Avaldaja (võlgnik): M L (isikukood xxxx) Usaldusisik: P A Võlausaldajad: 1) Xxxx OÜ (registrikood xxxx) 2) Xxxx (välismaa registrikood XXXX) 3) AS Xxxx (registrikood xxxx) 4) Xxxx(registrikood xxxx) 5) Xxxx AS (registrikood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M Li maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
4.Kohustada M Li tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. juunil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P A.
6.Kohustada M Li esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta
10.juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande M Li võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M Li kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata M Li usaldusisiku P Ae tasuks 1062,50 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasu 1000 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Xxxx (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXXX AS Coop Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
9.2.Usaldusisiku tasu 62,50 eurot jätta M Li kanda ja mõista see võlgnikult M Lilt usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Xxxx OÜ-le (arveldusarve nr XXXX).
10.Tühistada Viru Maakohtu 11.02.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-2321 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja M Li vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11). 2
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.M L (avaldaja, võlgnik) esitas 29.01.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus U Liga alates 16.03.1996, varasuhteks on ühisvara. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on alaealine, mõlemad on õpilased. Võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu xxxx, hinnangulise väärtusega 80 000 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 834 eurot (neto). Võlgnikul on kohustusi kokku 29 657 eurot. Avalduses esitatud selgituses on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjus väike sissetulek. Mingi osa oli võetud vanade võlgade kustutamiseks, maja remontimiseks. Kuid nüüd on raske tagasi maksta, kuna laenukoormus on kõrge. Võlgnik soovib tasuda ühe ja sama summana, et toime tulla oma kohustustega.
2.Viru Maakohus võttis 11.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks P Ae, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisik esitas 10.03.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.11.03.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
5.Maakohus algatas 13.03.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 30.04.2026. 13.03.2026 määrusega määras maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1000 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
6.Usaldusisik esitas 09.05.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
7.Usaldusisik esitas 10.03.2026 ja 09.05.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku 1062,50 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Xxxx, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 12,5 tundi (tunnitasuga 85 eurot, käibemaksu ei lisandu).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
9.Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning mis on kava täitmise tähtaeg.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
11.Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja 3
edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
13.Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku töötasu ei ületa oluliselt miinimumpalka. Võlgnik lootis käesoleval aastal palgatõusu, kuid see osutus marginaalseks. Sellest tulenevalt on võlgnik oma majanduslikku olukorda arvestades võimeline tasuma igakuiselt 300 eurot, ilma et see põhjustaks talle makseraskusi. Võlgniku aitab vajadusel ka abikaasa. Võlgnik peab oluliseks säilitada oma eluaseme ja sõiduki, mis on vajalikud igapäevaste toimingute tagamiseks, ning on tugevalt motiveeritud, et võlgade ümberkujundamise menetlus õnnestuks. Arvestades, et võlgnikul on regulaarne sissetulek, ta on võimeline tasuma igakuiselt 300 eurot ning vajadusel aitab teda abikaasa, on põhjendatud järeldada, et ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.
14.FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.
15.Võlausaldajad Xxxx AS, Xxxx AS, Xxxx, Xxxx OÜ on avaldanud enda nõusolekut kavaga. Xxxxesitas vastuväite.
16.FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.
4
FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
17.Xxxx teatas enda vastuväites, et kõrvalnõuded peaksid olema samuti kavaga hõlmatud. 24.04.2026 selgitas usaldusisik võlausaldajale, et võlgnik on võimeline kava täitma selliselt, et tasub igakuiselt maksimaalselt 300 eurot. Kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad täidetud 100% ning kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Kõiki võlausaldajaid on selliselt koheldud võrdselt. Enne kava koostamist palus usaldusisik võlausaldajal esitada korrektne võla ümberarvestus koos seadusjärgse intressiga. Kuna võlausaldaja tähtaegselt ei vastanud, siis ei ole kõrvalnõuded kavas ka kajastatud. Sellegi poolest ei oleks ka juhul, kui kõrvalnõuded oleksid märgitud, neid kavaga hõlmatud. Xxxx on ühtlasi toonud välja, et kavaga on võlausaldaja halvemas positsioonis kui oleks pankrotimenetlusega, kuna võlgnikule kuulub vara, mida saaks nõuete katteks realiseerida. Tartu Ringkonnakohus on 17.04.2023 määruses nr 2-22-14247 punktis 15 selgitanud muu hulgas, et kui võlgnikul on igakuine kindel sissetulek, mille arvel võlgasid vähendada, siis ei ole sellises olukorras võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks vara, mis on ühtlasi tema perekonna eluase. Arvestada tuleb, et kavaga saavad täidetud kõik põhinõuded terves ulatuses. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja Xxxxi vastuväide ei ole põhjendatud. Xxxx ei vaidle vastu põhinõude suurusele. Vastuväite sisuks on kõrvalnõuete puudumine kavast. Kohus leiab, et kuivõrd võlausaldaja ei esitanud tähtaegselt korrektset võla ümberarvestust koos seadusjärgse intressiga, siis ei kandnud usaldusisik põhjendatult võlausaldaja kõrvalnõudeid kavasse. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et selle tulemil ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes halvemini, kuivõrd kava kohaselt täidetakse ka teiste võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses ning kõrvalnõuded jäävad täitmata. Seega kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Samuti leiab kohus, et kuivõrd FIMS § 21 lg 1 tulenevalt võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel, ei pea kõigi võlausaldajate kõik nõuded saama rahuldatud täies mahus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, arvestades võlgniku maksevõimet ja ümberkujundamiskava realistlikkust, ning kohtu hinnangul on põhinõuete rahuldamine 100% ulatuses mõistlik. Võlausaldajate kõiki nõudeid ei pea täitma täies ulatuses, seega on võimalik jätta kavast välja kõrvalnõuded. Kohus nõustub selles osas usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei saa eeldada nõuete täielikku rahuldamist. Nõuete vähendamise ulatus ei ole menetluses piiratud. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kinnisvara ja sõiduk võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Lisaks pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Samuti tuleb arvestada, et võlgnikul on kindel sissetulek ning ta on motiveeritud võlgnevusi tasuma, et säilitada perekonna eluase ja sõiduk, mis on vajalik igapäeva toimingute tegemiseks. Sellises olukorras 5
ei ole mõistlik eeldada, et vara võõrandatakse võlgnevuste katteks. Mõistlik ja põhjendatud on anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ning vajadusel pereliikmete abiga ilma vara võõrandamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023 määrus nr 2-22-14247 p 15). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xxxxi vastuväite kavale rahuldamata.
18.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
19.FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
20.Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et võlgniku soov on säilitada perekonna eluase ja igapäevane sõiduvahend. Pankrotimenetluse korral võib tekkida olukord, kus ühisvara tuleb kohtumenetluses jagada ning võlgniku osa ühisvarast realiseeritakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kohtumenetluse ja vara realiseerimise kulud, mis kaetakse pankrotivarast. Seetõttu jääb võlausaldajatele väljamakstav summa oluliselt väiksemaks kui vara müügist saadav kogusumma. Ka sellisel juhul ei pruugi võlausaldajate nõuded täielikult rahuldatud saada. Arvestades, et võlgnikul on alaealine laps ning tema sissetulek on ligikaudu miinimumpalga suurune, ei ole kohustustest vabastamise menetluses tõenäoliselt võimalik võlausaldajatele märkimisväärseid makseid teha. Võlgnik on valmis koos abikaasa abiga tasuma võlausaldajatele igakuiselt kuni 500 eurot. Sellisel juhul oleks võimalik kolme aasta jooksul tasuda kokku ligikaudu 18 000 eurot. Hinnanguliselt võib see olla võrreldav summaga, mis võiks laekuda pankrotimenetluse tulemusel, kuid võlgade ümberkujundamise korral säiliks võlgnikul perekonna eluase ja sõiduvahend.
21.Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks hinnanguliselt samaväärne kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid arvestatavas ulatuses, kuivõrd võlgniku sissetulek on ligikaudu miinimumpalga suuruses ning tal on kaks ülalpeetavat last, kellest üks on alaealine, kuid esitatud ümberkujundamise kava kohaselt hakkab võlgnik tegema väljamakseid 292,60 eurot kuus, v.a viimane kuu 281,35 eurot. Lisaks kui pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, tuleb arvestada 6
pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis hüvitatakse pankrotivarast, sh vara müügist saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki ja kinnisvara realiseerimisest laekuv summa olulises ulatuses võlausaldajatele jaotuda ning sellisel juhul ei pruugi võlausaldajate nõuded täielikult rahuldatud saada.
22.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine sarnases ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud arvestada sellega, et võlgnikul säiliks perekonna eluase ning sõiduauto, kuivõrd võlgnikul on ka kaks ülalpeetavat, kellest üks on alaealine.
23.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt.
24.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.
25.Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
26.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 11.02.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
7
27.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
28.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
29.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
30.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
31.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1062,50 eurot (12,5 tunni eest tunnitasuga 85 eurot, millele käibemaksu ei lisandu).
31.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
31.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 8
ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 12,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1062,50 eurot, s.o (12,5 h × 85 eurot).
31.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot. Usaldusisiku tasust 1000 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Xxxx, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Ülejäänud osas, so 62,50 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.