Avaldaja (võlgnik): J. A. (isikukood XXX) Usaldusisik: P. A. Võlausaldajad: 1) XXX AS (registrikood XXX) 2) XXX AS (registrikood XXX) 3) AS XXX (registrikood XXX) 4) XXX AS (registrikood XXX) 5) XXX (välismaa registrikood XXX) 6) XXX OÜ (registrikood XXX) 7) XXX AS (registrikood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. A. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Jätta XXX OÜ AS ja XXX AS vastuväited võlgade ümberkujundamiskavale rahuldamata.
3.Kinnitada J. A. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Kohus -tuse täitmis e perioo d
Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus)
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus (eurot)
Kohustuse täitmise summa kokku (eurot)
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %
4.Kohustada J. A. tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. juunil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P. A..
6.Kohustada J. A. esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta
10.juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande J. A. võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud J. A. kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata J. A. usaldusisiku P. A.e tasuks 998,75 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasu 998,75 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Usaldus ja Õigus (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXX AS XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Tühistada Viru Maakohtu 11.02.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-3109 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja J. A. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11). 2
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.J. A. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikule kuulub sõiduauto registreerimisnumbriga XXX, 20.11.2008, hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on netotöötasu 1100-1200 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 15 642,13 eurot. Avalduses esitatud selgituse järgi on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjus mõtlematu finantskohustuste võtmine, kuigi need olid seotud kindla eesmärgiga. Avaldaja igakuised maksed moodustavad ligikaudu 50% tema sissetulekutest, mille tõttu jääb talle vähem vahendeid kui vajalik toimetulekuks.
2.Viru Maakohus võttis 11.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks P. A.e, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisik esitas 10.03.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.11.03.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
5.Maakohus algatas 13.03.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 27.04.2026. 13.03.2026 määrusega määras maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1000 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
6.Usaldusisik esitas 04.05.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
7.Usaldusisik esitas 10.03.2026 ja 04.05.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku 998,75 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 11,75 tundi (tunnitasuga 85 eurot, käibemaksu ei lisandu).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
9.Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning mis on kava täitmise tähtaeg.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
11.Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja
3
edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
13.Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku igakuine püsiv sissetulek on töötasu summas 1100-1200 eurot. Igakuised vältimatud kulud (toit, transport, sideteenused jm) on ligikaudu 500–600 eurot. Võlgnik on võimeline tasuma igakuiselt 275 eurot, ilma et see põhjustaks talle makseraskusi, ning selline maksekoormus võimaldab vältida püsiva maksejõuetuse süvenemist. Arvestades võlgniku regulaarset sissetuleku ja igakuiste vältimatute kulude suuruse suhet, on põhjendatud järeldada, et ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.
14.FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.
15.Võlausaldajad XXX AS, XXX AS ja XXX AS, AS XXX on avaldanud enda nõusolekut kavaga. XXX OÜ ja XXX AS esitasid vastuväited. XXX ei ole võlgade ümberkujundamise kavale vastanud, mistõttu tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1).
16.FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. 4
17.XXX AS teatas enda vastuväites, et nõustub ümberkujundamise kavaga, kui kohustused täidetakse 37 kuu jooksul ning seeläbi saaks põhinõue tasutud 100% ulatuses. XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et võlausaldaja seisukoht ei ole põhjendatud. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kestaks võlgniku suhtes kolm aastat ning selle aja jooksul saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas ulatuses (usaldusisik tegi vara- ja võlanimekirjas pankrotivõrdluse). Seetõttu ei ole põhjendatud võlgade ümberkujundamise menetluse kestus pikemalt kui kolm aastat. Kohus nõustub usaldusisiku esitatud seisukohaga, et XXX AS-i vastuväide ei ole põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse pikendamine üle kolme aasta ei ole põhjendatud.
18.Võlausaldaja XXX OÜ leiab, et esitatud võlgade ümberkujundamise kava ei taga tema õigustatud huvide piisavat kaitset ega ole esitatud kujul õiglane ja proportsionaalne. Kava kohaselt nähakse ette maksegraafik 36 kuuks summas 300 eurot kuus, mille tulemusena tasutakse ligikaudu 90% põhivõlast ehk 9 928,80 eurot ning tasumata jäetakse 1 107,38 eurot põhivõlast. Võlausaldaja hinnangul puudub sellele piisav ja sisuline põhjendus, eriti olukorras, kus kuumakse suurust arvestades oleks võimalik kogu põhivõlg tasuda maksegraafikut hinnanguliselt vaid 3–4 kuu võrra pikendades. Võlausaldaja rõhutab, et võlgnik sõlmis laenulepingud vabatahtlikult ning peab kandma vastutust nende täitmise eest. Samuti märgib võlausaldaja, et tema nõuet on juba vähendatud olulises ulatuses, kokku 4 597,59 euro võrra, mistõttu täiendav põhivõla vähendamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Võlausaldaja hinnangul ei sisalda kava veenvat majanduslikku põhjendust, miks osa põhivõlast tuleks kustutada olukorras, kus nõude täielik täitmine näib realistlikult saavutatav. Lisaks märgib võlausaldaja, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul vältida pankrotti ning saavutada võlausaldajatega mõistlik tasakaalustatud kokkulepe, kuid see ei tohi toimuda viisil, kus võlausaldaja kannab ebaproportsionaalselt suurt kahju olukorras, kus nõude täielik rahuldamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja muuta võlgade ümberkujundamise kava selliselt, et maksegraafikut pikendatakse vajalikus ulatuses, võimaldamaks põhivõla täielikku tasumist.
