maksumuse väljaselgitamiseks kahjukäsitluse käigus. Seega leiab kohus, et kostja seisukoht, mille kohaselt on ta kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtunud kolmandatest kalkulatsioonidest, asjakohatu. Asjas on tõendatud, et kahju suuruse kindlaksmääramisel on aluseks võetud PP kalkulatsioon. Kohus lähtub seega hageja nõude arvestuse puhul hagiavalduses esile toodud arvestuskäigust ja seal viidatud tõenditest. Kostja ei ole arvestuskäigule selgeid ja konkreetseid vastuväiteid esitanud. 65.Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb alus täiendava hüvitise väljamõistmiseks. Hageja on soovinud kostjalt järgmiste kulude väljamõistmist kogusummas 90 943,76 eurot: • täiendav vajalik kulu taastamiseks (sissesõidutee, kliimaseade, garaažiuks jm), vead P. P. kalkulatsioonis (km 24 %) 40 115,02 eurot; • köögimööbel jm sisseehitatud mööbel (km 24 %) 50 828,74 eurot. 66.Nõude esimese osa, st 40 115,02 eurot (sisaldab 24 % KM) aluseks on E. E.i (edaspidi EE) eksperdiarvamus (dtl 129-142), kus on kalkuleeritud kokku read, mis on kostja eksperdi P. P. viimases arvamuses puudu või valesti kalkuleeritud. Kostja on vaidlustanud EE arvamusest nähtuva sissesõidutee, garaažiukse ning kliimaseadme kulud. 67.Esmalt käsitleb kohus sissesõiduteega seotud nõuet. Puudub vaidlus, et tulekahju järgse lammutamise ja prahi äraveo tellis kostja enda lepingupartnerilt, mis omakorda tellis kolmandalt isikult suure prügikonteineri paigaldamise kahjustatud hoone juurde. Selle käigus sõitis hoone ette teele suur veoauto, mis väidetavalt muljus tee sisse lohud ning veokist jooksis ka maha õli ja määris kõnniteekivid õliseks. Hageja on esitanud tõendi (dtl 144), mille kohaselt tuleb paigaldada uued kivid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et toimunud oleks tänavakivide vajumine seoses kindlustusjuhtumiga. Kostja on tõendanud, et ka enne vaidlusalust kindlustusjuhtumit olid tänavakivil teatavad õlilaigud ning esines vajumist (dtl 301, foto – märgunud sillutisel nähtavad tumedad laigud). Pooled ei vaidle, et tänavakivile tekkis kahjujuhtumiga seoses suur õlilaik (dtl 144 fotod). Kohus leiab, et arvestades tee varasemat seisundit ning õlireostuse asukohta ja levikusuunda (kinnistu väljasõidu suunas), ei ole põhjendatud kogu sillutise asendamine. Kivisillutis on osadeks võetav ning põhjendatud on vahetada üksnes kahjustatud kivid (kostja ei ole tõendanud, et neid saaks puhastada). Hageja mure esteetilise väljanägemise pärast ei põhjenda töö taotletud mahtu, kuivõrd varasemalt esinenud vajumine ning õliplekid garaažiukse vahetus läheduses ei ole samuti esteetiliselt kõige kaunim – kindlasti ei põhjusta esteetilist ebakõla uute kivide paigaldamine. 18

