Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 korteriühistu avaldus A V vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 korteriühistu (registrikood 80162202, asukoht: Metsa 2-3, 43401 Aseri, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: Roman Golovenko (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: A V (sünd. xxxx, elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
05. mai 2026 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult A V’ilt avaldaja Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 KÜ kasuks 1 898 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 89 senti.
3.Välja mõista puudutatud isikult A V’ilt avaldaja Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 KÜ kasuks viivis alates 13.06.2025 kuni põhinõude 1 898.89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 898.89 eurot.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult A V’ilt avaldaja Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 KÜ kasuks menetluskulud summas 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot (so riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 305 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 3 eurot).
5.Välja mõista puudutatud isikult A V’ilt avaldaja Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 kasuks viivis menetluskuludelt (358 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse 1 (5)
2-25-9371 jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtumääruse resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.13. juunil 2025 saabus Viru Maakohtusse Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 korteriühistu (avaldaja) avaldus A V vastu võlgnevuse 1 898.89 eurot ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja on asutatud elamu, asukohaga Metsa tn 2, Aseri alevik, Viru-Nigula vald asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p. 2 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks nimetatud elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele teenuste osutamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub A V`ile korteriomand asukohaga Metsa tn 2-x, Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond. A V on Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees.
2.Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 16.05.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1898,89 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul veebruar 2023 – mai 2025 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Oluline on, et puudutatud isiku võlgnevus aina suureneb. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 1 898,89 eurot ja lisanduvad viivised alates 13.06.2025.
3.„Hooldustasu“ ja „remondifond“ arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 32,1 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek. Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.01.2023 on hooldustasu tariif kütteperioodil 0,30 eurot/m2 ja mittekütteperioodil 0,80 eurot/m2. Alates 01.05.2025 on hooldustasu tariif 0,20 eurot/m2. Alates 01.05.2025 on remondifondi tariif suveperioodil (01.05 – 30.09) 0,80 eurot/m2 ja talveperioodil (01.10 – 30.04) 0,30 eurot/m2. „Soojusenergia“ ja „prügivedu“. Korteriühistu jaotab arved soojusenergia ja prügiveo eest korteriomanike vahel lähtudes korteriomandi üldpinna suurusest. Puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 32,1 m2. Tasu üldelektri eest jaotatakse korteriomanike vahel võrdselt, s.o korterite pealt. Tasu trepikoja koristamise aluseks on üldkoosolekute otsused.
4.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. 2 (5)
2-25-9371 Puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees on 1898,89 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 13.06.2025 kuni põhinõude (s.o 1898,89 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
5.Lähtudes eeltoodust palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 1 898.89 eurot ja viivise alates 13.06.2025. a kuni põhinõude 1898,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palus avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja välja mõista avaldaja kasuks menetluskulud kogusummas 305 eurot ja viivis menetluskuludelt.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohus võttis 13.08.2025 määrusega avalduse menetlusse.
7.Kohus korraldas vajaminevate menetlusdokumentide tõlkimise vene keelde ja saatis dokumendid Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu Haagi 1965. aasta konventsiooni alusel. Justiits- ja Digiministeerium edastas dokumendid 29.05.2025 Vene Föderatsiooni. Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium tagastas dokumendid (dokumendid saabusid tagasi 24.03.2026) täitmatult, viidates kahele asjaolule — esiteks on dokumendid ühes eksemplaris nõutava kahe asemel; teiseks pole kõik dokumendid tõlgitud vene keelde. Dokumentide komplekteerimisel paluti pöörata tähelepanu sellele, et eestikeelsele dokumendile järgneks sama dokumendi tõlge, või et eesti- ja venekeelsed dokumendid moodustasid eraldi paki. Dokumendid olid xxxx edastatud ühes eksemplaris muu hulgas ka põhjusel, et Omniva postipiirangute tõttu ei saa Justiits- ja Digiministeerium edastada xxxx üle 250 g kaaluvaid saadetisi. Kuna kohus tegi kõik endast oleneva, et menetlusdokumente puudutatud isikule kätte toimetada, kuid kohtust mitteolenevatel asjaoludel on isiklik kättetoimetamine võimatu, siis toimetas kohus materjalid puudutatud isikule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (loetud kätte toimetatuks 12.04.2026). Tartu Ringkonnakohus on oma 16.10.2024 määruses tsiviilasjas 2-22-3268 leidnud, et arvestades praeguseid keerulisi suhteid Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel ja et menetlusdokumentide isiklik kätte toimetamine ei pruugi õnnestuda, on võimalik lugeda kättetoimetamine toimunuks ka fiktsioonina.
8.Kohtu poolt määratud tähtajaks puudutatud isik avaldusele endapoolset seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 3 (5)
2-25-9371 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.TsMS § 464 lg 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd puudutatud isiku kontaktandmed on teadmata ja arvestades Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni keerulisi suhteid ja seeläbi dokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumise võimalikkust, jätab kohus menetlusosalised ära kuulmata.
12.Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on A V korteriomandi Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa 2-x omanik alates 22.02.2013.
13.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 moodustatud Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa tn 2 korteriühistu, registrikood 80162202 (avaldaja). Põhikirja p. 4.2.1, 4.2.6, 4.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist.
14.Avalduse ja sellele lisatud arvete kohaselt on korterile Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Metsa 2-x väljastatud kuni mai 2025 arveid, millest viimase kogusumma koos võlgnevusega on 1 898.89 eurot, mis on tasumata. Seega moodustab puudutatud isiku põhivõlgnevus kokku 1 898.89 eurot. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik majandamiskulude tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud.
15.Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, ei esitanud vastuväiteid avaldusele ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 898.89 eurot. Kuivõrd KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses ja avaldaja on viivise väljamõistmist taotlenud, rahuldab kohus ka selles osas avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise alates 13.06.2025 kuni põhinõude 1 898.89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 898.89 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on 4 (5)
2-25-9371 avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
18.Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avaldajal on tasunud õigusabikuludena 305 eurot, dokumentaalse tõendi e Kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot, lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 358 eurot, so riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 305 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 3 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.