Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kaisa Margus Eva-Liis Bome 18.05.2026, Tallinn 2-26-2962
Tsiviilasi
Sori Brewing Estonia OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Sori Brewing Estonia OÜ (registrikood 12673661)
esindajad
Ajutine pankrotihaldur: Margus Lentsius (e-post XXX)
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Margus Lentsius tasuks 3914,06 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Sori Brewing Estonia OÜ ajutise pankrotihalduri Margus Lentsius kasuks. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7).
Sori Brewing Estonia OÜ (võlgnik) esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 11.02.2026 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Margus Lentsiuse.
Ajutine haldur esitas 09.03.2026 (täiendatud 22.04.2026) kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on rahalisi vahendeid summas 2054,84 eurot (arvelduskontol, kassajääk, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol). Võlgnikule kuuluvad ka tootmis- ja pakendamisseadmed, mis on koormatud üürileandja pandiõigusega. Kohtutäitur on korraldanud seadmete müügiks tulutult viis enampakkumist. Ajutise halduri hinnangul võib seadmete realiseerimisväärtus jääda vahemikku 20 000 - 30 000 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 583 758,25 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3800 eurot.
Kohus määras 11.03.2026 raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3800 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
Kohus tegi 23.04.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 12.05.2026, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 583 758,25 eurot, kuid võlgnikul puudub piisavalt vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on rahalisi vahendeid ca 2000 eurot. Võlgnikule kuuluvad ka tootmis- ja pakendamisseadmed, kuid nende seadmete likviidsus on madal, mida kinnitab ainuüksi asjaolu, et nende suhtes on toimunud viis ebaõnnestunud enampakkumist. Isegi kui seadmed peaks õnnestuma 2
realiseerida ajutise halduri hinnatud väärtuses (ca 20 000 – 30 000 eurot), ei piisa sellest, et täita võlgniku sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu.
Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikule kuuluvad tootmisja pakendamisseadmed on koormatud üürileandja pandiõigusega. Järelikult, isegi kui seadmed peaks õnnestuma realiseerida ajutise halduri hinnatud väärtuses (milles puudub kindlus), ei piisaks seadmete müügist pankrotivarasse laekuvast summast (PankrS § 153 lg 2) koos võlgniku olemasolevate rahaliste vahenditega, et katta pankrotimenetluse kulud, arvestades juba tekkinud ajutise halduri tasunõuet. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.
Menetluskulud
PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, 3
sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi 50 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 3156,50 eurot, koos käibemaksuga 3914,06 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11) ja mõistab selle välja võlgnikult. Vastavalt ajutise halduri taotlusele kuulub tasu maksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.