4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. mai 2026 kell 10.30. Koosolek toimub Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, saal nr 1, asukohaga Tallinna 18, Paide ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https:// meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate
nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. mail 2027.
9.Jätta menetluskulud R.G kanda.
10.Määrata usaldusisiku Q.M tasuks 396 eurot, millele (käibemaksu ei lisandu).
11.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 396 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Murussaare Consulting, arvelduskonto nr EE551010220301957224 (AS SEB Pank)).
12.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
ASJAOLUD
1.R.G (avaldaja, võlgnik) esitas 06.02.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik olnud laenurattas ca 7 aastat. Kui jäi viimase lapsega koju, oli vaja osta auto, selleks võeti laenu. Samuti sai võtta laenu igapäevakulutuste katteks. Ajaga summad kasvasid, võttis laenu, et erinevaid kohustusi maksta. Neli aastat tagasi oli võlgnikul seljaoperatsioon, kaks aastat tagasi käeoperatsioon. Tööle minna ei ole võimalik. On puuduva töövõimega. On siiani püüdnud oma laenumakseid tasuda, kuid summa on tänu refinantseerimistele ja kõrgetele intressidele ikkagi väga suur. Sissetulekuks on töövõimetoetus 674 eurot ja peretoetus 710 eurot. Laenude tagasimaksed on 1005 eurot kuus. Kuumaks käib võlgnikule üle jõu, seetõttu soovib võlgade ümberkujundamise menetlust, et kuumaks oleks jõukohane ja võlasummad hakkaksid ka vähenema. Saaks igakuiselt tagasi maksta kuni 300 eurot.
2.Kohus võttis R.G maksejõuetusavalduse 25.02.2026 menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Q.M-i keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad. 2
3.Usaldusisik esitas 27.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt koosneb võlgniku sissetulek töövõimetoetusest ja peretoetustest ning on kokku 1384 eurot kuus. Võlgnikul igasugune vara puudub. Liiklusregistri kohaselt omab mopeedi, kuid võlgniku sõnul müüs ta selle juba rohkem kui viis aastat tagasi. Kohustused on võlgnikul 5 võlausaldaja ees eeldatavas kogusummas 24 008,83 eurot. Usaldusisiku teatel loobusid IPF Digital AS ja PLACET GROUP OÜ nõudest võlgniku vastu. Praeguses menetlusetapis ei ole usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise nõuete täitmist, kuid esitatud dokumentide ja võlgniku pangakontode põhjal võib öelda, et võlausaldajad seda ei ole teinud.
4.Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada R.G pankrot ja algatada kohustustes vabastamise menetlus. Võlgnikul varad puuduvad, tervisest tingituna ei saa ta tööle minna. Võlgniku sissetulek on puuduva töövõime toetus 674 eurot ning peretoetus 710 eurot. Mõlemad on mittearestitavad summad. Ta soovib oma võlaprobleemid lahendada ning on valmis tasuma pankrotivarasse vastavalt võimalusele 100-200 eurot kuus. Usaldusisik on seisukohal, et R.G on püsivalt maksejõuetu, tema varadest ja sissetulekust ei piisa võlausaldajate nõuete täitmiseks ja see olukord ei ole võlgniku tervisest tulenevalt ajutine.
5.Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse, milles palub enda tasu suuruseks määrata 396 eurot. Taotluse kohaselt on usaldusisik teinud toiminguid ajakuluga 6 tundi. Usaldusisiku tunnitasu on 66 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik taotleb, et võlgnikule antaks menetlusabi usaldusisiku tasu tasumiseks.
6.Võlgnik teatas kohtule 27.04.2026, et on nõus usaldusisiku poolt valitud menetlusliigiga – pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Hetkel tervisest tingituna tööl ei käi, kuid on valmis pankrotivarasse panustama töövõimetoetusest igakuiselt 250-300 eurot. Soovib oma võlaprobleemid lahendada.
7.06.05.2026 esitas pankrotihaldur Sirje pankrotihalduri või/ja usaldusisiku kohustusi.
Tael
kohtule
nõusoleku
täita
võlgniku
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
9.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
10.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
11.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 24 008,83 euro ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Võlgnik ei tööta ning tema tervislikust seisundit tulenevalt võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine.
12.FiMS § 18 lg 1, 3 tulenevalt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik, kuid kohus ei saa otsustada ühegi FIMS § 18 lg 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja 3
maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik 06.02.2026 maksejõuetusavalduses palus kohtul algatada enda võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku huvides on tema pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on kinnitanud, et on nõus usaldusisiku poolt soovitatud menetlusliigiga.
13.Võlgniku maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku poolt esitatud vara- ja võlanimekirja pinnalt tuvastab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega ning tööle ei ole tal võimalik minna. Neli aastat tagasi oli võlgnikul selja ning kaks aastat tagasi käeoperatsioon. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat ning tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja peretoetustest. Võlgniku tervislikku seisundit arvestades on vähetõenäoline tema töövõime taastumise sellisel määral, et ta on võimeline tööle minema. Seega nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
14.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik Q.M ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Sirje Taela ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
15.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
16.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on 27.04.2026 esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
17.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
18.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 4
19.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
20.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
21.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
22.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär oli kuni 31.03.2026 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
23.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 396 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
24.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et 5
võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
25.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
26.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33), s.o 396 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.