Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2026 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-114655
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi XX XXi vastu 85 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Solarise keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn, e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: XX XX (EFTA Legal OÜ, Teguri 51, Tartu, e-post: xxx); Kostja: XX XX (isikukood xxx, xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 55 eurot ja lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta rahuldamata kostja 20.03.2026 taotlus lahendada asi kohtuistungil.
3.Hagi rahuldada.
4.Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks 540 (viissada nelikümmend) eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 440 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise võlgnevuse. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja alates 13.08.2020 ja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise hetkel. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei tasunud leppetrahve ega vaidlustanud neid.
Kostja sõiduk oli pargitud 02.02.2023 Tallinnas T1 parklas ning sellele koostati leppetrahv numbriga 1350 2022 3130 5584, maksetähtajaga 16.02.2023 summas 30 eurot. 18.04.2023 oli kostja sõiduk pargitud Tallinnas Maxima parklas aadressil Paepargi 57. Kostjale koostati leppetrahv numbriga0371 8042 3180 5064, maksetähtajaga 02.05.2023 summas 55 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud selle armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse lepptrahvi kohta.
Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS § 8 lõigetele 1 ja 2, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib.
Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas parkimistingimustest fotod.
Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Parkimisega andis kostja nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
Leppetrahvide koostamise kuupäevadel kontrollimisel oli sõiduk pargitud hageja parkimisaladele ning selle juures ei viibinud kedagi. Sõiduauto parkimisega avaldas selle kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Parkimislepingu pooleks on kostja. Hageja viitas LS § 2 punktile 93. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Transpordiametilt saadud andmete alusel on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, mistõttu koostas hageja leppetrahvinõuded. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Tasumata leppetrahvide summa on 85 eurot.
Kohtueelselt saatis hageja kirja ja e-kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx, mis olid avaldatud rahvastikuregistris. Kostja ei asunud kohustust täitma.
Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Hageja on hagiavalduse esitamisel kokku tasunud riigilõivu 100 eurot. Hagejale on õigusabi osutatud hinnaga 120 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ehk 240 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk xxx kuulub kostjale ning see oli pargitud 02.02.2023 T1 kaubanduskeskuse parkimismajas. Pooled ei vaidle, et kostja oli teadlik kehtivatest parkimiskorraldusest ja -tingimustest, sh selle erisustest, mis puudutavad kaubanduskeskuses olevaid üürnikke. Kostja esitatud üürilepingus ei ole üürniku üldiste õiguste ega üürileandja kohustuste all kordagi välja toodud, et kostjal oleks võimalik parkida kuni kahte sõidukit enda äranägemisel. Veelgi enam, viidatud dokumendis pole ühtegi viidet sõnale ”parkimine”. Järelikult ei saanud leping reguleerida parkimiskorda.
10.Kuigi Partner-programm võeti kasutusele alles 01.11.2023, ei ole sellest võimalik järeldada, et varasemalt hageja ei opereerinud konkreetses parklas. Hageja opereerib T1 kaubanduskeskuse parklas juba alates 15.07.2020 ning on esitanud parklas kehtinud parkimistingimused leppetrahvi väljastamise ajal. Kostja esitatud kirjavahetusega on kostja ise tõendanud, et numbrid tuli registreerida ning rohkemate sõidukite parkimiseks luba puudus. Seega eramaa kasutamise tingimuste üle otsustab AÕS § 68 alusel maaomanik.
11.2. veebruaril 2023 saatis T1 hagejale teate, kus paluti „romud likvideerida“ st sõidukid teisaldada. Viidatud e-kirja manuses on kostjale kuuluv xxx. Maaomanik andis parkimisoperaatorile teada, et sõiduk pargib parklas parkimistingimusi rikkudes ja palus sõiduki teisaldada. T1 kaubanduskeskus haldajate vahelise kirjavahetusega on tõendatud, et
kostjal ei ole ühtegi lepingut, mille alusel kostjal oleks võimalik parkida sõidukeid pikemaajaliselt või parkimistingimusi rikkudes. Järelikult ei saa kostja asuda seisukohale, et tal oli õigus ühte või mitut parkimiskohta kasutada oma äranägemise järgi.
