1.Määrata võlgniku T.L võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt: a) Aktiva Finance Group OÜ 6297,95 eurot (kolm nõuet, põhinõuded 5393,53 eurot, kõrvalnõuded 904,42 eurot), millest: nõue summas 3877,96 eurot (põhinõue 3441,16 eurot, kõrvalnõuded 436,80 eurot) tuleneb 13.12.2024 lepingust nr REF4166719 (Placet Group OÜ loovutatud nõue); nõue summas 2101,15 eurot (põhinõue 1724,15 eurot, kõrvalnõuded 377 eurot) tuleneb maksekäsust tsiviilasjas nr 2-25-123126; nõue summas 318,84 eurot (põhinõue 228,22 eurot, kõrvalnõuded 90,62 eurot) tuleneb 15.11.2024 lepingust nr L652258 (Coop Pank AS loovutatud nõue). b) Moneyzen OÜ (13.02.2025 leping nr L251000351) 618,20 eurot, millest põhinõue on 500 eurot ja kõrvalnõuded 118,20 eurot. c) B2 Impact OÜ 6119,30 eurot (kolm nõuet, põhinõuded 4704,30 eurot, kõrvalnõuded 1415 eurot), millest: nõue summas 1474,33 eurot (põhinõue 1000 eurot, kõrvalnõuded 474,33 eurot) tuleneb 15.09.2024 lepingust nr 5713227594 (IPF Digital AS loovutatud nõue); nõue summas 2627,85 eurot
(põhinõue 2000 eurot, kõrvalnõuded 627,85 eurot) tuleneb 18.01.2025 lepingust nr CLS-EE27967 (Multitude Bank p.l.c loovutatud nõue); nõue summas 2017,12 eurot (põhinõue 1704,30 eurot, kõrvalnõuded 312,82 eurot) tuleneb 22.03.2025 lepingust nr 1760577442867 (BB Finance OÜ loovutatud nõue). d) Politsei ja Piirivalveamet 476,03 eurot, mis on väärteoasjast nr 2780,24,017137/5 tulenev rahatrahv ja menetluskulud. e) Kohtutäitur L.G 179,80 eurot, millest 18,60 eurot on menetluse alustamise tasu ja 161,20 eurot kohtutäituri põhitasu. f) Kohtutäitur O.P 316,20 eurot, millest 37,20 eurot on menetluse alustamise tasu ja 279 eurot kohtutäituri põhitasu.
2.Kinnitada T.L suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausaldaja
Kohustuste kogusumma/ põhisumma/ kõrvalnõude d
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustus e täitmise tähtaja pikenda mise periood kuudes/k uupäev, millest alates hakataks e makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustust täitmise lõpptähtae g
Kohustus te täitmise summa kokku EUR
Kohustus e täitmise ulatus / põhikohu stuse täitmise ulatus %-des
1
Aktiva Finance Group OÜ
6297,95/539 3,53/904,42
1x kuus/
15.kuupäev
48/15.05. 2026
24/102,36 23/122,37 1/122,38
15.04.2030
5393,53
86/100
2
Moneyzen OÜ
618,20/500/1 18,20
1x kuus/
15.kuupäev
48/15.05. 2026
47/10,41 1/10,73
15.04.2030
500
81/100
3
B2 OÜ
Impact
6119,30/470 4,30/1415
1x kuus/
15.kuupäev
48/15.05. 2026
24/90,16 23/105,85 1/105,91
15.04.2030
4704,30
77/100
4
Politsei- ja Piirivalveam et
476,03/476,0 3/0
1x kuus/
15.kuupäev
24/15.05. 2026
23/19,83 1/19,94
15.04.2028
476,03
100/100
5
Kohtutäitur L.G
179,80/179,8 0/0
1x kuus/
15.kuupäev
24/15.05. 2026
23/7,49 1/7,53
15.04.2028
179,80
100/100
6
Kohtutäitur O.P
316,20/316,2 0/0
1x kuus/
15.kuupäev
24/15.05. 2026
23/10,80 1/10,88
15.04.2028
259,28
82
14 007,48/11 569,86/2437, 62
3.Tühistada T.L vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.
