AS Elenger Grupp hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
214,95 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Elenger Grupp (rk 10178905; Liivalaia tn 9 10118 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ; epost: XXX)
Kostja:
A. T. (ik XXX; elukoht: XXX; epost: XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS Elenger Grupp hagi.
2.Välja mõista A. T.lt AS Elenger Grupp kasuks võlgnevus 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 22 senti (millest põhivõlgnevus 144,89 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja seisuga 1.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 18,33 eurot).
3.Välja mõista A. T.lt AS Elenger Grupp kasuks viivis 0,06% tasumata põhinõudelt (144,89 eurot) päevas alates 2.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta A. T. kanda.
1
4.1 Välja mõista A. T.lt AS Elenger Grupp kasuks hageja menetluskulude katteks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 4.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb A. T.l tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 718774194.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AS Elenger Grupp esitas 29.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. T. vastu võla nõudes. Kohus tegi 30.12.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 16.03.2026.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. 16.03.2026 määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks- põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elenger Grupp ja A. T. 17.05.2024 maagaasi müügilepingu 0190042905 ja võrguteenuse lepingu nr L001003379. Leping koosneb eritingimustest ja müüja kodulehel www.elenger.ee avaldatud maagaasi müügilepingu üldtingimustest füüsilistele isikutele. Üldtingimuste p-de 6.1, 6.4, 6.5 kohaselt esitas hageja kostjale tasumiseks arved tarnitud maagaasi ja võrguteenuse eest. Hageja tarnis kostjale maagaasi tarbimiskohale aadressil XXX, kuid kostja jättis teenuse eest tasumata. Hageja nõude aluseks on hageja poolt kostjale esitatud ja tasumata arved (nr 1004842944, 1004916278, 1004936239, 1005006143, 1005076001, 1005123274, 1005175595, 1005236256, 1005282238, 1005310261, 1005389605, 1005437405, 1005492799, 1005527550) kogusummas 144,89 eurot (dtl 37, 38). Vastavalt üldtingimuste p-le 6.13 kui ostja ei tasu arvet tähtaegselt, on müüjal õigus nõuda ostjalt tasumata arve summalt viivist 0,06% päevas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni arve summa täielikult laekumise päevani (p 6.13). Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste p 6.13, arvestab hageja põhinõudelt viivist 0,06% iga viivitatud päeva eest alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse
2
esitamiseni 1.04.2026 Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 18,33 eurot (dtl 39). Hageja nõuab kostjalt ka viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (so alates 2.04.2026) kuni põhinõude (144,89 euro) tasumiseni üldtingimuste punkti 6.13 ettenähtud ulatuses s.o 0,06% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Juhindudes üldtingimuste p-dest 9.5.1, 9.7, 9.10, saatis AS Elenger Grupp kostjale 21.10.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna A. T. ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, öeldi kostjaga sõlmitud leping 30.11.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist 20 eurot lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 20 euro kujunemine: 3.12.2025 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 19.12.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot AS Elenger Grupp palub A. T.lt välja mõista: - põhivõlgnevus 144,89 eurot, - sissenõudmiskulud 20 eurot - hagi esitamise ajaks (1.04.2026) sissenõutavaks muutunud viivis 18,33 eurot; - viivis TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast so alates 2.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. T.lt hageja menetluskulude katteks 458 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja 338 eurot esindaja kulu hagimenetluses (arvestusega 2 h x 169 eur/h). Hageja teavitab 22.04.2026 seisukohas, et ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima, kuivõrd viimane ei ole esitanud ajakohast gaasiarvesti näitu, et veenduda nõude tegelikus ulatuses.
II KOSTJA VASTUVÄITED
3.A. T. sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ega nõude suurusele esitanud ei ole. Kostja on ekirjaga küsinud, kas tal tuleb sõlmida maksegraafik (dtl 119) ning märkinud, et võtab võla omaks kuid soovib saavutada kohtuvälise kokkuleppe (dtl 120); soovib teada kuhu tasuda võlg (dtl 124).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.