12.Hageja esitas hagiavalduse 18.07.2025. 19. septembril 2025 on tasutud leppetrahvi nr 371804231805064 eest 55 eurot. Seega on kostja selle nõude omaks võtnud ja tasunud. Hageja vähendas tasutud summa võrra oma nõuet. Hageja palus kostjalt jätkuvalt välja mõista võlgnevuse 30 eurot.
13.Menetluskuluna palus hageja endiselt kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks kulus aega 45 minutit. 24.10.2025 seisukoha koostamiseks kulus aega 1 h 45 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus aega 20 minutit. Kokku on hageja kulud õigusabile 580 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et 18.04.2023 parkimislepingu pooleks oli XX XXa, mitte kostja. See nõue on täidetud. Teise nõude osas oli kostjal õigus üürilepingu alusel tasuta parkida T1 keskuse territooriumil. Kuna 02.02.2023 elektrooniline Partnersüsteem ei olnud veel kasutusel, ei saanud kostjat kohustada toimingute tegemiseks, mis ei olnud võimalikud. Kostja kasutas talle ettenähtud parkimiskohta. Leppetrahv ei ole mõistlik ja nõutud õigusabikulud ületavad mitmekordselt leppetrahvi nõuet.
15.27.11.2025 seisukohas ei nõustunud kostja, et tal ei olnud üürilepinguga antud parkimise õigust. Üürileping ei pea sisaldama sõna „parkimine“. Üüripinna kasutusõigus hõlmab püsivalt ja praktikas üürnikele antud parkimisalasid, mida kinnitas T1 esindaja xx xx. Ta oli ainus pädev isik üürnike parkimisõiguste osas. T1 haldaja kinnitas kirjalikult, et üürnike tasuta parkimisõigus jätkub pärast seda, kui hageja alustas opereerimist. Kostja kasutas igapäevaselt parkimisalasid probleemideta terve perioodi vältel kuni elektroonilise süsteemi käivitamiseni. Ühtegi korduvat rikkumist ei ole fikseeritud. Hageja tõendama, et üürnikul ei olnud õigust parkida. Hageja ei ole seda teinud.
16.Partner programmile on kostja viidanud põhjusel, et 02.02.2023 puudus võimalus sõidukit registreerida. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et registreerimine oli ka varem kohustuslik. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis näitaks, mis kuupäevast alates registreerimine kohustuslikuks muutus, millisel õiguslikul alusel registreerimiskohustus tekkis ja kuidas pidi üürnik registreerima, kui süsteemi ei eksisteerinud. Kostja ei saanud 02.02.2023 midagi registreerida, sest tehniliselt see ei olnud võimalik.
17.AÕS § 68 ei anna maaomanikule õigust määrata parkimisrikkumisi suvalise töötaja kaudu, anda hagejale volitusi tagasiulatuvalt või panna üürnikule kohustusi, mida sel hetkel ei eksisteerinud. AÕS ei asenda lepingut. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et hagejal oli 02.02.2023 T1 territooriumil tegutsemise õigus, T1 töötajal oli õigus rikkumist tuvastada ning rikkumine üldse aset leidis.
18.Hageja tõenditest nähtub, et T1 töötaja pidas ekslikult kostja sõidukit hüljatuks. Tegu oli inimliku eksimusega. Pärast seda eksimust ei ole hageja kostjat kordagi trahvinud. Kui rikkumine oleks tegelik, oleksid trahvid jätkunud iga päev. Ebaõige on väide, et kostja tasus 55 eurot, sest selle tasus xx XXa. Kostja ei olnud tollal sõiduki kasutaja. Kostja ei saanud nõuet tunnistada. Hageja teadis seda kirjavahetusest. Tegemist on hageja pahatahtliku katsega eksitada kohut.