2-25-15996

Sissesõidutee maksumuse kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (dtl 38, rida 10.4), nähes ette kogukuluks 15 120 eurot (sh KM; töömaht 300 m 2; ruutmeetrihind 45 eurot + KM). Kohus, arvestades sillutatud ala eelduslikku suurust, leiab, et vahetada tuleb ca 50% sillutisest, vähendades hageja taotletud hüvitist 7650 euro võrra. 68.Järgnevalt uurib kohus garaaživärava temaatikat. Puudub vaidlus, et hetkel on ukse detailid roostes. EE arvamuses on märgitud, et mehhanismid on deformeeritud ja värava all on vahe 20 mm ja külgedel 5 mm, mistõttu väravad peavad olema vahetatud. Hageja esitatud asjatundja arvamusest (dtl 145-149) nähtub, et garaaži tõstetav värav on tulekahjus viga saanud, siinid on kõverad ja värav ei avane/sulgu korralikult. Garaaži tõstetava värava terasdetailid on roostetanud, nii vedrud kui uksepaanide liigendid ja muud detailid. Tõstetava värava kinnitusdetailid on roostes, värav ei ole enam vertikaalne. Värav on tulekahjus ja tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav ning ebaesteetiliseks muutunud. Asjatundja leidis, et garaaživäravad koos kinnitusdetailide ja juhtsiinidega tuleb asendada uutega. Ka uksetootja esindaja on märkinud, et „tulekustutusvee kahjulikul toimel on konstruktsioon märgunud ja järgnevalt terasdetailid roostetanud. Nii vedrud kui uksepaanide liigendid ja muud detailid on roostesed. Värav on tulekahjus ja tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav. Värava välisilme on muutunud ebaesteetiliseks. (dtl 323 jj)“ Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väited, et garaaživärav ei saanud tulekahjus kannatada ning kõik kirjeldatud vigastused tulenevad omaniku poolsest hooletusest ning et tõstemehhanism õlitamise ja hooldamise järgselt töötab see jälle. Kostja lisas, et uks lainetas juba enne kahjujuhtumit (dtl 300, foto). Kohus märgib, et kostja väited on paljasõnalised – esitatud fotolt ei ole võimalik praegusel hetkel esinevat lainetust tuvastada. Hageja on esitanud kolm tõendit, mis kõik kinnitavad, et tulekahju tagajärjel on uks muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja ei ole ka põhistanud, millise hoolduse tulemusel on võimalik kõrvaldada ukse siinide deformatsioonid ning detailidel paikneva tsingikihi kahjustumise tõttu tekkinud rooste. Garaažiukse hinna kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (dtl 38, rida 4.1). Kohus leiab, et kulu on nõutavas ulatuses põhjendatud. 69.Viimaks analüüsib kohus kliimaseadme temaatikat. Soojuspumpade paigaldamisega tegelev ettevõte on käinud kliimaseadmega tutvumas ning leidnud, et tulekahju tõttu said kahjustatud soojuspumba korpus, torud, elektrikaablid (dtl 40). Seda kinnitavad ka hageja poolt esitatud fotod (dtl 319, 321-322) ning eelnimetatud ettevõtte täiendav selgitus (dtl 320), mille kohaselt tulekahju ajal on süsteem külmaainest tühjenenud, niiskus ja õhk sattusid süsteemi ja kahjustada said kaablid, siis ei ole kliimaseade enam samaväärne varasemaga ega kasutatav. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust kostja viide, et kliimaseadme akt on koostatud 1,5 aastat pärast kahjujuhtumi toimumist. Hageja on selgitanud, miks osa tõendeid on koostatud hiljem – nimelt plaanis kostja alguses korraldada hoone taastamistööd ise, kuid hiljem muutis meelt. Eeltoodu mõjutab hageja tõenduslikku positsiooni olukorras, kus hagejale saab selgeks, et kostja poolt pakutav hüvitis ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud kahju ärahoidmise ja/või vähendamise kohustust või üldist hoolsuskohustust, mis oleks omakorda kaasa toonud kõnealuse kahju. Arvestades hageja 19