19.Kohus leidis, et 04.05.2026 esitatud võlgade ümberkujundamise kavas ei ole piisavalt selgelt põhjendatud XXX OÜ nõude ümberarvestus ega nõude jäägi kujunemine summas 359,78 eurot ja kõrvalnõude osas 68,97 eurot. Samuti erinesid kavas toodud summad vara- ja võlanimekirjas märgitud nõudest ning kohtule ei ole ümberarvestuse käik jälgitav. Täiendavalt vajas selgitamist võlausaldaja poolt märgitud tagasimaksete arvestus. Seetõttu palus kohus esitada hiljemalt 25.05.2026 täiendavad selgitused või parandatud võlgade ümberkujundamise kava ning seisukohad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
20.Usaldusisik selgitas kohtule, et vara- ja võlanimekirja kanti XXX OÜ nõue esialgselt sellisena, nagu võlausaldaja selle esitas. Võlgade ümberkujundamise menetluses leidis usaldusisik siiski, et võlausaldaja ei ole piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenude väljastamisel, mistõttu palus usaldusisik nõude osas teha ümberarvestuse. Usaldusisiku selgituste kohaselt koosneb XXX nõue viiest järjestikusest laenulepingust, millest viimane oli refinantseerimisleping. Selle lepingu alusel võlgnikule uut raha tegelikult välja ei makstud, vaid uus leping sõlmiti varasemate kohustuste 5
refinantseerimiseks. Võlausaldaja selgitas, et iga uue laenu taotlemisel sõlmiti uus leping ning eelnev leping lõpetati, kusjuures uue laenu summast kaeti esmalt varasema lepingu võlgnevus ja kõrvalnõuded ning üksnes ülejäänud summa kanti võlgnikule välja. Usaldusisik leiab, et ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda üksnes sellest rahasummast, mille võlgnik tegelikult enda kasutusse sai. Võlausaldaja esitatud ümberarvestuse tabeli ja võlgniku konto väljavõtte põhjal on võlgnikule reaalselt välja makstud kokku 1360 eurot ning võlgnik on tagasi tasunud 1000,22 eurot. Sellest tulenevalt kujunes põhinõude jäägiks 359,78 eurot, millele lisandus seadusjärgne intress summas 68,97 eurot.
21.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on nõustunud 60 % võlausaldajatest, nende nõuetega on esindatud 56,77 % pandiga tagamata nõuetest. Seega saab kava kinnitada FiMS § 26 lg.2 alusel.
22.FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
23.Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et Võlgnik töötab tootmistöölisena ning tema igakuine sissetulek on ligikaudu 1100–1200 eurot. Võlgnik on avaldanud valmisolekut tasuda võlausaldajatele igakuiselt 300 eurot. Sellise maksevõime juures oleks võlgade ümberkujundamise menetluses võimalik kolme aasta jooksul tasuda võlausaldajatele kokku 10 800 eurot. Pankrotimenetluse korral oleks pankrotivaraks peamiselt võlgnikule kuuluv sõiduauto hinnangulise väärtusega ligikaudu 4000 eurot. Vara realiseerimisel tuleks aga arvestada pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis hüvitatakse pankrotivarast, sh vara müügist saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki realiseerimisest laekuv summa olulises ulatuses võlausaldajatele jaotuda. Kui võlgniku suhtes kuulutataks välja pankrot ning algatataks kohustustest vabastamise menetlus, oleks võimalik võlgniku sissetulekust teha kinnipidamisi üksnes seaduses ettenähtud ulatuses. Arvestades võlgniku sissetulekut ning alates aprillist tõusvat miinimumpalka, oleks võimalik igakuiselt kinni pidada hinnanguliselt ligikaudu 150 eurot, mistõttu kolme aasta jooksul laekuks võlausaldajatele ligikaudu 5400 eurot. Seega oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine
6
võlgade ümberkujundamise menetluses oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetlusele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses.
24.Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid ligikaudu 5400 euro ulatuses, so 150 eurot kuus, kuid esitatud ümberkujundamise kava kohaselt hakkab võlgnik tegema väljamakseid 275,80 eurot kuus. Lisaks kui pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, tuleb arvestada pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis hüvitatakse pankrotivarast, sh vara müügist saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki realiseerimisest laekuv summa olulises ulatuses võlausaldajatele jaotuda.
25.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.
26.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt.
27.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.
28.Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
7
29.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 11.02.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
30.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
31.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
32.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
33.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
34.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 998,75 eurot (11,75 tunni eest tunnitasuga 85 eurot, millele käibemaksu ei lisandu).
34.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku 8
tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
34.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11,75 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 998,75 eurot, s.o (11,75 h × 85 eurot).
34.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot. Usaldusisiku tasu 998,75 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.