Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
750,58 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 375,14 eurot, intress 4,26 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,67 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (375,14 eurot) alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda 63,04% ulatuses ja 36,96% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 230,10 eurot.
7.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.12.2025 (täiendatud 16.04.2026) Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 525,47 eurot, intressi 38,31 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 59,27 eurot ning edasiulatuva viivise alates 09.12.2025 kuni põhinõude summas 525,47 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 11,9% aastas. Hageja esitab ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (krediidiandja) vahel 25.07.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89013153460 (edaspidi leping I), mille kohaselt omandas kostja kauba järelmaksuga kogumaksumusega 652,98 eurot. 12.08.2024 sõlmisid pooled kokkuleppe nr L89017270022 (edaspidi leping II), millega muudeti osaliselt lepingu I tingimusi; kokkuleppe sõlmimise ajaks oli kostja võlgnevuse jääk 525,47 eurot. Lepingu II kohaselt pidi kostja tasuma osamakseid maksegraafiku alusel, kuid jättis kolm järjestikust makset tasumata, mistõttu esialgne võlausaldaja ütles lepingu 27.12.2024 üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale ning kostjat teavitati nõude loovutamisest kirjalikult.
3.Lepingu I krediidikulukuse määr on 26,16% aastas (dtl 14) ja Lepingu II krediidikulukuse määr on 28,72% (dtl 21). Viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr 25.07.2023 laenu väljastamise hetkel oli 16,72% ja 12.08.2024 oli 16,65%, mistõttu jääb laenude krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühised.
4.Enne lepingu sõlmimist hindas krediidiandja kostja maksevõimet, tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele (sissetulek 1500 eurot, kohustused 300 eurot) ning kontrollides sissetulekut
Pensioniregistrist (636,37 eurot) ja maksehäireregistrist. Krediidiandja hinnangul oli kohustuse täitmine kostjale jõukohane ning kostja oli piisava sissetulekuga ja usaldusväärne laenuvõtja.
5.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 13.04.2026 võimaluse esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja märkis 16.04.2026 vastuses, et jääb oma varasemate selgituste juurde leides, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud, lähtudes VÕS § 94 lg 1 intressimäärast. Lepingu L89013153460 alusel sai kostja kauba maksumusega 652,98 eurot ning tasus sellest 277,84 eurot. Kõik maksed arvestati põhiosa katteks, mistõttu jäi põhivõlg 375,14 eurot, mida hageja käsitab ka muudetud lepingu põhiosana ning millelt tehakse ümberarvestus. Kostja ei teinud pärast lepingu muutmist ühtegi makset. Seetõttu arvestatakse VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 10.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.12.2024. Kuna kostja jäi võlgu kolme järjestikuse osamaksega, oli lepingu ülesütlemine kehtiv ning nõuded muutusid sissenõutavaks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleks kostjalt välja mõista põhivõlg 375,14 eurot, intress 4,26 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 11,9% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, mis hagi täienduse seisuga on 58,09 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis kuni põhiosa tasumiseni. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et lepingujärgne viivisekokkulepe on tühine, palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Maakohus võttis hagi 17. aprilli 2026 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 04.05.2026. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr L89013153460, mille tingimusi muudeti osaliselt lepinguga nr L89017270022. Järelmaksuleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 jj mõttes tarbijakrediidileping. Kohus lepingu tühisuse aluseid omal algatusel ei tuvastanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt õiguslikult põhjendatud, sest krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need
ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Üksnes maksehäirete andmebaasi ja pensioniregistri päringud ei võimalda hinnata tarbija tegelikku finantsolukorda ega tema igapäevaseid kulutusi, millega tuleb arvestada (KAVS § 49 lg 1 p 4). Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja finantskohustuste mahtu, kestust ega koosseisu ega kontrollinud esitatud andmete õigsust, mh pangakonto väljavõtte alusel. Samuti ei nähtu, et oleks tuvastatud kostja vältimatud majapidamiskulud (nt eluaseme- ja toidukulud). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teadlikult esitanud valeandmeid või jätnud olulise teabe esitamata, mistõttu ei kohaldu VÕS § 4034 lg 7 neljandas lauses sätestatud erand. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg 13). Kuivõrd krediidiandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet ning muud kogutud teave ei olnud piisav, tuleb krediidivõime kontroll lugeda ebapiisavaks. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata põhiosa 375,14 eurot ja intress 4,26 eurot (dtl 72-73). Tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.
8.Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgenevast päevast, s.o 28.12.2024 kuni tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga summas 55,67 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni.
9.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingutasu, lepingujärgne viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata. Kohtuotsuse selgitused
10.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale
otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, lepingutasu, sissenõudekulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 63,04% ((473,15 (375,14 + 4,26 + 55,67 + 38,08) / 750,58 eurot * 100% = 63,04%). Seega jäävad menetluskulud 63,04% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 245 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 365 eurot (=245 riigilõiv + 120 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 63,04%, s.o 230,10 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.