AS-i ÜHISTEENUSED hagi Carena Vara OÜ vastu 120 euro ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
137,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja Carena Vara OÜ (registrikood 11170521), seaduslik esindaja A. U.
Menetlusliik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista kostjalt Carena Vara OÜ-lt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahv 20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning perioodil 14.03.202318.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 7,21 eurot.
Mõista kostjalt Carena Vara OÜ-lt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõude 20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Määrata menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Carena Vara OÜ-lt (kostja) 80 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 11.12.2025 nõudele vastuväite.
Hageja esitas 12.01.2026 hagiavalduse kostja vastu. Hageja nõudis 40 eurot väljamõistmist tasumata leppetrahvide eest, 80 eurot sissenõudekulusid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lõike 1 alusel ja viivist 13,34 eurot perioodi 13.02.2023 kuni 12.01.2026 eest.
Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26.02.2023 parkinud sõiduki numbrimärgiga XXX hageja opereeritaval parkimisalal Randvere tee 9, Haabneeme. Kostja ei olnud parkimise algust parkimiskellaga fikseerinud ega parkimise eest tasunud ehk parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 20 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot ning viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2023.
Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26.02.2023 parkinud sõiduki numbrimärgiga 606BHX hageja opereeritaval parkimisalal Paldiski mnt 46, Tallinn. Kostja sõiduki parkimist elektrooniliselt ei registreerinud ehk parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 20 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot ning viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2023.
Kostja vaidles hagile vastu. Mõlema rikkumise osas leidis kostja, et puudus leping, leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ja parkimiskorralduse eesmärki ei rikutud ning hagejale kahju ei tekkinud. Vaidluse keskne küsimus on parkimistingimuste korrektne teatavaks tegemine. Sealjuures tuleb arvestada olukorda, kus varasemalt oli tasuta parkimine lubatud ning tingimusi on muudetud.
2 (6)
Randvere tee 9, Haabneeme parklas viibis kostja umbes ühe tunni. Klientidele on seal parkimine kolm tundi tasuta. Kostja on esitanud hagejale ostutšeki ja sõiduki liikumisraporti. Randvere tee poolse sissesõidu infotahvel ei ole objektiivselt tajutav.
Paldiski mnt 46, Tallinn parklas parkis kostja 10-15 minutit. Varasemalt oli see parkla tasuta. Parklasse sisenemisel ei olnud selgelt märgatavat infot selle kohta, et tasuta parkimine eeldab elektroonilist registreerimist. Tellimuse esitamise ajal märkas kostja parkimiskontrolöri, kes oli juba alustanud sõiduki kontrollimist. Kostja teatas koheselt kontrolörile, et on restorani klient. Kostja viibis parklas klientidele ette nähtud tasuta parkimisaja.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
10.Hageja nõuab kostjalt 26.02.2023 esitatud leppetrahvinõuete tasumist, sest kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18).
11.Pooled ei vaidle, et kostja on sõidukite vastutav kasutaja. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.
12.Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8).
3 (6)
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 26.03.2023 parkimislepingu sõlmimist Randvere tee 9, Haabneeme osas. Kostja on esitanud 06.04.2026 põhjendatud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud lepingutingimuste teatavaks tegemist parkla teise sissesõidu osas. Kohus ei tuvasta hageja esitatud fotodelt, et tingimused oleksid teatavaks tehtud parklas sees (dtl 3034). Hageja on esitanud parkimistingimustest teavitamise ühe sissesõidu juures, sealjuures on ka fotode esitamisel hageja markeerinud foto kui „sissesõit 1“ (dtl 92-93). Samadelt fotodelt on aga tuvastatav, et parklasse on ka teine sissesõit ning kostja väitel oli tema parklasse sõitnud sealtkaudu (dtl 95). Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et teise sissesõidu kaudu ei oleks võimalik parklasse siseneda ega tõendanud ka sealse sissesõidu kohast märgistamist. Kohus leiab, et 06.04.2026 menetlusdokumendis esitatud asukohaskeem on TsMS § 405 lg 1 punktist 5 lubatav tõendusvahend. Kohus oli 02.03.2026 hagejale tõendamiskoormuse jaotust selgitanud, sealjuures on hageja juba hagiavalduses viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb lepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimused parkijale infotahvlitega teatavaks teha. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat oli lepingutingimuste kohaldumisest teatatud ka juhul, kui ta sisenes teise sissesõidu kaudu. Seega Randvere tee 9, Haabneeme osas ei ole hageja tõendandu, et pooled oleksid 26.03.2023 sõlminud lepingu.
14.Kohus leiab, et pooled sõlmisid 26.03.2023 parkimislepingu Paldiski mnt 46, Tallinn osas. Kohus leiab, et see lepingu on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes ning tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused (dtl 42) on infotahvlitega kostjale parklasse sissesõitmisel teatavaks tehtud (dtl 89-91). Kohus peab omal algatusel kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.2). Sealjuures tuleb kehtivuse kontrollimisel arvestada, kas auto parkija oli tarbija või majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 26). Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvikokkulepe oleks ebamõistlik ega pole välja toonud asjaolusid, mis praegusel juhul võimaldaksid kohtul teistsugusele järeldusele jõuda.