11 512,94
4.Rahuldada usaldusisiku taotlused:
4.1.kohustada kohtutäitur L.G-d teostama enda ametialaselt kontolt sinna kogunenud summa 655,83 euro osas väljamakse võlgniku Coop panga pangakontole nr EE834204278631282902
4.2.kohustada kohtutäiturit muutma T.L Coop Pank pangakonto nr EE834204278631282902 mittearestitava sissetuleku limiiti ja määrama limiidiks 1300 eurot (suurendama pangakontol olevat limiiti 1300 euroni kuus).
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
6.Kohustada T.L-i esitama kord aastas 01. maiks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01.maiks 2027. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01.maiks 2030. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 15. maiks 2030 esitada kohtule aruanne kava täitmise kohta.
7.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
8.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja T.L poolt tasutud ettemaksust.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MURUSSAARE CONSULTING OÜ arveldusarvele nr EE551010220301957224. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.T.L esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab AS-s MO-PUIT ja tema igakuine palk on 1300 eurot kuus. Võlgnikule kuulub korter Tõikvere keskus 8, Tõikvere küla, XXX, mängukonsool väärtusega 500 eurot ja telefon väärtusega 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1000 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 11 381 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis laenusid põhjusel, et tal oli emotsionaalselt raske ning ta kasutas raha
ravina. Esimese laenu sai ta suurema vaevata ja kui see oli otsas, võttis ta järjest laene juurde. Nüüd ei ela ta enam oma jõududega ära.
2.13.11.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks V.I.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 14 007,48 eurot, millest kõrvalnõuded on 2437,62 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1133 eurot. Võlgnikule kuulub 1/7 osa ühisomandist olevast korteriomandist väärtusega 2000 eurot. Võlgnikule kuulub telefon väärtusega 1500 eurot ja mängukonsool väärtusega 500 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1133 eurot, sh võlgnevuste tasumiseks 250 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et politseitrahvid on lubadeta sõidu eest. Maksekäsus on korteriüüri maksmata jätmise asi lahendatud. Võlgnik arvas, et saaks oma võlad ära makstud nelja aastaga, 250 eurot kuus. Võlgnikul vara eriti ei ole. Laenud kulusid igapäevaseks eluks. Võlgnik soovis oma kasutuslimiiti suurendada. Usaldusisiku sõnul tundub, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on täidetud ja summad eriti ei vähene.
5.Kohus määras 08.01.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1045 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud.
6.26.01.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.26.04.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100% ulatuses ning kõrvalnõudeid vähendatakse 100%. Kohtutäiturite nõuded täidetakse proportsionaalselt võlausaldajate nõuete täitmise ulatusega. Maksed teeb võlgnik 48 kuu jooksul, millest esimese 24 kuuga tasub võlgnik alla 500 eurosed nõuded, misjärel suurendatakse nende kuumaksete võrra kahte suuremat nõuet. Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Kõik võlausaldajad olid järginud nimetatud põhimõtet, võlgnik oli krediidivõimeline. Võlgniku töötasuks on 1100 eurot. 7.1 Kavaga nõustusid B2 Impact OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur L.G ning kohtutäitur O.P. 7.2 Kavaga ei nõustunud Aktiva Finance Group OÜ ning Moneyzen OÜ. Võlausaldajad oli seisukohal, et vähemalt ühe nõude osas on olemas jõustunud kohtumäärus, millega on võlgnikult välja mõistetud menetluskulud. Menetluskulud on kohtulahendi lahutamatu osa. Need kulud on tekkinud vältimatult ning nende arvesse võtmata jätmine seab võlausaldaja ebasoodsamasse ja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste võlausaldajatega. Lisaks ei olnud võlausaldajad nõus sellega, et võlgnik täidab kava 48 kuud, sest see on liiga pikk aeg. Sisuliselt saab võlgnik veel täiendavalt nö tasuta laenu.
