Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.S vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3277,44 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja Z.S (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista Z.S-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2000 eurot, intress 26,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 218,10 eurot.
3.Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2000 eurot) alates 28.11.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda 74,68% ulatuses ja 25,32% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 403,27 eurot.
7.Mõista Z.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. 1
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.11.2025 (täiendatud 17.02.2026) Pärnu Maakohtule hagi Z.S (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressid 164,61 eurot, haldustasu 15,60 eurot, lepingutasu 50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 499,23 eurot ning edasiulatuva viivise alates 28.11.2025 kuni põhinõude summas 2000 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,9% aastas. Hageja esitab ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 403 4 tulenevat krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) vahel 20.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89017029150, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, hageja ütles 26.11.2024 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja tagasimakseid ei teostanud.
3.Lepingu krediidi kulukuse määr on 33,71% aastas (dtl 16). Viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,65%, mistõttu jääb laenu krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine.
4.Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Krediidiandja lähtus taotluses esitatud andmetest, maksehäireregistri andmetest, on kontrollinud kostja sissetulekuid/palgalaekumisi Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel, sissetulek 1255,41 eurot, kohustused 300 eurot. Arvestades, et sissetulekud ületasid kohustusi ning alles jäi vähemalt arvestuslik elatusmiinimum, leidis hageja, et kostja oli krediidivõimeline ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud.
5.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 13.02.2026 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku 2
laenamise põhimõtet. Siinses asjas kostja pangakonto väljavõtet kogutud ei ole. Hagist ei nähtu andmed, kas ja milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgniku finants- ja muude teiste kohustuste olemasolu ja suurust, nende võimalikku suurenemist, samuti püsikulusid, kui suured olid kostja tegelikud majapidamiskulud (s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele).
6.Hageja märkis 17.02.2026 vastuses kohtunõudele, et tal ei ole täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu 2000 eurot, mida kostja pidi tagastama maksegraafiku alusel ajavahemikus 16.08.2024–16.07.2030, kuid tagasimakseid ei ole tehtud. Leping öeldi kehtivalt üles 26.11.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostja põhivõlgnevus 2000 eurot ning intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 16.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.11.2024 26,47 eurot. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Kuna laenulepingu ülesütlemine on kehtiv, siis hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõue jääb samaks ehk 499,23 eurot.
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel VÕS § 402 jj mõttes sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89017029150. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale laen 2000 eurot välja makstud. Samuti on leping kehtivalt üles öeldud ja sellest tulenevad nõuded hagejale loovutatud. Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt põhjendatud, sest hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi, rahvastikuregistrist, Ametlike Teadaannete ja MTA-st päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste suurus/kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Hageja esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud 3
krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 2000 eurot, intressid summas 26,47 eurot (dtl 123). Tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.
8.Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist lepingujärgses määras.
9.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 218,10 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni. 4
10.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, haldustasu, lepingutasu, lepingujärgne viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata. Kohtuotsuse selgitused
11.Maakohus võttis hagi 04.03.2026 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 26.04.2026. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest.
12.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
13.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
14.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 5
põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudekulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 74,68% ((2447,57 (2000+26,47+218,10+203) / 3277,44 eurot * 100% = 74,68%). Seega jäävad menetluskulud 74,68% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu summas 420 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 540 eurot (=420 riigilõiv + 120 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 74,68%, s.o 403,27 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.