19.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest hageja esitas teadvalt vale nõude 55 eurot. Hageja esitas hagi isiku vastu, kes ei olnud parkimislepingu pool ega sõiduki kasutaja. Hageja ei ole tõendanud pädevust tegutseda T1 territooriumil 02.02.2023. Hageja tugines Janari ebapädevale kirjale. Hageja õigusabikulud on kunstlikult üles paisutatud ja ebamõistlikud.
20.20.03.2026 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja ei olnud T1 parklas tavapärane parkija, vaid üürnik, kellele kehtis erikord. Parkimisnumbri registreerimise võimalus puudus. Kostja on valmis seda tõendama tunnistajatega, kes olid samal perioodil T1 üürnikud. Väidetav rikkumine tulenes T1 töötaja eksimusest. Kostja sõiduk on oldtimer, mida T1 töötaja pidas ekslikult hüljatud sõidukiks. Selle põhjal kutsuti hageja. Kostja on valmis taotlema vastava töötaja ülekuulamist.
21.Kostja leidis, et asjas on mitmeid faktilisi asjaolusid, mida ei ole võimalik piisavalt hinnata kirjalikus menetluses. Kostjal on võimalik esitada tunnistajaid ja täiendavaid selgitusi. Seetõttu peab kostja vajalikuks suulist kohtuistungit. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja omab või kasutab sõidukit registrimärgiga xxx ning sõiduk oli pargitud 02.02.2023 Tallinnas T1 keskuse parkimismajas. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki esiklaasi alla ei olnud paigaldatud mõnda parkimist võimaldavat luba. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja koostas ja jättis kostja sõiduki esiklaasi vahele leppetrahvinõude summas 30 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahvina 30 eurot.
24.Menetluse käigus loobus hageja teisest leppetrahvinõudest summas 55 eurot, sest see leppetrahv tasuti pärast hagi menetlusse võtmist. Hageja loobus sellest nõudest 24.10.2025 ning leidis, et kuna nõue on tasutud, on kostja selle omaks võtnud. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid leidis, et ta ei ole nõuet omaks võtnud, vaid nõude tasus parkimislepingu tegelikuks pooleks olnud xx XXa.
25.Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel
määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 55 eurot ja lõpetab eeltoodud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
27.Kuigi kohus teatas pooltele 19.02.2026 pöördumises (dtl 134-136), et lihtmenetluse korras asja lahendamisel ei ole kohus seotud poolte taotlustega ega pea vajalikuks lahendada asja istungil, esitas kostja 20.03.2026 taas taotluse lahendada asi kohtuistungil. Kohus leiab, et kostja esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kostja asus 20.03.2026 üldsõnaliselt viitamas sellele, et ta on valmis taotlema määratlemata isiku ülekuulamist tunnistajana, kelle ütlustega soovis kostja tõendada, et T1 parklas puudus varasemalt parkimisnumbri registreerimise võimalus. Kostja viitas, et seda võiksid tõendada isikud, kes olid samal ajal T1 keskuse üürnikud.
28.Kohus andis kostjale aega taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 20.03.2026. Ühegi konkreetse isiku ülekuulamise taotlust selleks ajaks kostja ei esitanud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 251 lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Eeltoodust tulenevalt peab pool, kes soovib tunnistaja ülekuulamist, esitama kohtule taotluse konkreetse isiku ülekuulamiseks, tuues taotluses välja selged ja asjas tähtsust omavad asjaolud, milliste tõendamiseks ta soovib tunnistajat üle kuulata. Sellist taotlust kostja tähtaegselt esitanud ei ole. Kostja üksnes viitab umbmääraselt isikutele, et tunnistajate ülekuulamine on vajalik.