3
Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
6.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid AS Elenger Grupp ja A. T. 17.05.2024.a. maagaasi müügilepingu nr 0190042905 (dtl 43), tarbimiskohale XXX; hinnapakett paindlik ning gaasi hind 0,490 eur/m3 (sh käibemaks). Leping koosneb eritingimustest ja müüja kodulehel www.gaas.ee avaldatud maagaasimüügilepingu üldtingimustest füüsilistele isikutele (dti 46-54) 17.05.2026 sõlmisid pooled ka võrguteenuse lepingu rn L001003379 (dtl 44-45) hinnaga 0,012139 eur/kWh. Hageja nõude aluseks on kostjale esitatud, kuid viimase poolt tasumata jäänud arved (nr 1004842944, 1004916278, 1004936239, 1005006143, 1005076001, 1005123274, 1005175595, 1005236256, 1005282238, 1005310261, 1005389605, 1005437405, 1005492799, 1005527550) kogusummas 144,89 eurot (dtl 37, 38). AS Elenger Grupp saatis kostjale 21.10.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. A. T. ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 30.11.2025 üles (dtl 84). Kostja ei ole ülesütlemisele reageerinud ega seda vaidlustanud.
7.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja omakorda pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et on kohustuse täitnud või puudub kohustus hageja ees. A. T. omapoolseid sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle suurusele esitanud ei ole. Kohtule vastuseks saadetud e-kirjas (dtl 120), võttis kostja nõude omaks, ei vaidlustanud ka selle suurust, kuid avaldas soovi sõlmida hagejaga maksegraafiku. Kohus andis 9.04.2026 pooltele tähtaja kompromissi sõlmiseks (dtl 126), kuid hageja selgitas 22.04.2026 seisukohas, et kuna kostja ei ole hagejale esitanud ajakohast gaasiarvesti näitu, ei ole hageja veendunud nõude tegelikus ulatuses ning kompromissi/maksegraafiku sõlmimisega nõus ei ole (dtl 130). Kuivõrd kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid nõudele ning selle suurusele esitanud ei ole, loeb kohus et ta on hagis toodu omaks võtnud.
8.VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja § 82 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud talle maagaasi müügilepingu ja võrguteenuse lepingu alusel esitatud arved (dtl 55-82) tasumata, mille tõttu ütles hageja lepingud üles. Arvete tasumata jätmine ja/või tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohustust rikkunud lepingupoole suhtes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Üldtingimuste p 6.13 kohaselt kui ostja ei tasu arvet tähtaegselt, on müüjal õigus nõuda ostjalt tasumata arve summalt viivist 0,06% päevas; viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivisearvestus lõpetatakse arve summa täielikult laekumise päeval.
4
Hageja nõuab kostjalt viivist alates 16.02.2025 kuni 1.04.2026 määraga 0,06000% tasumata nõudest päevas (dtl 90-103) ning sissenõutavaks muutunud viivis on hagi esitamise päeva seisuga (seisuga 1.04.2026) 18,33 eurot (dtl 38-39; 90-103). Hageja nõuab kostjalt viivist ka vastavalt TsMS § 367 sätestatule. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 20 euro väljamõistmist tuginedes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatule. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 20 euro kujunemine: 3.12.2025 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 19.12.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 85-89).
10.Kohus rahuldab hagi ja mõistab A. T.lt välja AS Elenger Grupp kasuks: -põhivõlgnevus 144,89 eurot, -sissenõudmiskulud 20 eurot -hagi esitamise ajaks (1.04.2026) sissenõutavaks muutunud viivis 18,33 eurot; -viivise TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast so alates 2.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad A. T. kanda.
12.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. T.lt hageja menetluskulude katteks 458 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja 338 eurot esindaja kulu hagimenetluses (arvestusega 2 h x 169 eur/h) 12.1 Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hagihinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot (RLS Lisa 1). 12.2 20 eurot esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest on samuti põhjendatud (TsMS § 4842). 12.3 Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades muuhulgas ka tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus).
5
Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 2 x 120 = 240 eurot. 12.4 Hageja menetluskulu on kokku 100+20+240=360 eurot.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.