Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
15 411,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: XX, isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Coop Finants AS ja kostja vahel 12.02.2021 laenulepingust nr L308269 tulenev põhivõlgnevus 7132,82 eurot, intress 2638,78 eurot, haldustasu 18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 31.01.2024 kuni 27.11.2025 eest 3123,97 eurot, s.o kokku 12 913,57 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 28.11.2025 põhivõla tasumata jäägilt (s.o 7132,82 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 24% aastas kuni põhinõude (s.o 7132,82 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 7132,82 eurot).
Jätta rahuldamata hageja viivisenõue 507,65 euro osas.
5.Jätta menetluskulud 94,90% ulatuses kostja kanda ja 5,10% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1157,78 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-20508
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 28.11.2025 hagi XX-i vastu Coop Finants AS ja kostja vahel 12.02.2021 sõlmitud laenulepingust nr L308269 tuleneva põhivõlgnevuse 7132,82 euro, intressi 2638,78 euro, haldustasu 18 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3631,62 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu alusel sai kostja laenu 15 000 eurot, krediidi kulukuse määr oli 33,13% aastas, intressimäär 27,9% aastas ja viivis 24% aastas. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 72 osamaksega hiljemalt 10.02.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3717,18 eurot. Peale nõude loovutamist hagejale on kostjalt hagejale laekunud 4200 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7132,82 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.11.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras. Hageja nõuab viivist summas 3631,62 eurot. Samuti esitab hageja edasiulatuv viivise nõude kuni põhinõude tasumiseni lepingus sätestatud määras. Tulenevalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma haldustasu 1,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 12 laenuhaldustasu osamaksed, s.o 18 eurot. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingu 30.01.2024 üles ja loovutas oma nõuded 30.01.2024 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.01.2024 oli kostjal tagastamata 10.10.2023, 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024 osamaksed. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2.03.12.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte e-postiga 30.12.2025 ja 03.12.2025 määruse KÄPO kaudu 04.12.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 13.01.2026. Kostja hagile vastust ei esitanud. 2 (8)
2-25-20508
3.Kostja esitas 04.03.2026 nõusoleku menetleda asja kirjalikus menetluses.
4.Kohus määras 19.03.2026 kirjaga kirjalikus menetluses tähtajad ning lahendi aja 08.05.2026. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13). VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 12.02.2021 laenulepingu nr L308269, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot (dtl 3). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust (dtl 15) nähtub, et Coop Finants AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, 3 (8)
2-25-20508 mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine. Hageja esitas nõude loovutamise osas selgitused hagi p-s 1.4 ning märgib, et Coop Finants AS loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 5). Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et Coop Finants AS on 30.01.2024 edastanud kostjale teatise laenulepingust nr L308269 tuleneva nõude loovutamisest Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 28). Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Samuti on hagi kohaselt kostja tasunud peale nõude loovutamist 4200 eurot hagejale. Seega leiab kohus, et kostja on nõude loovutamisest teadlik ning Coop Finants AS nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale.
9.VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või § 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja on kohtule esitanud 12.02.2021 sõlmitud laenulepingu, millelt nähtub, et kostja on lepingu (sh lepingueelse teabe, lepingu eri- ja üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe) 15.02.2021 digiallkirjastanud (dtl 14) ning laen on kostjale väljastatud maksekorralduse kohaselt 16.02.2021 (dtl 26). Seega tuleb lugeda pooltevaheline leping kehtivaks ehk sõlmituks. Kostja ei ole lepingu sõlmimist vaidlustanud. Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud.