29.Lisaks ei ole kohus hagimenetluses seotud mitte iga tunnistaja ülekuulamise taotlusega, vaid tunnistaja ülekuulamise taotlus kuulub rahuldamisele vaid siis, kui tema ütlustega soovitakse asjas tõendada mõnda vaidluses olulist asjaolu. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust see, kas leppetrahvi koostamise ajal oli või ei olnud võimalik elektrooniliselt sõiduki numbrit sisestada. Asjas ei oma tähtsust ka see, kas või kuidas kasutasid parkimiskohti teised keskuse üürnikud. Kohus selgitas kostjale 19.02.2026 pöördumises, milliseid asjaolusid tal tuleb tõendada selleks, et kohus saaks hageja nõude rahuldamata jätta. Selliseid asjaolusid kostja ei tõendanud ning selliste asjaolude tõendamiseks ei esitanud ta ühegi konkreetse tunnistaja ülekuulamise taotlust. Eeltoodut kokku võttes ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus lahendada asi istungil, sest selle taotluse tegelikuks eesmärgiks on menetluse venitamine.
30.Vaidluse sisulises osas tõi hageja välja, et kostja oli sõiduki xxx omanik ning ta oli teadlik T1 keskuse parkimiskorraldusest ning parkimistingimustest. Kostja rikkus neid tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud keskuse üürnikuna õigus parkida sõidukit enda äranägemisel. Kostja leidis nõudele vastu vaieldes, et tal oli keskuse üürnikuna õigus keskuse territooriumil tasuta parkida. Sõiduki numbrit ei saanud ta sisestada, sest leppetrahvi koostamise ajal ei olnud veel kasutusel elektroonilise süsteem. Lisaks pidas kostja leppetrahvi ebamõistlikuks ja õigusabikulusid liialt suurteks. Kostja arvas, et hageja peaks tõendama kostjal parkimisõiguse puudumist.
31.Kohus selgitas 19.02.2026 pöördumises pooltele (dtl 134-136), et olukorras, kus hageja on tõendanud kostja sõiduki parkimise tema opereeritud parklasse, parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvinõude jätmise sõiduki kojamehe vahele, tuleb nõude rahuldamist välistavad asjaolud välja tuua ja tõendada kostjal. Kohus selgitas kostjale, et hageja ei pea täiendavalt tõendama oma õigust parklas parkimist korraldada, vaid kui kostja hinnangul leppetrahvi koostamise päeval hagejal sellist õigust ei olnud, tuleb seda väidet tõendada kostjal. Samuti tuli kostjal tõendada oma väiteid, milliste kohaselt oli tal üürnikuna õigus tasuta piiramatu aja jooksul parklas sõidukit parkida ilma parkimise algusaega märkimata. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud vastuväiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta nõude rahuldamata.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostja sõidukile xxx 02.02.2023 leppetrahvinõude (dtl 38-39) T1 parkimismajas summas 30 eurot lubatud parkimisaja ületamise eest. Leppetrahvinõude koostamise päeval tehtud fotodest (dtl 40-46). Fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud parkimismajja, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud ei ühtegi parkimisluba ega parkimise algusaega tähistavat parkimiskella. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
33.Hageja esitas kohtule fotod selle kohta, millised liiklusmärgid, parkimistingused ja teavitussildid olid asetatud T1 parkla sissesõitude juurde (dtl 50-66). Parkimise algusaja tähistamisega oli lubatud tasuta parkida kuni 3 tundi. Parkimistingimustest teavitati parkimismajja sisenejaid püsivalt paigaldatud liikluskorraldusmärkide ning infotahvlitega.
34.AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Järelikult on kinnistu omanikul õigus otsustada, kellel ja kuidas ta oma kinnistul viibida lubab ning kas või kuidas tuleb erakinnistul parkijatel selle eest tasuda. Olukorras, kus parkimismaja sissesõidud on tähistatud parkimise korraldusest teavitavate liiklusmärkide ning infotahvlitega, tuleb lähtuda eeldusest, et kinnistu omanik on lubanud parkla rajada ja seal hagejal parkimist korraldada. Eluliselt ei saa olla usutav olukord, kus püsivalt paigaldatud liiklusmärgid ja infotahvlid asuvad parkimismajas mitmeid aastaid ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hagejal ei olnud õigust parkimismajas parkimist korraldada.