2-25-15996 poolt väljatoodut (kahjustatud, st eelkõige sulanud olid mh seadme korpus, torud, elektrikaablid) ei ole asjakohane kostja soovitus, et hageja oleks pidanud kütteseadme objektilt maha võtma ja säilitama – eeltoodu ei oleks kuumuse kahjustusi tagasi pööranud. Hageja ei ole hüvitise koosseisu arvanud ventilatsioonisüsteemi, kuna varasemalt puudusid ventilatsiooniseadmed (olid vaid fresh-klapid, mille osas hüvitist ei nõuta), mistõttu sellekohased kostja väited on asjakohatud. Ka kostja viited põrandaküttetorustikuga seoses ei ole kliimaseadme kontekstis asjakohased. Kliimaseadmega seotud kahju suurus on tõendatud (dtl 36) ning nõude arvestuskäigule ei ole kostja vastu vaielnud, mistõttu nõue on hageja nõutavas ulatuses põhjendatud. 70.Nõude teiseks osaks on hüvitis seoses köögimööbli jm sisseehitatud mööbli taastamisega seoses summas 50 828,74 eurot (24 % KM). Kodukindlustuse tingimuste p 3.3.5 kohaselt: „Elu- ja abihoonega koos on samade riskide vastu automaatselt kindlustatud: 3.3.5. sisseehitatud mööbel (sh lükand- ja liigenduksed) ja integreeritud köögitehnika.“ Sisseehitatud mööbli, sh köögimööbli paigaldamiseks on esitatud hinnapakkumised (dtl 14-32 - hinnapakkumised), mille kohaselt on sisseehitatud mööbli taastamise maksumus 50 828,74 eurot. Kostja ei ole nõudele ja selle arvestuskäigule sisulisi vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et nõue on põhjendatud. 71.Seega on hageja põhjendatud hoone taastamise kulu kokku 83 293,76 eurot (90 943,76 7650). 72.Järgnevalt analüüsib kohus asjade hoiustamise kulu summas 5535,23 eurot (arved dtl 187207, 209-217). Hageja märgib, et asjade hoiustamise kulu oli vajalik, et kahju ära hoida ja seda vähendada. Hageja hoiustab asju ABCModul OÜ hoiuboksides, kes esitab igakuise arve. Hoone ei ole praeguseks taastatud niipalju, et sinna saaks asjad tagasi viia. Seni on asjade hoiustamisele on kulunud 6103,49 eurot (sisaldab km; periood mai 2023 – september 2025). Kalkulatsioonis on arvetel olevatest summadest lahutatud tagatise summa ja tabalukkude maksumus, mida kostja ei olnud nõus hüvitama ja hageja neid kulusid ei nõua. Kostja on sellest hüvitanud esimese kolme kuu hoiustamise kulu kokku summas 568,26 eurot. Seega on hageja väitel hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49568,26=5535,23 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult oma kodu taastamisega venitanud ning lisakulusid kogunud. Arvestades tulekahju toimumise aega ning kostja poolt tasutud hüvitisi, oleks mõistliku asjaajamise korral hoone ammu taastatud ning lisakulude tekitamine ei oleks enam vajalik. Hageja on märkinud, et maja ei olnud kuni 2024 lõpuni akendega ja isegi peale seda, kui esimesed aknad 2024 lõpus ette pandi, toimusid majas tööd, seal oli külm ja niiske ja seal olid ehitusmehed, ei olnud võimalik mingeid asju turvaliselt hoiustada. Kostja ei andnud hagejale P. P.i arvamust, seega ei olnud teavet, kuidas ja mis kahjusid remontida ja mis ulatuses kostja hüvitab. See anti hagejale alles 31.07.2024. See aeglustas oluliselt taastamistöid. Kohus leiab, et hoiustamise kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on viidanud, et 2024. a lõpuni ei olnud majal aknaid ning seal oli külm ja niiske. Kohus iseenesest nõustub 20