10.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. Hageja on hagi p-s 1.2 märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu nr L308269 kohaselt 33,13% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma (15 000 eurot), intressimäär (27,9%), krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev (10.02.2027), osamaksete arv (72), laenulepingu sõlmimise tasu (300 eurot), igakuine lepingu haldustasu (1,50 eurot) kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1 (dtl 4). Krediidi kulukuse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad lepingu üldtingimustes (dtl 17). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 12.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi 4 (8)
2-25-20508 kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr 60,27% aastas). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja märgib hagi p-s 1.5, et on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt (dtl 5). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 6). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel ning Maksuametist saadud info põhjal (dtl 6-7). Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2416 eurot ning kohustused 763 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (431,35 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1221,65 eurot (dtl 7). Krediidiandja leidis, et kostja on krediidivõimeline. Hageja esitas kostja AS LHV Panga ja Swedbank AS konto väljavõtted perioodi 09.08.2020 kuni 10.02.2021 osas (dtl 46 – 77) ning krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 29 – 45). Krediidiandja on kostja konto väljavõtte ja Maksu-ja Tolliameti andmete alusel tuvastanud, et kostja sissetulek oli 2416 eurot ja kohustused 763 eurot. Majapidamiskuludeks jäi kostjal 1221,65 eurot, kui arvestada maha ka laenu osamakse 431,35 eurot (dtl 7). Kohtule esitatud konto väljavõtetelt nähtuvad krediidiandja poolt tuvastatud laekumised (töötasu) ning kohustused. Kohus, analüüsinud esitatud tõendeid ning eelneva põhjal, asub seisukohale, et krediidiandja on kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagi kohaselt oli kostja võlgnevuses nelja järjestikuse osamaksega, s.o 10.10.2023, 10.11.2023, 10.12.2023, 10.01.2024 (dtl 5). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.01.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (dtl 27). Hageja esitas lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastamise kinnituse (dtl 28). 5 (8)
2-25-20508 Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused on olnud täidetud ning leping on lõppenud selle ülesütlemisega 30.01.2024.
13.Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Lepingu nr L308269 alusel on kostja saanud laenu 15 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.03.2021 – 10.02.2027 (dtl 15). Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 3717,18 eurot ning peale nõude loovutamist hagejale 4200 euro (dtl 8). Vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 on hageja arvestanud laekumise esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks (50 eurot) ja teises järjekorras põhisumma katteks (4150 eurot). Seega on tasumata põhiosa 7132,82 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
15.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus nr L308269 on pooled kokku leppinud intressimääras 27,90% aastas ja 0,08 päevas(dtl 15). Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.04.2023 kuni 30.01.2024 kokku 2638,78 eurot (dtl 8). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse 2638,78 eurot.
16.Vastavalt 12.02.2023 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule (dtl 15, 20-21) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.01.2024 oli kostjal tasumata 10.02.2023 – 10.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 18 eurot (12 x 1,50). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenuhaldustasu võlgnevuse summas 18 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist lepingus sätestatud määras, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja nõuab viivist tasumata põhiosalt 7132,82 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 31.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.11.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 27,9 % kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 3631,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7132,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.11.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 27,9% aastas (dtl 9). Lepingu kohaselt on viivise määraks 24% aastas ja 0,0667% päevas (dtl 15). Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised lepingus sätestatud määras s.o 24% aastas perioodi 31.01.2024 kuni 27.11.2025 eest 3123,97 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 6 (8)
2-25-20508 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivised alates 28.11.2025 põhivõlalt (7132,82 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
18.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7132,82 eurot, intressi 2638,78 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 31.01.2024 kuni 27.11.2025 kokku 3123,97 eurot ning edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 24% aastas alates 28.11.2025 kuni põhivõla 7132,82 eurot täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 507,65 euro ulatuses.
19.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 15 411,28 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (14 625,45 eurot (põhinõue 7132,82 eurot, intress 2638,78 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3123,97 eurot, edasiulatuv (st aastane) viivis 24% 1711,88 eurot) ehk 94,90%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 94,90% ulatuses kostja kandja ja 5,10% ulatuses hageja kanda.
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot ja esindaja kulud 419,12 eurot (koos km-ga), s.o kokku 1399,12 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (dtl 12). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja märgitud ajakulu 2 h. Seega on 7 (8)
2-25-20508 hageja lepingulise esindaja kulu kokku 240 eurot (2 x 120). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1220 eurot (980+240). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 1157,78 eurot (94,90% 1220-st).
23.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
24.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.