35.VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohus leiab, et hageja paigaldatud liiklusmärkidel ja infotahvlitel oli pakkumus lepingu sõlmimiseks piisavalt selgelt väljendatud ja keskmisele mõistlikule isikule arusaadav.
36.VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Seega oli kostja andnud nõustumuse parkimislepingute sõlmimiseks sellega, et ta parkis sõiduki hageja opereeritud parklatesse. Nõustumus tähendas nõustumust kõigi lepingu tingimustega, sealhulgas kohustusega järgida parkimise reegleid, kohustusega tasuda parkimise eest juhul, kui tasuta parkimise eeldused ei ole täidetud ning ka kohustusega tasuda lepingu rikkumise eest leppetrahvi.
37.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 näeb ette, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi, kui kostja rikkus
parkimistingimusi. Leppetrahvinõue oli kostjale mõistlikult kätte toimetatud viisil, kus see oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole eitanud, et ta sai leppetrahvinõude kätte.
38.Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et tal oli õigus parkimismajas piiramatul viisil sõidukit parkida. Kostja esitas kohtule äriruumi üürilepingu (dtl 102-110), mille kohaselt üüris ettevõte xxx keskuses ruume alates 01.08.2022. Ühtegi kokkulepet parkimiskohtade kasutamise kohta üürilepingust ei nähtu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et vaatamata ühegi kokkuleppe puudumisele oli keskuse igal üürnikul automaatselt õigus parkida parkimismajas piiramatu aja jooksul tasuta piiramatut arvu sõidukeid. Kohtu hinnangul võib äriliste kokkulepete puhul VÕS § 28 lg 1 alusel eeldada, et osutatavad teenused on tasulised ehk teisi sõnu võib eeldada, et üürnikel oleks olnud õigus parkimiskohti kasutada täiendava tasu eest. Sellise kokkuleppe sõlmimist või tasu maksmist parkimise eest ei ole kostja tõendanud.
39.Kostja ise on saatnud üürileandja esindajale (dtl 97) e-kirja, milles nõustus, et ta ei leidnud üürilepingust eraldi sätet parkimise kohta. Kostja soovis saada üürileandja esindajalt kinnitust, et tal oli õigus parkimiskohti kasutada. Vastuseks teatas keskuse töötaja XX XX 12.09.2025 e-kirjas (dtl 97), et antud kontori pinnaga oli 2 parkimiskohta ning auto numbrid tuli registreerida. Samas ei nähtu töötaja e-kirjast, mida on peetud „antud kontori pinnaks“ ning alates millisest ajast oli õigus kasutada kahte parkimiskohta. Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvi koostamise ajal ei olnud parkimismajas veel sõiduki numbri elektroonilise sisestamise süsteemi.
40.Hageja esitatud tõenditest aga nähtub, et veebruaris 2023 ehk enne leppetrahvi koostamist palus keskuse T1 esindaja parkimiskorraldajal teha trahvid „romudele“ eesmärgiga pikaajaliselt parkivatest sõidukitest lahti saada (dtl 118-119). Muuhulgas saadeti ka fotod kostja sõidukist (dtl 120, 124). T1 esindaja tehnika- ja haldusjuht XX XX selgitas 20.06.2025 e-kirjas (dtl 125), et kostja esitatud üürilepingus parkimiskohti mainitud ei ole. Esindaja selgituste kohaselt kostja küll avaldas soovi parkida, kuid kokkulepet ei sõlmitud ja ühtegi arvet selle kohta ei koostatud. Hageja esitas ka keskuse müügijuhi XX XX kinnituse, et kostja äriühinguga parkimiskohtade kasutamise kokkulepet ei vormistatud. Samuti edastas ta kirjavahetuse ettevõttega XXX jaanuarist 2023, milles ettevõte avaldas soovi parkida 4 või 6 sõidukit ning küsis, kuidas seda saab teha ning kas seda saab tasuta. Ettevõtte esindajale selgitati vastuseks, et tasu on 50 eurot kuus (e-kirjad dtl 126-126).