2-25-15996 kostjaga, et hoiustamise kulu ei saa hüvitamisele kuuluda igavesti, kuivõrd elamu taastamine on suuresti hageja enda mõjusfääris. Kostja ei ole tõendanud, et esineks alus hoiustamiskulude mittemaksmiseks. Kohtul puudub alus arvata, et hagejal oli huvi oma koduks oleva elamu taastamisega kunstlikult viivitada. Kohus nõustub kostja kriitikaga osas, et vara hoiustamine varasema 2 boksi asemel toimub alates 2025. a maist alusetult 3 boksis. Hageja ei ole selgitanud, mis asjaoludel on olnud vajalik täiendava boksi rentimine ning mis põhjusel peaks kostja selle hüvitama. Seega vähendab kohus hüvitist arvetel märgitud „Rabaküla 12b, laoboks nr 53“ eest esitatud kulude 408,33 euro (sh KM) võrra. Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49-568,26-408,33 = 5 126,90 eurot. 73.Hageja soovib kostjalt saada hüvitist koduse vara eest 1974,96 eurot. Kostja leiab, et see summa on hüvitatud, sest kostja tasus 04.07.2023 G4S valvekulud summas 1406,70 eurot ja hoiubokside üüri 3 kuu eest 568,26 eurot, kokku summas 1974,96 eurot. Hageja leiab, et need kulud tuleb hüvitada täiendavalt VÕS § 491 lg 2 alusel ja üldtingimuste p 10.2.6 alusel lisaks varakindlustuse kindlustussummale. Valveteenus oli vajalik hoone ja vara kaitsmiseks ja kostja on selle hüvitanud. Selle summa võrra ei saa vähendada asjade hävimise tõttu varakindlustuse hüvitist 75 000 eurot. Hageja selgitab, et ei nõua uuesti valveteenuse kulude hüvitamist, vaid puuduolevat osa varakindlustuse hüvitisest. Poliisi kohaselt oli kodune vara kindlustatud 75 000 euro ulatuses. Kodukindlustuse tingimuste terminite peatükis on kodune vara defineeritud kui kindlustuskohas asuv ja kindlustatud isikule kuuluv vallasvara. Kindlustustingimuste peatükis 6 on reguleeritud koduse varaga seonduv. Viidatud peatükis ei ole sätestatud, et koduse vara kindlustusega oleks kaetud ka valve ja vara hoiustamisega seotud kulu. Kohus nõustub hagejaga, et need kulud tuleb hüvitada täiendavalt VÕS § 491 lg 2 alusel. Ebatäpne on hageja viide Kodukindlustuse tingimuste p-le 10.2.6, kuivõrd sealt tuleneb alus vaid mehitatud valveks ning sedagi vaid 24 tunniks. Siiski ei vaidle pooled valvekulude põhjendatuse üle, vaid selle üle, kas see kuulub koduse vara kindlustuse koosseisu või mitte. Pooled ei vaidle, et hageja hävinud koduse vara väärtus oli üle 75 000 euro, mistõttu tuleb hüvitis koduse vara eest summas 1974,96 eurot kostjalt välja mõista. 74.Kostja heidab hagejale ette, et kostja hüvitas hagejale kulud, kuid hageja saadud raha sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Hageja on reaalsuses oma osa paarismajast enamuses ulatuses taastanud ning hagejale on teada tegelikud kulud, millised kostja hinnangul on tunduvalt väiksemad kui kostjalt saadud taastamiskulude hüvitis, kuid sellegipoolest on hageja seisukohal, et ta soovib olenemata tegelikest kuludest teoreetilise kalkulatsiooni alusel lisahüvitist 98 453,95 eurot. Kostja viitab, et kodukindlustuse tingimuste p 15.5 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitise sihtotstarbelise kasutamise kohta tõendeid. Hageja on kostja vastavat palvet eiranud, millega rikub pooltevahelise lepingu tingimusi ning kostjal puudub kohustus hagejale lisahüvitise tasumiseks. Kodukindlustuse tingimuste p 15.5 sätestab: „BTA’l on õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise 21

