(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 06. mai 2026.a, Tallinn 2-26-5294 XX hagi YY ja Q vastu solidaarselt võlgnevuse 5975 euro ja viivise saamiseks Hageja: XX (registrikood xxxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari (KÄHARI Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Kostjad: YY (registrikood xxxxx) Q (isikukood xxxxxxxxxxx) 8952,55 eurot Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta rahuldamata XX hagi Q vastu.
Rahuldada XX hagi YY vastu.
Välja mõista YY-lt XX kasuks võlgnevus 5975 eurot ja viivis 1160,15 eurot.
Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis 0,1% päevas 4979,17 eurolt alates 08.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta hageja menetluskulud kostja, YY, kanda.
Jätta kostja Q menetluskulud hageja, XX, kanda.
Määrata kindlaks hageja, XX, menetluskulud. Välja mõista YY-lt menetluskulu summas 700 eurot XX kasuks.
Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Määrata, et kostjal Q menetluskulud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga (kostja 1) ning Qga (käendaja) 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu. Leping jõustus allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.06.2028. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025. Hageja nõudis ülesütlemiskirjas võla tasumist hiljemalt 17.07.2025.
Lepingu rikkumine seisneb selles, et kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud ostukohustust ning seetõttu jäi osa hageja poolt ettemaksuna makstud allahindlusest kasutamata. Lepingu punktist 5.1 tuleneb, et juhul kui kostja 1 rikub lepingust tulenevaid kohustusi või leping lõpetatakse ennetähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tagasi ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa. Hageja arvestuse kohaselt on kostja 1 poolt tegelikult täidetud kohustuste maht minimaalne ning ettemakstud allahindlusest jäi kasutamata 4979,17 eurot käibemaksuta, mis koos 20% käibemaksuga moodustab 5975,00 eurot. Nimetatud summa kujutab endast ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa, mille tagastamist hageja hagis nõuab.
Hageja saatis kostjale 1 ja käendajale 10.07.2025 ülesütlemiskirja nr 2_25, milles teavitas kostjat 1 lepingu ülesütlemisest ostukohustuse täitmata jätmise tõttu (lepingu punktid 2.3 ja 5.1) ning esitas nõude tasuda võlg summas 4979,17 eurot käibemaksuta (5975,00 eurot koos 20% käibemaksuga) hiljemalt 17.07.2025. Kostja 1 ega käendaja ei esitanud pärast ülesütlemiskirja saamist vastuväiteid lepingu ülesütlemisele ega vaidlustanud võlanõuet.
Viivist arvutatakse põhivõlalt summas 4979,17 eurot määras 0,1% päevas, mis teeb päevaseks viiviseks 4,97917 eurot (ümardatult 4,98 eurot päevas). Ajavahemiku 18.07.2025–07.03.2026 (233 päeva) eest on viivis kokku 1160,15 eurot. Alates 08.03.2026 arvutatakse viivist edasi samas määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2 (7)
Käendaja käendas lepingu punkt 5.2 alusel isiklikult, et punktis 5.1 nimetatud vastutuse tekkimisel täidetakse lepingus sätestatud kohustused, ning võttis vastutuse nagu kostja 1 ise. Hagejal on lepingu punkti 5.2 alusel õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 1 ja käendajalt ühiselt ja solidaarselt.
Kohus on 15.04.2026 e-kirjaga palunud hagejal täpsustada kas viimane jääb kostja 2 vastu esitatud nõude juurde või on pooled leppinud kuskil kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (sellisel juhul tuleb vastav tõenda kohtule esitada) (dtl 37).
Hageja on 27.04.2026 avaldanud, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et nõue kostja 2 vastu solidaarselt kostja 1-ga ei kuulu rahuldamisele, rõhutab hageja, et see ei mõjuta hageja nõuet kostja 1 vastu ning palub mõista hagiavalduses esitatud summad välja kostjalt 1 (dtl 39-43).
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale YY kätte kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 20.03.2026 ja kostjale Qle kätte postkasti jätmisega 24.03.2026 kooskõlas TsMS § 326 lg 1.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.
Kohus leiab, et hageja nõue kostja YY vastu on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
XX sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga ning Qga 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu tähtajaga kuni 12.06.2028. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025. Hageja nõudis ülesütlemiskirjas võla tasumist hiljemalt 17.07.2025. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule viivise (leppetrahvi) summas 0,1%. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhiosalt 5975 eurolt alates 18.07.2025 kuni 07.03.2026 summas 1160,15 eurot.
Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
3 (7)
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus leiab, et hagiavaldus Q vastu õiguslikult põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
Kohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 407 lg 1 alusel Q poolt omaksvõetuks loetud järgmistest asjaoludest:
Hageja sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga (kostja 1) ning Qga (käendaja või kostja 2) 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu (leping). Leping jõustus allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.06.2028.
Lepingu punkt 4.1 kohaselt tasus hageja kostjale 1 ettemaksuna allahindlust summas 5000 eurot käibemaksuta, s.o 6000 eurot koos 20% käibemaksuga. Lepingu punkt 5.1 näeb ette, et kui kostja 1 rikub lepingut või leping lõpetatakse ennetähtaegselt, on hagejal õigus nõuda ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa tagasi.
Lepingu punkt 2.3 kohaselt kohustus kostja 1 ostma turustajalt vähemalt 30 000 liitrit hageja turustatavaid tooteid aastas ja vähemalt 500 liitrit kuus kogu lepingu kehtivusajal. Ostukohustuse täitmist jälgiti hageja poolt kostjale 1 väljastatud igakuiste krediidiarvete ja arvestuste alusel, milles kajastati tegelikult ostetud kogused (lepingu punkt 4.2.1). Kostja 1 ei ole neid krediidiarveid ega arvestust kunagi vaidlustanud.
Kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud ostukohustust ning seetõttu jäi osa hageja poolt ettemaksuna makstud allahindlusest kasutamata. Kostjale 1 ettemakstud allahindlusest jäi kasutamata 4979,17 eurot käibemaksuta, mis koos 20% käibemaksuga moodustab 5975,00 eurot.
Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025 ülesütlemiskirjaga nr 2_25. Kostja 1 ega käendaja ei esitanud pärast ülesütlemiskirja saamist vastuväiteid lepingu ülesütlemisele ega vaidlustanud võlanõuet.
Lepingu punkt 5.2 sätestas, et käendaja (s.o. kostja 2) garanteerib isiklikult, et lepingu punktis 5.1 osutatud vastutuse tekkimise korral täidetakse lepingu punktis 5.1 osutatud sätteid, ning võtab sel juhul vastutuse nagu kostja 1 ise. Hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 1 ja kostjalt 2 ühiselt ja solidaarselt (dtl 1314).
Kostja 1 ega käendaja ei ole võlgnevust tasunud, seega on kostja 1 rikkunud lepingust tulenevat rahalist kohustust.
Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige ja 50% osakapitalist osanik.
Pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
4 (7)
Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RK 2-20-10384/125, p 12). Kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RK nr 3-2-1-106-13, p 24).
VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Hageja tugineb nõudes kostja 2 vastu viimasega sõlmitud käenduslepingule. Kostja 2 on füüsiline isik ja vastavalt VÕS § 143 lg-1 1 on temaga sõlmitud tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohtule esitatud lepingust ei tulene, et kokku oleks lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja on kinnitanud, et lepingu punkt 5.2 ei sisalda sõnaselget arvulist käenduse maksimumsummat (dtl 39, p 2). Kohus leiab, et seega on VÕS § 143 lg 2 tulenevalt kostjaga sõlmitud käendusleping tühine. Kuna käendusleping on tühine, ei vastuta kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 viimase rahaliste kohustuste täitmise eest.
Hageja on viidanud Riigikohtu 04.03.2026 otsusele tsiviilasjas nr 2-23-10924 (p 14), milles on selgitatud, et pelgalt asjaolu, et käendus kvalifitseerub VÕS § 143 lg 1 tähenduses tarbijakäenduslepinguks, ei anna iseenesest alust käsitada käendajat tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes ega võimalda tal tugineda VÕS § 143 lg 2 kaitsele. Kohus leiab, et hageja viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane. Selle lahendi p-s 14 käsitles Riigikohus füüsilisest isikust käendaja vastuväidet käenduslepingule seoses selle heade kommete vastasusega tulenevalt vastutuse maksimumsummade suuruse tõttu. Seega on Riigikohtu seisukohad antud teistsugusele olukorrale ning selles ei öeldud, et VÕS § 143 lg-t 2 peaks hakkama sisustama VÕS § 1 lg 5 kaudu. Alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping selline käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse 743 SE seletuskirja kohaselt oli senises praktikas tekkinud palju piiritlemisprobleeme nt juriidilise isiku juhatuse liikmete antud käendustega. Sellest tulenevalt oli VÕS § 143 lg 1 muutmise eesmärk parandada kõigi füüsilisest isikust käendajate olukorda, nähes ette, et neid kõiki loetakse käenduse mõttes tarbijaks ja käendust tarbijakäenduseks. Seega on tarbijakäenduslepingu definitsioon alates 05.04.2011 lihtsustunud – tarbijakäenduslepinguks loetakse igat käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik, olenemata sellest, kas tehing on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega (vt ka RKTKo 10.10.2018, 2-16-8219/39, p 14.1 ja RKTKo 01.02.2012, 3-2-1-148-11, p 14). Tarbijakäenduslepingu mõiste on seega autonoomne mõiste, mille defineerib VÕS § 143 lg 1 ja hageja viide VÕS § 1 lg-le 5, mis sätestab tarbija mõiste, ei ole asjakohane. (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2025 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-22-19469, punkt 10).
5 (7)
Seega on kohus seisukohal, et VÕS § 143 lg 2 tulenevalt on kostja Qga sõlmitud käendusleping tühine, kuivõrd ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Nimetatud normi sõnastus on selge ja tagajärg üheselt sätestatud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Hageja alternatiivsed seisukohad ei ole samuti kohtu hinnangul põhjendatud. Käenduse maksimumsumma ei tulene ka lepingu muudest sätetest. Lepingu p-s 4.1 ei ole sätestatud konkreetset summat, vaid seal on erinevad summad sõltuvalt ostetud mahtudest, ja allahindlus ehk nö käendatavad summad muutuvad tulenevalt müüdud mahtudest (vt p 4.2). Tegemist ei ole piisavalt selge sättega, millest saaks tõlgendamise teel tuletada käenduse maksimumsumma VÕS § 143 lg 2 mõistes. Kohus leiab, et lepingut ei saa tõlgendada selliselt, et käenduslepingu asemel soovisid pooled sõlmida kostja 2 poolt kostja 1 kohustusega ühinemise kokkuleppe. Lepingu regulatsioon käsitleb kostjat 2 ühemõtteliselt käendaja rollis.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja 1 kanda.
Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes jäetakse rahuldamata, tuleb kostja 1 menetluskulud jätta hageja kanda.
6 (7)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.