Võlausaldajad märkisid ka, et sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine võimalikult kiiresti. Olukorras, kus pankrotimenetluses saaks täidetud pea 85% kogunõuetest, siis võlgade ümberkujundamine ei ole võlausaldaja seisukohast põhjendatud ja seda veel neljaks aastaks. Võlausaldajad juhtisid tähelepanu, et Aktiva Finance Group OÜ-l ei ole nelja nõuet, viimane 618,20 eurone nõue on Moneyzen OÜ nõue. Julianus Inkasso OÜ on mõlema võlausaldaja esindaja. 7.3 Usaldusisik nõustus sellega, et nõuete osas on tekkinud eksimus ja üks nõue kuulub Moneyzen OÜ-le. Usaldusisik parandas kavas selle vea. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajate vastuväidetega ning märkis, et kohtulahendi alusel väljamõistetud menetluskulud märkis ta kõrvalnõuete alla vastavalt kohtu seisukohale. Kavaga koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, st kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse 100% ning kõikide kõrvalnõuded jäävad täitmata. Pole alust teha Aktiva Finance Group OÜ nõude osas erandit.
8.Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused
9.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja usaldusisiku.
10.Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt. Nõuete ümberarvestusi ei olnud vaja teha. Võlausaldajad on nõustunud nõuete suurustega. Seega on võimalik nõuded kinnitada vastavalt kavale.
11.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 14 007,48 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 6916,15 eurot. 4 võlausaldajat nõustus kavaga ning nende nõuded on kokku 7091,33 eurot.
12.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kahe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13.Võlgnikul pole pandiga tagatud nõudeid. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.
14.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
15.Vastuväite esitasid Aktiva Finance Group OÜ ja Moneyzen OÜ. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Kohus selgitab, et võlausaldajate ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa pidada olukorda, kus kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse ühetaoliselt 100% olenemata sellest, et nende kõrvalnõuded koosnevad erinevatest komponentidest, nt mõne võlausaldaja kõrvalnõuete hulgas on menetluskulud ning teistel pole. Kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulud on kohtu hinnangul kõrvalnõuded. Praegu on kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatud 100%. Ebavõrdne kohtlemine oleks antud juhul siis, kui Aktiva Finance Group OÜ kohtulahendist tuleneva nõude osas täidetakse osaliselt ka kõrvalnõuded menetluskulude ulatuses samal ajal, kui kõigi teiste kõrvalnõudeid ei täideta üldse. Puudub igasugune alus võlausaldajate erinevaks kohtlemiseks. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ja selle käigus vara võõrandamiseks. Võlausaldajad ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik on vara- ja võlanimekirjas teinud võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse kaudu saada 11 000 eurot. Küll aga märgib kohus, et reaalselt on tulem palju väiksem, kuna nimetatud summast tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulud. Lisaks on võlgnikul teiste kaaspärijatega ühisomandis kinnisasi, mida pole võimalik müüa enne pärandvara jagamist, millega omakorda kaasnevad kulud ning võimalik, et ka kohtukulud kui pärandvara pole võimalik jagada kohtuväliselt. Seega on võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetlus siiski soodsam, isegi siis kui võlausaldajad kõrvalnõudeid ei saa. Võlausaldajad on märkinud, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate nõuded täidetud pea 85% ulatuses ning et sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine võimalikult kiiresti. Kohtule jääb arusaamatuks, mida täpselt võlausaldaja selle vastuväite esitamisel silmas pidas. 85% kogunõuetest on 11 906,36 eurot, mida võlausaldajad pankrotimenetluses nagunii ei saa (vt ülal) ning mis on vaid 393,42 eurot suurem kui kava alusel saadav summa. Pankrotimenetlus kestab koos kohustustest vabastamise menetlusega 3 aastat ehk vaid aasta vähem kui võlgnik täidaks kava. See, et sissenõudjad tahavad oma raha tagasi saada kiiresti, ei tähenda, et nad seda kindlasti saaksid ega ka seda, et selline eesmärk oleks kõige olulisem. Võlausaldajad ei ole tegelikult oma vastuväites kirja pannud ühtegi põhjendust, miks võlausaldajad jääksid oluliselt halvemasse olukorda käesoleva menetlusega. Seega on võlausaldaja esitanud
tegelikult vastuväited, millel puuduvad sisulised põhjendused ja seetõttu ei saa kohus neid arvestada. Kohus märgib ka, et võlgade ümberkujundamis menetluse eesmärk ei ole ainuüksi (kõigi) võlausaldajate nõuete täitmine vaid ka võlgniku makseraskuste ületamine ja seda ilma pankrotita (FiMS § 2 lg 3)- st talle uue võimaluse andmine nii, et ta siiski tasub võlausaldajatele oma kohustused, kuigi mõnevõrra vähendatud mahus ja/või pikema perioodi jooksul. Mõlemad võlgade ümberkujundamise viisid on seaduses lubatud, kusjuures ka üheaegselt – FiMS § 21. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
16.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1100 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 240 eurot. Võlgnik on ka usaldusisiku tasu ettemaksu maksnud osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 48 kuud, mis võimaldab nõuded suuremas ulatuses täita. Kohus ei nõustu võlausaldajate vastuväitega, et kava tähtaeg on liiga pikk. Kohus leiab, et pikema tähtajaga kava võib võlgniku muuta makseraskuste asemel maksejõuetuks. Menetluse liik tuleb kohtu hinnangul valida vastavalt võlgniku maksevõimele. Kuna võlgnik on hetkel makseraskustes, on kohane menetluse liik võlgade ümberkujundamine, mitte pankrotimenetlus. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
18.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.
