nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; esindaja Irina Vassiljeva, e-post XXX ) Kostja: R.D (isikukood XXX , e-post XXX )
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks 51,93 eurot.
3.Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks viivis 40,79 eurolt alates 11.09.2025 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku mitte enam kui 29,65 eurot.
4.Jätta 33% hageja menetluskuludest kostja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
Mõista R.D-lt välja Revensen OÜ kasuks hageja menetluskulud 72,60 eurot. R.D peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Otsuse täitmise viisina määrata tasumine Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951. Makse selgitusse märkida kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 12.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.D-lt (kostja) 174,56 euro saamiseks. Nõue anti 19.01.2024 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis asja 20.05.2024 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.05.02.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus võttis 29.05.2024 määrusega menetlusse.
3.Kohus saatis 29.05.2024 hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostja e-postile. Kostja on 29.05.2024 menetlusse võtmise ja hagimaterjalid 03.06.2024 KÄPO vahendusel vastu võtnud.
4.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2(4)
6.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmis R.D Ühisraha OÜ-ga (endine võlausaldaja) 15.08.2022 laenulepingu, milles lepiti kokku laenusumma 500 eurot, intress 21% aastas, tagasimakseperiood 9 kuud, kohustusega tasuda alates 15.09.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 62,03 eurot. Ühisraha OÜ maksis 15.08.2022 kostjale 475 eurot. Kostja tasus graafiku järgi viimase makse 20.03.2023. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostjat teavitati 10.01.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kostja on laenuandjale tasunud 434,21 eurot.
8.Hageja nõuab 107,95 eurot põhivõlgnevuse, 3,11 eurot intresside, 3 eurot lepingu hooldustasu, 5 eurot sissenõudmiskulude ja 17,49 eurot 05.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja edaspidi viivist alates 06.02.2024 107,95 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras. Alternatiivselt nõuab hageja põhivõlgnevust 40,79 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 10.09.2025 seisuga 11,14 eurot ja alates 11.09.2025 viivist 40,79 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 40,79 eurot).
9.Hageja taotleb, et kostja tasuks võla Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV, selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kuigi hagi kohaselt on taotleja esitanud oma pangakonto väljavõtte krediidiandjale enne laenu taotlemist, ei ole hageja seda tõendanud. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, vaid kokkuvõte pangakonto analüüsist, mille koostamise aeg ja alus ei ole kohtule teada. Hagi kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek 1367,20 eurot ning kohustused keskmiselt 411,45 eurot, kuid jääb arusaamatuks, kuidas need summad on saadud. Samuti näib kohtule hageja esitatud analüüsi kokkuvõttest, et mõnel kuul on olnud kostja väljaminekud suuremad kui sissetulekud. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas hageja jõudis arusaamisele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtule jääb ebaselgeks ka asjaolu, kuidas on arvestatud ülalpeetavate olemasolu. Kostja on taotluses märkinud, et tal puuduvad ülalpeetavad. Krediidikontoanalüüsist nähtub, et kostja saab peretoetust ning eraisikutelt makseid lapsele. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et täiendavalt selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste suurusi ning ebakõla taotluses esitatu ja analüüsi vahel. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks ja eelnevalt teavet küsima. Seega ei saanud laenuandja ka veenduda kostja krediidivõimelisuses ning kohus ei saa seda ka käesoleval juhul kontrollida. 3(4)
Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 4034 lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
11.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hageja alternatiivnõude ja mõistab kostjalt välja 51,93 eurot (40,79+11,14) ja alates 11.09.2025 seadusjärgse viivise, mille suuruse piirab hageja taotlusel põhinõude suurusega.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot. Samuti nõuab hageja väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
13.Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 240 eurot 2h töö eest. Koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Ülejäänud kulud on põhjendatud.
14.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot.
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 33% ulatuses, kostjal kulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 72,60 eurot.
16.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.