15.Hageja väitel ei olnud kostja sõiduki parkimist elektrooniliselt ei registreerinud ehk parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Kohus selle väitega ei nõustu. Hageja esitatud tingimuste kohaselt on parkimistingimused ja juhend märgitud vastaval infotahvlil ning tasuta parkimisaja alguse võib fikseerida ka sõiduki esiklaasile või armatuurlaual nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal (p-d 6 ja 7; dtl 42 ja 89-91). Infotahvli kohaselt on üks tund parkimist lubatud ka parkimiskellaga (dtl 89-91). See ei too kaasa lepingutingimuse tühisust, kuid tingimusi tuleb VÕS § 39 lõikest 1 lähtuvalt tõlgendada kostja kasuks. Eeltoodu ei muuda aga leppetrahvi esitamise õiguse olemasolu, kui parkimise algusaeg oli ka parkimiskellaga fikseerimata. Kuigi parkimistingimused viitavad ka tasu maksmise kohustusele, siis seda esitatud parkimistingimustest ei nähtu ning infotahvlite järgi oli lubatud üksnes klientide poolt tasuta kasutamine.
16.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Kostjal oli õigus tingimuste täitmisel parkimiskohta tasuta kasutada kuni ühe tunni ulatuses. Seega vastab pooltevaheline leping üürilepingu tunnustele VÕS § 389 mõttes, sest tegemist polnud tasulise parkimise korraldamisega (vrdl RKTKo 25.1.2017, 3-2-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22).
4 (6)
17.Kostja ei ole väitnud, et ta oli parkimise algusaja fikseerinud. Kostja on küll väitnud, et ta oli restorani klient, esitades sealjuures tšeki (dtl 65). Kostja rikkus aga sellegipoolest lepingut VÕS § 100 mõttes, sest ta ei olnud mistahes viisil enda parkimise algusaega fikseerinud. Seega on kostja rikkunud infotahvlitel ja lepingutingimuste punktides 6 ja 7 nimetatud kohustust (dtl 42 ja 89-91).
18.Kohus tuvastab, et lepingupunkti 7 esimese lause järgi kohustub lepingu rikkumise korral üürnik tasuma üürileandjale leppetrahvi 60 eurot (p 7; dtl 42 ja 89-91). Seega on VÕS § 158 lõike 1 mõttes lepingus ette nähtud leppetrahvi tasumise kohustus mistahes lepingurikkumise eest.
19.Kohus leiab, et hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahv summas 20 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus üüri maksmise kohustust ehk kostja on VÕS § 100 mõttes lepingut rikkunud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei vastuta lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Hageja esitas koheselt pärast lepingutingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude ning kohus tuvastab 26.02.2023 kell 13:18:32 tehtud foto järgi, et leppetrahv oli sõiduki kojamehe vahele paigutatud (dtl 32). Leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib parkimisteenuse osutamisel pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146/31, p 12). Kohus tuvastab leppetrahvi koopia järgi, et hageja esitas leppetrahvinõude summas 20 eurot, mille tasumiseks oli aega 14 päeva (dtl 35). Järelikult oli leppetrahvi tasumise viimane päev 13.03.2023, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõigetest 6 ja 8.
20.Kohus leiab, et eeltooduga on hageja tõendanud ühe leppetrahvi esitamise eeldusi ning tal on VÕS § 108 lõike 1 ja § 158 lõike 1 ning lepingutingimuste punkti 7 alusel õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 20 eurot. Nõue muutus VÕS § 82 lõike 7 järgi sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval ehk 14.03.2023.
21.Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Hagiavalduse ja viivisearvestuse kohaselt on hageja nõudnud viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2023 (p 2.1; dtl 24-25 ja dtl 43). Leppetrahv on esitatud 26.02.2023, seega ei saanud viivise arvestamise periood alata enne lepingu sõlmimist. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi alates 14.03.2023, seega tuleb viivis perioodi 13.02.2023-13.03.2023 summas 0,16 eurot jätta välja mõistmata (6,67 - 6,51 = 0,16). Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude hagi esitamise ehk 12.01.2026 seisuga 6,51 eurot ulatuses. Kohtuotsuse tegemise ehk 18.05.2026 seisuga on hageja viivisenõude suurus 7,21 eurot.
22.Hageja nõudis hagiavalduses TsMS §-st 367 lähtuvalt kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 20 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.20265 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
23.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda Paldiski mnt 46, Tallinn sõlmitud lepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvi tasumisega viivitamise eest sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lõike 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja VÕS § 113 lõiget 1 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist alates sissenõutavaks
5 (6)
muutumist 14.03.2023. VÕS § 1131 lõike 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on äriregistrisse kantud osaühing, seega on välistatud, et tegemist oleks tarbijaga (VÕS § 1 lg 5), kellelt sissenõudmiskulude hüvitamist ei saa selle sätte alusel nõuda (VÕS § 113 1 lg 4). Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
24.Hagejal on seega õigus nõuda 20 eurot leppetrahvi ja 40 eurot hüvitist sissenõudmiskulude eest ning viivist kohtuotsuse tegemise seisuga 7,21 eurot. Kokku on hageja rahalised nõuded 26.03.2023 Paldiski mnt 46, Tallinn sõlmitud lepingu rikkumise eest kohtuotsuse tegemise seisuga 67,21 eurot (20 + 40 + 7,21).
25.Kohus rahuldab seega hagi osaliselt selle lepingu osas, mis hõlmas 26.03.2023 parkimislepingut Paldiski mnt 46, Tallinn kasutamiseks. Randvere tee 9, Haabneeme kasutamise eest esitatud leppetrahvi osas jätab kohus hageja nõuded rahuldamata.
26.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad TsMS § 163 lõike 1 järgi pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel TsMS § 163 lõikes 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Rahaliste nõuete rahuldamise ulatus ei ole ainus kulujaotust mõjutav kriteerium (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31). Kohus rahuldab hageja hagiavalduse ühe lepingu osas ja teise lepingu osas jättis rahuldamata. Kohus leiab, et selles olukorras on TsMS § 163 lõike 1 alusel põhjendatud jätta poolte kulud nende endi kanda.
28.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.