AS-i ÜHISTEENUSED hagi Malmi Talu OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja Malmi Talu OÜ (registrikood seaduslikud esindajad N.X ja M.L
Menetluse liik
12938415),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-106897 AS-i ÜHISTEENUSED loobumine hagist Malmi Talu OÜ vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-106897.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Malmi Talu OÜ kanda.
4.Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista Malmi Talu OÜ-lt (registrikood 12938415) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks menetluskulud 462,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 82,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 380 eurot.
6.Välja mõista Malmi Talu OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 462,50 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada pärast kohtumääruse jõustumist AS-ile ÜHISTEENUSED pool 21. aprillil 2025 hagilt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 17,50 eurot.
8.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 400,50 euro väljamõistmiseks Malmi Talu OÜ-lt.
1 (6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 05.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Malmi Talu OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 21.04.2025, mida täpsustas 27.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 153,69 eurot, millest põhinõue on 60 eurot, sissenõudmiskulud on 80 eurot ja viivis on 13,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 22.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx xxxxxxxx hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus XXX xx, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga 1xx 13.09.2023 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Infotahvlil toodud parkimistingimuste kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping. XXX xx parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida tööpäevadel kell 7-19 vaid parkimiskella kasutades 90 minutit tasuta või makstes parkimistasu. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual puudus parkimisaja algust fikseeriv parkimiskell ning kostja ei olnud ka parkimise eest tasunud. xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul tohib parkida parkimiskella kasutades 1 tund tasuta või makstes parkimistasu. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual puudus parkimisaja algust fikseeriv parkimiskell ning kostja ei olnud ka parkimise eest tasunud. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõidukite omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide koostamise ajal. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Leppetrahv nr 0256019774 muutus sissenõutavaks 11.01.2023 ja leppetrahv nr 1048000066 muutus sissenõutavaks 28.09.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 0256019774 osas perioodi 11.01.2023– 21.04.2025 eest summas 8,02 eurot; leppetrahvi nr 1048000066 osas perioodi 28.09.2023– 21.04.2025 eest summas 5,67 eurot. Kokku 13,69 eurot. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 1 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist kummagi leppetrahvi osas summas 40 eurot.
2.Kohus võttis hagiavalduse kostja vastu menetlusse 28.05.2025.
2 (6)
3.Kostja esitas 07.11.2025 kohtule vastuse, kus tõi välja, et kostjale kuuluvaid sõidukeid juhtis kolmas isik. Kostja esitas selle kohta tõendina kolmanda isiku kinnituse, et tema kasutas sõidukeid hagis märgitud trahvide määramise ajal.
4.Hageja esitas 30.04.2026 kohtule hagist loobumise avalduse ning palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Ühtlasi esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja esitas tõendi sõidukite tegeliku kasutaja kohta alles pärast maksekäsu kiirmenetluse üleandmist hagimenetlusse. Hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuste kohta. Samuti on hageja pidanud kirjavahetust kostjaga ning pakkunud edastada hagejale dokumendid, mis tõendaksid, et sõidukeid juhtis kolmas isik, kuid kostja sellega ei nõustunud. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 863 eurot, sh riigilõiv 82,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 780,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5.Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja teatas sõidukite tegeliku kasutaja andmed juba maksekäsu kiirmenetluses. Kostja selgitab, et on tegutsenud heas usus ja edastanud hagejale info tegeliku juhi kohta kohe, kui see oli asjakohane. Hagejal oli piisavalt infot, et kontrollida esitatud andmeid, kuid hageja valis kuluka hagimenetluse tee. Samuti ignoreeris hageja kostja kompromissettepanekut.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.
7.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud.
8.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus 3 (6)
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hagist loobumise korral kostja menetluskulud üldjuhul hageja. Erandina kannab kostja hageja menetluskulud ainult siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda, sest kostja oleks saanud juba enne kohtumenetlust esitada tõendid sõidukite tegeliku kasutaja kohta. Kostja vaidleb hageja nõudele jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastu ning selgitab, et kostja teatas sõidukite tegeliku kasutaja andmed juba maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise (RKTKm 11.09.2024, , p 16). Kuivõrd üksnes kostjal oli võimalus tõendada, kes juhtis kostjale kuuluvaid sõidukeid, siis ei olnud hagejal muud varianti, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis on hagejale omakorda tekitanud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja taotleb riigilõivu 17,50 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. Hagejale kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastamisele pool hagilt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 17,50 eurot. 4 (6)
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
11.1.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 100 eurot seaduses sätestatud ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning hagejale kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust tagastamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 82,50 eurot.
11.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 760,50 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.
TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9).
Hageja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi; 02.05.2025 kohtunõudega tutvumine, kohtunõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1,5 tundi; hagiavaldusest loobumise ja menetluskulude välja mõistmise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 tund. Kokku 4,5 tundi.
Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1,5 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja hagi koostamiseks kulunud aega 2 tundi. Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eraldi hageja 02.05.2025 kohtunõudele vastuse koostamise (1,5 tundi) eest ajakulu, kuna tegemist on sisuliselt hagis esinevate puuduste kõrvaldamisega, mis tuleks lugeda hõlmatuks hagi koostamiseks kulunud ajaga. Kohus arvestab ka seda, et hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui järgmistele menetlustoimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
11.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse 5 (6)
eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 462,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 82,50 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 863 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 462,50 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 400,50 euro osas.
11.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 432 lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.