41.Seega võib tõenditest kokkuvõttes järeldada, et kuigi XXX üürnik oleks võinud saada enda kasutusse kaks parkimiskohta, oleks nende kasutamises tulnud eraldi kokku leppida ning parkimise eest oleks tulnud tasuda. Selliste kokkulepete olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et tal oli õigus üürilepingu sõlmimise tõttu parkida parkimismajas tasuta piiramatu aja jooksul. Kohut eksitavad on väited, et hageja on kohtule esitanud T1 sellise esindaja kinnituse, kellel polnud pädevust parkimiskohtade kasutamise osas selgitusi anda. Sellise pädevuse puudumist ei ole kostja tõendanud. Kostja on pidanud pädevaks XX XX, kes on samuti kinnitanud, et XXX üüripinnaga ei kaasnenud parkimiskohtade tasuta kasutamise õigust.
42.Ülejäänud kostja esitatud e-kirjad ei tõenda samuti õigust parkimiskohti tasuta kärutada. Hageja esindajana saatis XX XX 27.11.2023 üürnikele üldise teavituse selle kohta, et alates 01.11.2023 võetakse kasutusele elektrooniline parkimise haldussüsteem. Sama on selgitatud üürnikele saadetud 31.10.2023 e-kirjas (dtl 99). Sõltumata sellest, millal elektrooniline süsteem kasutusele võeti, ei ole kostja tõendanud, et tal oli õigus keskuses piiramatu aja jooksul tasuta parkida leppetrahvi koostamise ajal 02.02.2023. Kuna kostja vastuväited on jäänud tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 30 eurot.
43.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vaidlus puudub selle üle, et pärast menetlusse võtmist edastas kostja kohtule XX XXa e-kirja (dtl 96), milles viimane kinnitas sõiduki kasutamist ja leppetrahvi tasumist. Kes täpselt nõude tasus, kostja esitatud tõenditest siiski ei nähtu. Kohus leiab, et vaatamata XX XXa kinnitusele tuleb ka loobutud nõude osas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tõendanud, et kostja oli leppetrahvi koostamise ajal sõiduki xxx vastutav kasutaja (dtl 83). Järelikult oli kostjal õigus otsustada, kellele ta oma sõiduki kasutamiseks annab. Eelduslikult on XX XXa näol tegemist kostja lähisugulasega.
44.Ekslik on kostja väide, et hageja esitas nõude teadvalt vale isiku vastu. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks hageja pidanud teadma, et sõidukit kasutab kostja asemel teine isik. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31, 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Nõue esitati õige isiku vastu ning tasuti pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Seega tuleb menetluskulud sellegi nõude osas jätta kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
46.Menetluskuluna palus hageja endiselt kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot, kulud õigusabile ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks kulus aega 45 minutit. 24.10.2025 seisukoha koostamiseks kulus aega 1 h 45 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus aega 20 minutit. Kokku on hageja kulud õigusabile 580 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
47.Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega TsMS § 4842 kohaselt. Hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Kuigi kohus peab hageja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks, ei olnud hagiavalduse koostamine asjas keerukas. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise mõistlik aeg on 1 tund. Kuna menetluskulude nimekiri esitati juba koheselt hagiavalduses, sai täiendava nimekirja koostamiseks mõistlikult aega kuluda 10 minutit. Kogumis on hageja esindaja põhjendatud aeg õigusabi osutamiseks kokku 3 h 40 minutit. Õigusabi osutamise mõistlik kulu on seega 440 eurot.
48.Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.