AS ÜHISTEENUSED hagi I.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
73 eurot 58 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla tn, 15, Tallinn), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja: I.I (isikukood XXX; elukoht: XXX; tel: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi I.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlg 30 eurot, 11. mai 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 16 senti ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (30 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskulud I.I kanda.
5.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista A. D. AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulu 360 eurot (käibemaksuta) (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsukiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
6.Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25. novembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.I-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 2
maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning andis asja hagimenetluses menetlemiseks Pärnu Maakohtule üle. Pärnu Maakohus edastas asja 26. jaanuari 2026. a määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.23. jaanuaril 2026 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13. jaanuaril 2023 sõiduautot registrimärgiga XXX hageja poolt opereeritavas parklas asukohaga L. Puusepa 8, Tartu parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on kostjale väljastatud leppetrahv 30 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid võlateatisi ning palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Kohus võttis hagiavalduse 13. veebruari 2026. a määrusega menetlusse. Määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 15. märtsil 2026. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
6.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 15. märtsil 2026. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (6. aprilliks 2026) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja palus mõista kostjalt põhinõudelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
11.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 358 eurot (käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139 lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1).
12.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017. a, nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.
13.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises, hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimises ja dokumentide kohtule esitamises. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta). Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot, mida saab pidada mitteadvokaadist esindaja keskmiseks tunnitasuks. Tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 240 eurot (2 tundi × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
14.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 360 eurot (100 + 20 + 240).
4
15.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.