hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 5593104697); hageja lepinguline esindaja A L (osaühing GS Core, e-post xxx); kostja I T (isikukood xxx).
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) taotlus intressi nõudest loobumiseks ja lõpetada menetlus Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) intressi 837.03 eurot ja edasiulatuva intressi nõudes.
2.Rahuldada hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) hagi kostja I T (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
3.Mõista kostjalt I T’elt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4026.06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 164.37 eurot.
4.Mõista kostjalt I T’elt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja viivis põhivõlalt 4026.06 eurolt alates 08.05.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista kostjalt I T’elt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 4256.91 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
6.Mõista kostjalt I T’elt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
2
2-25-20715
7.Jätta menetluskulud 9% ulatuses hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 5593104697) kanda ja 91% ulatuses kostja I T (isikukood xxx) kanda.
8.Mõista kostjalt I T’ilt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) kasuks välja menetluskulud 91% ulatuses s.o 888.52 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal I T’iel (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 3
2-25-20715 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Rediem Capital AB esitas 02.12.2025 hagiavalduse I T vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja xxx vahel sõlmitud järelmaksulepingust tulenev põhivõlg 8282.97 eurot, intress 837.03 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Alternatiivselt nõuab hageja intressi 837.03 eurot ja põhivõlga 8282.97 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlga 3381.06 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga 4901.91 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja nõuab riigilõivu 840 eurot, 134.20 eurot õigusabikulud ja viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 10.09.2021 sõlmitud refinantseerimislaenuleping nr xxx. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, 4
2-25-20715 mistõttu ütles xxx lepingu 25.04.2023 üles. 06.09.2024 loovutas xxx kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 05.02.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 05.02.2026 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 05.02.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 07.04.2026 kohtumäärusega palus kohus hagejal täpsustada intressi arvestust. 17.04.2026 avaldas hageja, et otstarbekuse kaalutlusel hageja loobub nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva intressi nõudest kostja vastu.
II Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). 5
2-25-20715
5.Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh esitanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud muid kõrvalkohustusi kui tasuda seaduslikus määras intressi (kõrvalnõudeid hageja edasiulatuvalt ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu 10 835.91 euro. Tagasimakseid on tehtud summas 2552.94 eurot. Tehtud maksed katavad täielikult ära 19 kuu põhiosa maksekohustuse (10.10.2023 – 10.08.2023) ja osaliselt, 101.94 euro ulatuses ka 10.10.2023 makse kohustuse (arvestatud on ka 4 maksepuhkuse kuuga). 10.10.2023 maksest on tasumata põhiosa 27.06 eurot. Lisaks on tasumata ka kõik järgnevad maksed alates 10.10.2023 maksest. Seega hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.09.2023 – 10.11.2025 maksete tasumata põhiosa kokku 3381.06 eurot (27.06 + 26 x 129). Kõik järgnevad maksed alates 10.12.2025 maksest (38 makset), kogusummas 4901.91 eurot (37 x 129 + 128.91), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 51 - 88 märgitud summades ja tähtpäevadel. Kostjal on 17.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud summadest osaliselt või täielikult tasumata 27 kuu maksed kogusummas 3381.06 eurot.
8.Hagiavalduses esitas hageja intressi ümberarvestuse. 07.04.2026 määras kohus hagejale tähtaja intressi arvestuse täpsustamiseks. 17.04.2026 avaldas hageja, et loobub otstarbekuse kaalutlusel nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva intressi nõudest kostja vastu. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et intressi nõudest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Rediem Capital AB intressi nõudes I T vastu võla nõudes.
6
2-25-20715 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa avaldaja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
9.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse puhul ei ole leping lõppenud. Hageja rõhutab, et esitas hagiavalduses kostjale ülesütlemishoiatuse koos võla tasumiseks täiendava 14- päevase tähtajaga ja ülesütlemise avalduse. E-toimikust nähtuvalt toimetati hagi kostjale kätte 05.02.2026, sel päeval sai kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Seega lõppes kostjale määratud täiendav tähtaeg 19.02.2026. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. RKTKo 3-2-1-35-09 punkti 15 kohaselt: „Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Kolleegium on seisukohal, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt“. Võttes arvesse, et hageja ei ole kogu lepingut VÕS § 179 alusel üle võtnud, ei ole hageja hagiavalduses esitatud ülesütlemisavaldus kehtiv.
10.Hageja on esitanud täiendavalt nõude TsMS § 369 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja toob välja, et kuivõrd kostja tegi viimase makse 09.10.2022 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, on alust eeldada, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Võttes arvesse, et kostja ei osale ka kohtumenetluses, on kohus seisukohal, et on alust eeldada, et kostja ei täida lepingu alusel kohustusi õigel ajal. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks perioodil 10.09.2023 – 10.04.2026 kokku (27.06 + 31 x 129) 4026.06 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa suuruseks on perioodil 10.05.2026 – 10.01.2029 (32 x 129 + 128.91) 4256.91 eurot.
11.Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus 7
2-25-20715 sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; Võttes arvesse, et kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3381.06 eurot ja täiendavalt 5 osamakset summas 645 eurot, on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 164.37 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: -
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4026.06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 164.37 eurot, viivis põhivõlalt 4026.06 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 09.05.2026 kuni kohustuse täitmiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4256.91 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Hageja nõude suuruseks oli 9120 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 8282.97 eurot (hageja nõue ilma intressita). Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 91%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 alusel jätta 9% ulatuses (intressi osas) hageja kanda ning 91% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 840 eurot ja 136.40 eurot õigusabikulu. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot. Tasudele lisandub käibemaks (24 %). 8
2-25-20715 Hageja ainsaks toiminguks on hagi koostamine (2,5 h) 110 eurot + KM 24 % = 136.40 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 136.40) 976.40 eurot, millest kostja kanda jääb 91% ehk 888.52 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.