Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Wartmet Eesti OÜ (kostja I), keda esindab põhikirja alusel X sõlmis 27.11.2024 SME Capital 3 UAB-aga (hageja) tähtajalise laenulepingu nr PSCAP3-24-1886 (laenuleping) summale 23 695,75 EUR, mis koosnes laenulepingu eritingimustest, kokkulepitud maksegraafikust laenusumma tagastamiseks, laenusumma väljamaksmise taotlusest, käenduslepingust, SME süsteemi lepingust, süsteemi kasutamise üldtingimustest. 27.11.2024 sõlmisid hageja ja X, kes oli laenulepingu sõlmimise hetkel ja on ka praegu kostja I juhatuse liige, käenduslepingu PSCAP3-24-1886/L1 (käendusleping). Vastavalt käenduslepingu p 1.1. käendaja kohustus solidaarselt vastutava kaasvõlgnikuna vastutama kogu talle omandiõiguse alusel kuuluva varaga (raha pangakontodel, tulevased laekumised nendele kontodele, vallas- ja kinnisvara, väärtpaberid jne), kui kostja I, keda käendatakse, ei täida nõuetekohaselt kohustust või selle osa, mis tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust koos kõigi selle muudatuste ja täiendustega. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 30 810,00 EUR. Laenulepingu alusel võttis kostja I laenu 23 695,75 EUR tagasimakseperioodiga 34 kuud, kohustusega tasuda alates 28.02.2025 maksegraafiku alusel iga kuu viimaseks kuupäevaks laenu põhiosast koosnevaid makseid 299,20 EUR (viimane graafikujärgne makse 27.11.2027 summas 13 822,00 EUR) ja vastavalt laenulepingu eritingimuste punktile 3.4 ja üldtingimuste punktile 5. lisanduvaid igakuiseid intressimakseid vastavalt esitatud arvetele. Hageja maksis kostjale I laenusumma välja 28.11.2024. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal I tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimustel laen tagastada. Kostja I ei ole suutnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees täita. Hageja on hoiatanud kostjat I võimalikust lepingu ülesütlemisest 01.04.2025. Vaatamata edastatud hoiatusele kostja I ei täitnud laenulepingut vastavalt kokkulepitule. Kuivõrd kostja I ei täinud lepingut, ütles hageja kostjaga I laenulepingu ülesse ülesütlemisavaldusega 03.07.2025 ning luges selle ülesöelduks alates 10.07.2025. Eelnimetatud lepingu ülesütlemisavaldus oli edastatud kostjale I nii e-kirja teel kui ka tähituna. Ülesütlemise teade oli saadetud tähituna ka käendajale. Hageja nõue kostjate vastu on solidaarne. 2

Hageja palub välja mõista Wartmet Eesti Oܡlt SME Capital 3, UAB kasuks laenulepingust PSCAP3- 24-1886 põhivõlgnevus kokku 23 695,75 EUR, intress 2025,05 EUR ja 04.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5089,20 EUR ja solidaarselt käendajalt X SME Capital 3, UAB kasuks laenulepingust PSCAP3-24-18867 ning vastavalt käenduslepingule PSCAP3-24-1886/L1 kostja I põhivõlgnevus 23 695,75 EUR, intress 2025,05 EUR ja 04.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5089,20 EUR; kohtukulud summas 2210,00 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1400,00 EUR ja õigusabikulud 810,00 EUR ning väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub määrata kindlaks, et Wartmet Eesti Oܡlt ja käendajalt X välja mõistetud summad peavad kostjad tasuma SME Capital 3, UAB arveldusarvele nr LT247410010220800268. Makse selgituseks märkima „võlgniku nimi, registrikood/isikukood ja tsiviilasja number”. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjatele kätte toimetatud kostjale II X (kostja I seaduslik esindaja) kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 28.03.2026.a Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Hageja nõudest on võimalik aru saada, et ta palub võlgnevused välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot, esindustasu 810 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 1400 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 1400 eurot. Hageja esindaja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks: 03.03.26 nõude aluseks oleva dokumentatsiooniga tutvumine 1,5 h x 120.00 = 180.00 EUR; 04.03.26 hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 4,5 h x 120 = 540.00 EUR; 04.03.26 menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 h x 120 = 90.00 EUR. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab 3

kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 6,75 tundi, kokku 810 eurot (6,75*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud 2210 eurot (1400+810), mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2210 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tulenevalt TsMS §ģ 445 lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning Wartmet Eesti OÜ ja X peavad tasuma väljamõistetud summad SME Capital 3, UAB arveldusarvele nr LT247410010220800268. Makse selgituseks märkima „võlgniku nimi, registrikood/isikukood ja tsiviilasja number“. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.