2-25-15996 alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks.“ Kohus märgib, et kostja viide ei ole asjakohane. Kõnealune tüüptingimus ei ole käesolevas asjas ja etapis kohalduv. Kostja on algselt (esimese otsuse tegemisel) küll kasutanud lepingust tulenevat õigust maksta välja 70% hüvitisest, kuid hiljem (teise otsusega) on otsustanud kogu hüvitise välja maksta – sellega langes viidatud lepingupunkti mõju ja kasutusala ära. Poolte vahel on täna vaidlus hüvitise tervikliku suuruse ja koosseisu osas, mitte selles osas, kas kostjal on õigus maksta välja teatud osa hüvitise terviklikust suurusest. Riigikohus on viidanud, et kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd ka tehti. Nii on kolleegium VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (vt RKTKo nr 3-2-1-124-11, p 16 ja RKTKo nr 3-2-1-55-11, p 14; RKTKo nr 2-16-8344/41, p 12). 75.Kostja on ka viidanud, et arvestades hagejale kuuluva kinnistu hinnaks 120 000 eurot, mis on tunduvalt alla turuväärtuse, jääb hagejale hoone taastamiseks paarismajade hinnapakkumisi vaadates vähemalt 350 000 eurot. Sellise hinnaga on hoone taastamine võrreldes uue ehitamisega kindlasti teostatav. Kostja on veendunud, et hoone on ka taastatud maksimaalselt 200 000 euroga ning kogu ülejäänud nõude puhul on tegemist kindlustusandja arvelt alusetu rikastumisega. Kohus leiab, et kostja väide on meelevaldne – kohus on eespool viidanud, et kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. Asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-175-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Lisaks ei saa võrrelda võrreldamatuid – hagejale kuuluva elamu puhul oli tegemist pikaaegselt koduna kasutatud paarismajaboksiga, kus paiknes kogu sisseehitatud ja muu mööbel, erinevad tehnika- ja tehnoseadmed, santehnika jne. Uue elamu ehitamise hinda ei saa võrrelda juba väljakujunenud kodu sisseseadega. Lisaks on üldteada, et elamu n.ö nullist ehitamine on odavam kui olemasoleva ulatuslikult kahjustunud elamu esmane lammutamine, defekteerimine ning seejärel sisuliselt uue elamu rajamine koos sisustusega. 76.Kostja viitab ka lepingu üldtingimuste punktile 16.10, mille kohaselt: „Kui BTA ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud kindlustatud eseme taastamise osas, maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima kalkulatsiooni või pakkumuse alusel.“ Kohus leiab, et viidatud säte käesolevas asjas ei kohaldu, mistõttu ei ole ka asjakohane analüüsida selle sätte kehtivust. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel olnud vaidlust kahjustatud eseme taastamise osas, mistõttu ei saa kindlustustandja maksta hüvitist soodsaima kalkulatsiooni alusel. Kõnealust olukorda reguleerivad kodukindlustuse tingimused (täpsemalt p 14.1 ja 14.3), mille kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel 22

2-25-15996 hüvitab kindlustusandja kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Kindlustushüvitise suuruseks on mõistlikud remondi-, taastamise- või soetamise kulud (sh kindlustushüvitise osaks loetavad lisakulud), mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise eelse olukorra taastamiseks kindlustuskohas. Tegemist on olukorraga, kus kodukindlustuse eritingimused prevaleerivad kostja üldtingimuste ees (vt üldtingimuste p 4.5). Liiati on poolte vahel kohtuvaidlus põhjendatud hüvitise suuruse osas, mistõttu kostja viidatud säte ei välista kohtumenetluse raames hüvitise kindlakstegemist ja väljamõistmist – säte võiks mõju omada kahjukäsitluse raames kohtuväliselt (kuid ka selle kohus ülaltoodust nähtuvalt ei nõustu). 77.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud 90 395,62 euro (83 293,76 + 5 126,90 + 1974,96) ulatuses, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 78.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, hageja on viivisenõue põhjendatud. VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja on täiendava kindlustushüvitise maksmisest keeldunud 18.10.2024 e-kirjaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 15 587.77 eurot (periood 18.10.2024 – 27.05.2026, seadusjärgne määr, põhinõude suurus 90 395,62) ning ka viivis põhinõudelt 90 395,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni. 79.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt. 80.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 23

2-25-15996

Menetluskulude jaotus 81.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud 91,81% ulatuses (90 395,62 x 100 / 98 453,95), mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 91,81% ulatuses kostja kanda ja 8,19% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 82.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

24

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.