Avaldaja (võlgnik): OÜ Textelle (registrikood: 11496197; asukoht: XXX, 71013 XXX ); Seaduslik esindaja: juhatuse liige D.N Ajutine pankrotihaldur: M.I (Kaarnas OÜ; aadress: Jaanimäe, Noodasküla, Võru vald, 65229 Võru maakond; .
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti kuulutamata raugemise tõttu, lõpplahend
Kohtuistungi aeg
25.02.2026
tema
enda
pankroti
välja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Textelle (registrikood 11496197) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.
3.Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida OÜ Textelle (registrikood 11496197) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest likvideerimismenetluseta.
4.Vabastada M.I OÜ Textelle ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast OÜ Textelle kustutamist äriregistrist.
5.Määrata OÜ Textelle (registrikood 11496197) raamatupidamise dokumentide hoidjaks seaduslik esindaja D.N (isikukood XXX).
6.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade OÜ Textelle 1
pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.
7.Määrata OÜ Textelle pankrotimenetluses ajutise halduri M.I tasu suuruseks 2017,60 eurot (ilma käibemaksuta).
8.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 946 eurot (ilma käibemaksuta) OÜ-le Kaarnas (registrikood 12720679; arvelduskonto nr EE927700771001406657 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
9.Välja mõista OÜ-lt Textelle (registrikood 11496197) ajutise halduri tasu 1071,60 eurot (ilma käibemaksuta) OÜ-le Kaarnas (registrikood 12720679; arvelduskonto nr EE927700771001406657 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja punkti 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Textelle (avaldaja) esitas 04.12.2025 kohtule võlgniku pankrotiavalduse ning 13.01.2026 esitas avaldaja pankrotiavalduse täienduse. Avalduse kohaselt on OÜ Textelle põhitegevusalaks on tekstiilitoodete jaemüük. Maksejõuetuse tekkimine on tingitud alates 2022 sügisest halvenenud majandusolukorrast Eestis (majanduslangus, inflatsioon ja tarbijate ostujõu vähenemine), mille tulemusel langes ettevõtte käive ning tegevuse jätkamiseks tuli võtta eraisikuna laene. Olulise täiendava tagasilöögi põhjustas 2022 detsembris elukaaslase raske haigestumine, mille tõttu katkes ettevõtte kodulehe arendamine ja toimimine ning veebipõhine müük vähenes märkimisväärselt. Varad, mida müüa, puuduvad. Avaldusele on lisatud võlausaldajate nimekiri. Võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgnik taotleb enda pankroti väljakuulutamist.
2.Kohus võttis 15.01.2026 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks M.I. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning kohaldas vara käsutuskeeldu.
3.Ajutine haldur esitas 20.02.2026 kohtule ajutise pankrotihalduri kirjaliku aruande ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandest nähtub, et OÜ Textelle on asutatud 25.04.2008 ning osakapitali suurus on 2552 eurot. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on tekstiilitoodete jaemüük. Kuni 2022.aastani oli äriühingu tegevus jätkusuutlik, kuid alates sellest ajast tekkisid raskused, mis kulmineerusid 2025.aastal.
2
Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad kehtivad töölepingud, samuti puudub vara. Teadaolevate kohustuste suuruseks on vähemalt 26 576,55 eurot. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse ning seega puudub igasugune võimalus võlgade tasumiseks edukuse arvelt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Esialgsel hinnangul tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank ning võlgnikul on krediidiasutuste ees kohustused (kasutatud krediidilimiidid vastavalt ligikaudu 5000 eurot ja 3000 eurot, lisanduvad intressid ja väikesed võlgnevused). Teistes pankades kohustusi ei ole. Ajutise pankrotihalduri järelepärimistele vastanud liisinguandjate andmetel puuduvad võlgnikul kehtivad liisingulepingud ning seega ka võimalus omandada liisinguesemeid või võõrandada nendega seotud väljaostuõigusi. Võlgnikule kuulunud korteriomand (registriosa nr 4527831, Lääne-Viru maakond, VäikeMaarja vald, Rakke alevik, Oru tn 1, eriomandi ese eluruum nr 3,) võõrandati 16.01.2024 juhatuse liikmele D.N-ile hinnaga 8000 eurot ning müügihind on tasutud. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu. Võlgniku omandis on varem olnud sõiduk Peugeot Expert (2015). Sõiduk võõrandati 2025 detsembris 2000 euro eest. Müügilepingul hinda ei ole märgitud. Võlgnikul puuduvad osalused äriühingutes ja väärtpaberikonto, samuti ei ole tal maksuvõlga ega pooleliolevaid täitemenetlusi. Käibedeklaratsioonid on esitamata. Võlgnik ei esitanud nõutud majandusaasta aruannet, viidates võlale raamatupidaja ees, kuid esitas osalised selgitused, mida ajutine haldur peab üldjoontes usutavaks. Vara vähenemine on seotud mh korteri müügiga ning käibevara kahanemisega, mis tulenes kaupade müügist alla tavahinna, laovarude vähendamisest ja tarnijate kaubakrediidi lõppemisest. Tarnete katkemise tõttu lõpetati 2024. aasta detsembris e-poe tegevus, mis peatas ka edasise rahavoo. Võlgniku kohustused on kokku 26 576,55 eurot ning vara puudub. Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõtteid, et hinnata võimalikke tagasinõudeid ja tagasivõitmise aluseid. Esialgsel hinnangul on juhatuse liikme ja ühingu vahel toimunud vastastikused ülekanded, kusjuures juhatuse liikme poolt ühingule kantud summad ületavad ühingu poolt talle makstut. Kaubiku müügi (2025 detsember) puhul tekitab küsimusi müügihind 2000 eurot, mis jääb alla võrreldavate kuulutuste hinnatasemele, kuid pelgalt pakkumiste põhjal ei saa teha lõplikku järeldust turuväärtuse kohta. Võlgnik põhjendas madalamat hinda kiire müügivajadusega ning pangakonto väljavõte kinnitab, et saadud raha kasutati klientide ettemaksete tagastamiseks. Korteri müük (16.01.2024) juhatuse liikmele hinnaga 8000 eurot ei erine ajutise halduri hinnangul oluliselt turuhinnast (võimalik 10–20% erinevus) ning müügihind on tasutud. Eeltoodut arvestades leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik kohustusi täita; ühtlasi on juhatuse liige kinnitanud, et võlgniku majandustegevus on seiskunud. Ei ole tuvastatav, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teost või raskest juhtimisveast, vaid see tulenes mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjust. Võlgniku selgituste kohaselt mõjutasid tegevust negatiivselt kodulehe kvaliteedi langus, tootjate hinnasurve, üldine majanduslangus ning sisendhindade kasv, mille tulemusel muutus ärimudel jätkusuutmatuks. 3
Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul saabus maksejõuetus 2025. aasta jooksul, tõenäoliselt selle esimesel poolel, kuid andmete nappus ei võimalda täpsemat järeldust. Võlgniku pankroti saab välja kuulutada üksnes deposiidi arvel, kuna võlgnikul puudub vara ning samuti ei esine tagasivõitmise ega tagasinõuete perspektiivi. Halduri hinnangul peaks deposiidi suurus olema vähemalt 3000 eurot.
4.Kohus määras 02.03.2026 OÜ Textelle pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.09.04.2026 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 24.04.2026 teatas Konkurentsiamet, et ei esita avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku kohustused on vähemalt 26 576,55 eurot ning majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus on püsiv.
8.PankrS § 22 lg 5 kohaselt peab ajutine pankrotihaldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul ei nähtu, et maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teost või raskest juhtimisveast PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus kujunenud mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjul, sealhulgas ärimudeli jätkusuutmatuse, majanduskeskkonna halvenemise, sisendhindade kasvu ning tarnetingimuste halvenemise tõttu. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et maksejõuetus saabus 2025. aastal, tõenäoliselt selle esimesel poolel, kuid andmete nappus ei võimalda täpsemat ajastust. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
9.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude 4
katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
10.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 02.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 24.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
11.15.01.2026 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).
12.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
13.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.
14.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
5
Menetluskulude jaotus
15.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
16.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2303,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 177,20 eurot.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
18.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi, tunnitasu 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 13 tundi on vajalik ja põhjendatud.
19.Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177,20 eurot, mis on tunnitasu ülemmäär (886/5=177,20). Kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja menetluse keerukust, tasu PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäärast väiksemaas määras. Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga suhtlemisele ja päringute tegemisele (Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise tööga samas summas (TrtRkK 31.08.2023 määrus nr 2-23-5892). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata nimetatud toimingute eest (kohtuga suhtlemine ja nõusoleku koostamine, järelepärimiste tegemine, vastuste analüüs ning koondamine, halduritoimiku koostamine ja suhtlus juhatuse liikmega) (kokku 5 tundi) tunnitasu ülemmäära ulatuses. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177,20 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses kokku 2017,60 eurot (5x120=600+8x177,20=1417,60) (käibemaksuta).
20.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
6
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Kaarnas), mille kaudu ta tegutseb. OÜ Kaarnas ei ole käibemaksukohustuslane.
21.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (946 eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 946 eurot määrata riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses 1071,60 eurot tuleb tasu välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Kaarnas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.