19.Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
20.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.
21.Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas iga aasta 01. maiks, millest viimane 01. maiks 2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 15.maiks 2030.
22.13.11.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb tühistada täitemenetluste peatamine tühistada. Kohus selgitab aga, et kavaga hõlmatud nõudeid ei saa täitemenetluses siiski täita, sest kuni kava kehtib, on see uueks täitedokumendiks, milles kajastatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks.
23.Usaldusisik on esitanud taotluse kohustada kohtutäitur L.G-d kandma maksejõuetuse menetluse ajal deponeeritud summad võlgniku pangakontole ning suurendama võlgniku pangakonto limiiti 1300 euroni. Kohtutäitur on deponeerinud võlgniku töötasu summas 655,83 eurot. Võlgnik tahab kasutada seda kava täitmiseks. Kohtutäitur keeldub seda tagastamast, kuigi summad on laekunud peale täitemenetluse peatamise määrust. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. TMS § 47 lg 1 1 teise lause kohaselt peatud täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. Kuna täitemenetlus oli peataud, ei oleks täitur tohtinud arestimisakti alusel võlgnikku sissetulekut üldse kinni pidada, sh ka deponeerida ja oleks pidanud selle tagastama võlgnikule. Ilmselt ei teinud täitur seda põhjendusega, et täitemenetlus on ju peatatud. Käesolevalt kohus tühistab täitemenetluse peatamise, mistõttu saab täitur nüüd oma tegevusi jätkata. Käeoleva kava on uus täitedokument, mis ei ole aga veel sundtäidetav. Varasemaid täitemenetlusi sisuliselt aga jätkata ei saa (need on nagi külmutatud olekus kuni kava kehtib), mistõttu puudub täituril õigus täitemenetluse peatamise ajal tema kontole laekunud summasid kinni hoida ja tal tuleb need võlgnikule tagastada. Kohus märgib ka, et kohtutäituri ametikontol deponeeritud summa on mõeldud võlausaldajate nõuete täitmiseks, sh ka täitmisel olevate nõuete täitmiseks. Käesolevalt täidab võlgnik neid kohustusi nüüd vabatahtlikult (st ilma täituri vahenduseta). Kinnis peetud summad saab kasutada sihipäraselt. Kohus leiab ka, et kava täitmise tagamiseks tuleb suurendada võlgniku pangakontole arestimise alusel seatud limiiti 1300 euroni kuus, mis võimaldab võlgnikul täita nii kava kui katta enda igakuised vajadused. Hetkel võlgniku pangakontol olev limiit takistab kava täitmist ja oleks seega vastuolus menetluse eesmärgiga. Pangakontol olevad arestid jäävad püsima ning võlausaldajal säilivad arestimisakti alusel nõuete täitmise järjekord. Menetluskulude jaotus
24.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
25.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 475 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
26.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 36 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot.
27.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 5 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 95€/tund Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt tehtud toimingutega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 95 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
28.Kohus määrab usaldusisiku tasuks 475 eurot (km-ta), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.