Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtule 28.04.2025 hagiavalduse ja 15.09.2025 hagiavalduse täienduse solidaarkostjate R K ja S K vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad ühiselt 01.11.2023 tähtajalise eluruumi üürilepingu kuni 31.10.2024 aadressil xxx, mida pikendati 25.07.2024 kuni 31.10.2025. Üürilepingu pikendamisel suurendati üüri summat 690 eurot kuus ja lepiti kokku, et kostja võib korteris pidada ühte kodulooma (kassi). Üürileping lõpetati ennetähtaegselt 25.02.2025 seoses olulise võlgnevuse ning üürilepingu p. 3.1.6. rikkumisega, kuna korteris peeti 2 kassi. Kostjad andsid korteri hagejale üle 28.02.2025, mille kohta vormistati kohapeal objekti üleandmise ja vastuvõtmise akt, kuhu märgiti ka korteris esinevad puudused (katkised kardinad, köögimööbel rikutud, korter vajab maalritöid seinte vigastuste parandamiseks, korter vajas põhjalikku koristus, kuna korteris haises kassi pidamisest tingitult). 11.03.2025 sõlmisid pooled võlgnevuse ajatamise kokkuleppe. Lisaks põhisumma võlgnevusele ja leppetrahvi nõudele nõuab hageja vastavalt kokkuleppe p. 3.3 võlgnevuse tasumisega viivitamisel viivist (tasumata põhisummalt 3617,75) 0,0915% päevas. Kostja I on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse kätte saanud 03.12.2025 KÄPO kaudu ja menetluskulude nimekirja 19.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja II on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja menetluskulude nimekirjaga kätte saanud 14.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ega menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 630 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1178 eurot koos käibemaksuga. 2

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on esitanud tavapärase üürilepingust tuleneva nõude, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, kellel on piisavad teadmised ja kogemused selleks, et tuua hagis elulised asjaolud välja selgelt, arusaadavalt ja ammendavalt. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel arvestab kohus seda, et hagiavaldus on jäetud käiguta puudulike faktiliste asjaolude tõttu, mistõttu kohus ei mõista vastaspoolelt välja hagiavalduse täiendamisega (toimingud 04.09.2025-15.09.2025) seotud ajakulu 3 tunni ulatuses. Nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kohtunõudega tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 2 tundi, mis on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja hagiavalduse koostamiseks (toimingud 15.04.2025-28.04.2025) on 4,5 tundi ning kohtunõudega tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 1 tund, kokku 5,5 tundi summas 550 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti epäringu andmetel on hageja Tatari Kelder OÜ registreeritud käibemaksukohustuslane alates 01.08.2008. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendi 2-18-16519 punktis 15 sedastanud, et nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.