Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas 25.02.2026 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagiavalduse kohaselt kostja X ja Y (üürileandja) sõlmisid 28.07.2025 tähtajatu üürilepingu nr EE250724-127374 XXX, Tallinn aadressil asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürileping oli sõlmitud läbi Rendin OÜ (hageja) platvormi. Üürileandja ütles üürilepingu üles VÕS § 316 lg 1 p 1 alusel kostja makseviivituse tõttu. Üürileping lõppes 16.11.2025, kuid kostja ja tema kaasüürnik vabastasid eluruumi valduse alles 23.11.2025. Eluruumi valduse tagastamisel avastas üürileandja varakahju. Üürileandja ja hageja sõlmisid 15.12.2025 nõuete loovutamise lepingu. Loovutatud nõuete koosseisus on üürisumma ajavahemiku 01-31.10.2025 eest, üür ja kahjuhüvitis ajavahemiku 01-23.11.2025 eest, kommunaalkulud ajavahemiku 01.09.2025- 23.11.2025 eest, postkasti luku kahjunõue, koristamine ja köögivalamu kahjunõue. Üürilepingu punkti 3 ja lepingu üldtingimuste punkti 5.6 kohaselt on kohaldatav viivisemäär kolmekordne seadusjärgne viivisemäär võlgnetavalt summalt iga makse tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja menetluskulude nimekirjaga toimetati kostjale kätte 23.04.2026 KÄPO kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (13.05.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 350 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.